Tsiviilasi nr 2-06-33636
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2006. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-33636
Tsiviilasi
AS ERAKÜTE hagi Lxxxx Rxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 5237,96 krooni nõudes Hageja: AS ERAKÜTE (registrikoodxxxxxxxxx; asukoht Punane 36, Tallinn 13619; Jõgeva osakond: Aia 50, Jõgeva 48304) Kostja: Lxxxx Rxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista Lxxxx Rxxxxxxx AS ERAKÜTE kasuks 5237,96 (viis tuhat kakssada kolmkümmend seitse krooni ja üheksakümmend kuus senti) krooni võlgnevuse katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus: Kõik menetluskulud jätta Lxxxx Rxxxx kanda. Mõista välja LxxxxxRxxxxxxx: • AS Eraküte kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks; • Riigituludesse menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks 59.40 krooni. Riigi tuludesse kantav kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Maksekorraldusel tuleb märkida kelle eest tasutakse, tsiviilasja number ja märksõna „kohtukulud“.
1 (3)
Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Kohtu menetluses on aktsiaselts Eraküte hagi Lxxxx Rxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes. Kostja võttis 05.12.2006.a. saadetud hagivastuses hagi õigeks. Kostja avaldas, et pole nõus tasuma kohtukulusid hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi ning edastas pooltele kohtukutsed. Määratud kohtuistungil osales ainult hageja esindaja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli ilmumiskohustusest teadlik (tl.19). Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asi on võimalik TsMS § 410 alusel lahendada tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ilmunud määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Hageja on müünud kostjale kuuluvatesse korterisse, asukohaga Jõgeva linnas Aia 31A-16 soojusenergiat. Kostja on jätnud hagejale perioodi 01.10.2004-31.05.2006 eest tasumata 5237.96 krooni ulatuses. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 (3)
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv 350 krooni. Riigi poolt on menetluskuludena kantud asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 59.40 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1, § 175 lg 1 ning § 179 lg 1, 2 alusel välja mõista kostjalt. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 lg 3, TsMS § 162; § 173; § 174; § 175 § 407; § 442; § 444; § 436; § 468 lg 1 p 2. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.