Kohtulahend

TsK § 81 järgi oli hagi aegumise üldiseks tähtajaks 3 aastat arvates õiguse rikkumisest; kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 113 järgi 10 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja asus kaasomandis olnud osakule vastavat kooperatiivkorterit kasutama ja valdama ning on seda katkematult teinud senini. Seega on hageja omanikuna käitunud, omaniku õigusi realiseerinud ning tal puudus õiguslik põhjendus esitada abielu lahutuses ja vara jagamises tehtud kohtuotsusele toetudes kostja vastu mingeid nõudeid. Asjaolu, et hageja ei vormistanud omandil põhinevat suhet ühistu liikmelisusega seonduvas, ei ole iseenesest aluseks tema omandi lõppemisele. Kohtuotsusele, millega määratakse kindlaks kaasomanike kaasomandiosa suurus, aegumist ei kohaldata (TsÜS I § 123 lg. 3). Kohus leiab, et hageja omandi rikkumine on toimunud elamuühistu reorganiseerimisel ja ühistule kuulunud vara (kinnistu) jagamisel. Hageja õigusi mõjutavateks õiguslikeks toiminguteks tuleb lugeda elamukooperatiivi reorganiseerimisel elamuühistu asutamist (puudused lepingus) ja hilisemalt korteriühistu asutamist ning sellega korteriomandite moodustamiseks vajalike toimingute tegemist. Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumise seaduse (VÕS RS) §-ga 9 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõudele. TsÜS § 155 järgi on omandiõigusest tuleneva väljanõudmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja aegumisele tuginev vastuväide ei ole õige ega saa olla nõude rahuldamata jätmise aluseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on vaidlusaluse vara omanikuna kinnistusraamatusse kantud seoses elamuühistule kuulunud vara erastamisega. AÕS § 118 lg. 1 järgi tekib kinnisomand kinnistamisega. Kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sissekandmiseks on nõutav kinnisasja omandamise eelduste olemasolu. Seega tuleb vaidluses tuvastada, kas hagejale kuulub vaidlusaluse kinnisasja omandaja nõudeõigus (AÕS § 121) või mitte. AÕS § 121 järgi annab kinnisasja omandajale õiguse nõuda kinnistusraamatusse kandmist kinnisasja omandamise tehing. Senise omaniku keeldumise korral on kinnisasja omandajal õigus esitada omaniku vastu kinnistusraamatusse kande tegemist ja kinnisomandi tunnustamist taotlev hagi. Hageja on esitanud nõude omandi tunnustamiseks vara 2/3 mõttelises osas; kostja hageja omandit ei tunnusta. Kohus leiab, et hageja nõue omandi tunnustamises tuleb rahuldada osaliselt. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 218 järgi võib elamuühistule kuuluvas elamus korteriomand tekkida korterivaldajate - ühistuliikmete üldkoosoleku otsusel. Juhul, kui elamuühistu üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude

seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele.

poolt

erastatud

maa

Kohus leiab, et hageja oli elamuühistus osaku kaasomanikuna õigustatud osalema ühistu vara jagamisel. AÕS § 72 lg. 5 järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohus leiab, et kostja on hageja õigusi erastamismenetluses ainuomanikuna osaledes kahjustanud. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et ta on hagejale kaasomandiosa maksumuse hüvitanud. AÕS § 73 järgi võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Hageja väidab, et ei ole oma kaasomandiosa käsutanud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kaasomandiosa võõrandamist hageja poolt ei kinnita kostja nimelt ühistule 1302.20 krooni tasumine (tl. 165). Eelneva alusel leiab kohus, et hageja oli elamuühistu osaku kaasomanikuna ja korteri otsese valdajana õigus osaleda ühistu vara erastamisel. Hageja õigusi on erastamise protsessis rikutud; kostja on hageja õiguste rikkumisest saanud hüve (ainuomandi), millele tal alus puudub. Kohus peab vajalikuks märkida, et elamuühistu reorganiseerimisel ja ühistu vara jagamisel muutus üksnes kaasomandis olnud vara õiguslik režiim, mis ei saa iseenesest lõpetada kaasomandit. Pooled ei ole kaasomandi lõpetamise kokkulepet sõlminud; muul viisil kaasomandi lõppemine tõendatud ei ole. Seega jäi hageja vara omanikuks ka pärast ehitise jagamist. On õige, et kostja on kaasomandi väärtust riigilt maa väljaostmisega suurendanud, kuid ka sellest ei muutu tema kaasomandi osa suurus. Juhul, kui kostja on teinud ühisele omandile selle õigusliku režiimi muutmiseks vajalikke kulutusi, on tal nende hüvitamiseks nõudeõigus hageja vastu üldistel alustel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue kaasomandi tunnustamises korteriomandile on põhjendatud ja tuleb rahuldada ulatuses, milline oli ja on jätkuvalt kaasomandi osade suurus ehk 51,15% mõttelises osas. AÕS § 65 lg. 1 järgi omab kande muutmise või kustutamise nõudeõigust isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi. Kohus leiab, et kinnistusraamatus kande muutmise nõudes ei oma õiguslikku tähendust, millisel põhjusel on hagejal maa erastamise leping Eesti Vabariigiga sõlmimata jäänud. Kostja on ühena kaasomanikest maa väljaostmise tehingu sõlminud ja selle eest tasunud. Kostja võis ühena kaasomanikest teha kolmanda isikuna tehingu, mille tagajärjed ulatuvad kogu kaasomandile (AÕS § 71 lg. 4). On õige, et hageja pole maa väljaostmise tehingut vaidlustanud, kuid hagejal puudus tehingust puutumata isikuna selleks ka õigus ja õiguslik põhjendus. Kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on hageja omand kinnisasjale, mida kohus on eeltoodud motiividel tunnustanud. KRS § 341 lg. 2 p. 2 järgi on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel eelkõige kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kohus leiab, et kinnistusraamatu registriosas on omaniku kanne ebaõige ja hageja on kinnisasja omanikuna (kaasomanikuna) õigustatud nõudma kinnistusraamatus omaniku

kande muutmist ja enda kaasomanikuna sissekandmist. Kohus leiab, et kostja vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Asjaõigusseaduse § 68 järgi on omanikul, s.h. kaasomanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Hageja on korteriomandi kaasomanik. Seega põhineb hageja valdus õiguslikul alusel ega ole ebaseaduslik. Asja väljanõudmiseks hageja valdusest vastuhagis esile toodud alustel ei ole. Kohus jätab tähelepanuta kostja tõendid, mis kinnitavad tema pöördumisi siseasjade osakonna ja Lasnamäe RSN TK siseasjade osakonna poole, kuivõrd need ei kummuta hagejal kaasomanikuna vara kasutamise õiguse olemasolu. AÕS § 72 järgi kasutavad kaasomanikud vara kokkuleppel; kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Juhul, kui kaasomanikud kaasomandi kasutamise viisis kokkuleppele ei jõua, on huvitatud isik õigustatud esitama nõude kaasomandi kasutamise korra määramiseks või kaasomandi lõpetamiseks üldistel alustel. kohtukulud Hageja on maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 21 120.- (21 000 + 60 + 60) krooni, millest 17 120.- krooni tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on tasunud õigusabi eest 5 000.- krooni ja 7 000.- krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kehtinud TsMS I § 61 lg. 1 p. 1 alusel. Kostja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 5 000.- krooni, mis tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 64 alusel tuleb kostjalt nõuda riigituludesse riigilõivu 25 000.- krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 61 lg. 1 p. 1 ja 64; TsMS §-st 230; 436; 438; 439; 441-442; VÕS RS §-st 9; TsK §-st 81; 120 lg. 2 ja 122; TsÜS I §-st 113 ja 123 lg. 3; TsÜS §-st 155; EES §-st 218; KRS §-st 341 lg. 2 p. 2 ja AÕS §-st 65 lg. 1; 68; 71; 72; 73; 75; 118 lg. 1 ja 121 kohus o t s u s t a s: rahuldada TŠhagi. Tunnustada TŠ omandit 51,15% mõttelises osas kinnistule, mille kohta on avatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna korteriomandite kinnistusregistri registriosa asuva maatüki ja selle oluliseks osaks oleva ehitise korteriomandite reaalosaks mitteolev mõtteline osa ja reaalosana korter Muuta kinnistusregitri registriosas omaniku kannet ja kanda kinnistu kaasomanikena sisse vastavalt TŠ 51,15% mõttelise osa ja VM 48,85% (3 530215 0280) mõttelise osa omanikuna. Jätta rahuldamata VM’i hagi TŠ vastu vara väljanõudmises ebaseaduslikust valdusest ja vara tagastamisest keeldumise korral väljatõstmises. Mõista välja VM’ilt TŠ kasuks 29 120.kakskümmend) krooni kohtukulude katteks.

(kakskümmend

üheksa

tuhat

ükssada

Nõuda VM’ilt 25 000.- (kakskümmend viis tuhat) krooni riigilõivu riigituludesse. Jätta VM’i kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.