Kohtulahend

kinnistusraamatu kande muutmiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

juriidiliseks faktiks, mis on poolte kaasomandi tekkimise aluseks otsusega kindlaksmääratud osades. TsK § 122 järgi vastutab vara kaasomanik kolmandate isikute ees ühise omandiga seotud kohustiste järgi, võtab osa ühiselt varalt maksude ja muude maksete tasumisest, samuti ka kulutustest ühise vara valitsemiseks ja korrashoiuks vastavalt oma osa suurusele. Analoogne on kaasomanike vastutus asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 71 ja 75 alusel. Kaasomandiosa suurusele mittevastava tulu saamisest või omandiga seotud kulutuste kandmisest ei muutu iseenesest kaasomanikule kuuluva kaasomandiosa suurus. Kaasomandiga seonduvad edasised, kohtuotsuse tegemise ajal täitmata, kohustused lasusid kaasomanikel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Pooltel on õigus esitada teineteise suhtes kaasomandiga seotud kulutuste hüvitamise nõudeid üldistel alustel.

väide selles, et ta on hagejale kaasomandiosa maksumuse hüvitanud. Kaasomanik võib AÕS § 73 järgi temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Hageja väitel ei ole ta oma kaasomandi osa käsutanud. Kostja pole vastupidist tõendanud. Kaasomandiosa võõrandamist hageja poolt ei kinnita kostja nimelt ühistule 1302, 20 krooni tasumine 07.06.2003 (tl 165). Eelneva alusel leidis kohus, et hagejal oli elamuühistu osaku kaasomanikuna ja korteri otsese valdajana õigus osaleda ühistu vara erastamisel. Hageja õigusi on erastamise protsessis rikutud, kostja on hageja õiguste rikkumisest saanud hüve (ainuomandi), millele tal alus puudub. Kohus märkis, et elamuühistu reorganiseerimisel ja ühistu vara jagamisel muutus üksnes kaasomandis olnud vara õiguslik režiim, mis iseenesest ei lõpeta kaasomandit. Pooled ei ole sõlminud kaasomandi lõpetamise kokkulepet, kaasomandi lõppemine muul viisil pole tõendatud. Seega jäi hageja vara omanikuks ka peale ehitise jagamist. On õige, et kostja on kaasomandi väärtust maa erastamisega suurendanud, kuid sellest tema kaasomandi osa suurus ei muutu. Kui kostja on teinud ühisele omandile selle õigusliku režiimi muutmiseks vajalikke kulutusi, on tal õigus nõuda hagejalt nende hüvitamist üldistel alustel. Eeltoodust tulenevalt tunnistas kohus hageja omandiõigust 51,15% mõttelisele osale korteriomandist.

kohtuotsusega. Peale 03.04.1989 otsuse jõustumist tasus kostja ülejäänud osamaksu osa. Kohus ei selgitanud välja, kas ja millises ulatuse tekkis pooltel kaasomand peale ühisvara jagamist. Kuna 03.04.1989 kohtuotsusega jagati osamaks, siis on hageja õigustatud esitama osamaksu tagasinõude, mitte kinnistusraamatu kande muutmise nõude (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-96). Seejuures tuleb arvestada, et elamuühistu liikmeks selle asutamise hetkest peale on olnud ainult kostja. Maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 01.05.2002 otsuses antud juhendist, mille kohaselt tuleb tuvastada, kas ja kui suures ulatuses oli hageja elamuühistu vara jagamise ajal osamaksu kaasomanik. Kui osamaks oli poolte kaasomandis, tuleb hinnata, kas hagejal oli õigus pidada end vastavas osas korteri omanikuks. Hageja ei ole esitanud kohtule omandiõiguse tunnustamise nõuet, kuid ilma selleta pole võimalik kinnistusraamatu kannet muuta.

mis oli jagamise ajaks tasutud ning millest tulenes kummagi kaasomaniku õigus tasuda osamaks lõpuni (vastavalt kaasomandi osa suurusele). Kohtu käsutuses ei olnud tõendeid selle kohta, et hageja oleks oma osaku tagasinõude õiguse realiseerinud ja oma omandist (s.h õigusest osamaksule vastavat korterit kasutada) loobunud. Apellandi viited vastava nõudeõiguse realiseerimata jätmisele ja sellega seoses hagi aegumisele ei ole õiged. Viidatud õigus ei ole iseseisev õigus, mis tuleks teatud tähtaja jooksul realiseerida, vaid omandiõigusega sarnane õigus osakule (selle osale).

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.