Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Hagimaterjalid ja kutse loetakse kostjale kättetoimetatuks 13.11.2006.a (tl.32, (TsMS § 317 lg.5). Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Hageja kohtuistungil on nõus asja lahendamisega kostja osavõtuta ja soovib asjas tagaseljaotsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Viivist on arvutatud võlalt 7% aastas, kuna selle elamu korteriomanike üldkoosolek on otsustanud, et viivist tuleb rakendada nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni. Hooldustasu nõue koosneb remondifondi kantavatest eraldistest, tasust hooldusteenuse eest, üldelektri ja prügiveokulust. Majanduskulud on jagatud kasutatavate ruutmeetrite peale. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kostja osavõtuta tagaseljaotsusega TsMS § 410, § 413 lg.1 alusel. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – AÕS § 75 lg.1, KOS § 13 lg.1.. Kostja on kasutanud korterit omanikuna. Elamu kaasomanikuna on tal AÕS § 75 lg.1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjalt nõutava hooldustasu hulka kuulub üldelektri hind, hooldusfondi summa, mis koosneb põhikonstruktsioonide hoolduse ja avariide likvideerimise summadest, haldusteenuse tasu, prügiveo- ja remonditasu. KOS § 13 lg.1 tuleneb kostja kohustus osaleda nende kaasomandi majandamise kulutuste kandmises. Kostja on vastu võtnud ja tarbinud tema korterisse müüdud gaasi, mille eest tasumata 178.80 krooni (tl.7). Sellist müügisuhet reguleeritakse VÕS § 208 lg.1 alusel. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomanike üldkoosolek on otsustanud rakendada viivisenõuet (tl.9), mistõttu viivist tuleb arvutada vastavalt VÕS § 113. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks ja hageja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral mõista kostjalt välja kohtukulud. Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 59.40 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv 250+200 krooni. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1,TsMS § 143 p 4; § 162; § 173; § 174; § 413 lg 1; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag

2 (3)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.