Muud › Muud hagiasjad

ulatuses summas 20 000 krooni. Tulenevalt lepingu p-st 6 pidi kostja tasuma hiljemalt tööde lõpetamisel, st pärast 2005.a neljandat nädalat (st 31.01.2005). Kostja põhivõlgnevus on summas 25 000 krooni. Lepingu p 7 kohaselt maksab tähtaegadest mittekinnipidamisel viivituses süüdiolev pool vastaspoolele viivisetasu 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja viivise nõue 20.09.2005 seisuga on 29 000 krooni, hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 25 000 krooni. Kostja käitumine on vastuolus VÕS-ga ning süüline, kuna kostja on teadlik tasumise kohustusest, kuid jättis tahtlikult kohustuse täitmata. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 25 000 krooni ja viivised 25 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Väide, et ettenähtud tööd teostati tähtaegselt ja hageja väljastas kokkulepitud summadele arved, on väär. Alates 06.01.2005 alustas hageja seadmete paigaldamist. Seadmete paigaldamisel rikkus hageja maja fassaadi, lubas tekitatud 4 suurt auku ära parandada. Hageja töö oli mittekvaliteetne. Katel lülitati töösse, kuid see ei töötanud üle paari tunni. Pärast parandamisi töötas katel järjest 10 tundi, lülitades ennast ise sisse ja välja. Põrandaküttesüsteem paigaldati valesse ruumi, see normaalselt tööle ei hakanud, soojus ei levinud kõikidesse ruumidesse. Kuna kokkulepitud ajaks lepingujärgsed tööd polnud lõpetatud ja osa töödega polnud veel alustatud, leppis kostja hageja seadusliku esindaja H. L kokku, et teostatu maksumuseks jääb 45 000 krooni, millest 35 000 oli ettemaksuna tasutud ja 04.02.2005 tasus kostja 10 000 krooni. Kuna hageja ei lõpetanud lepingujärgseid töid, aktsepteeris ta kokkulepet 45 000 krooni teostatud tööde eest ja hagejal puudub alus lisasummade saamiseks. Hageja väide, et kostja jättis arved tasumata, on vastutustundetu, arvet nägi kostja esmakordselt koos kohtumaterjalidega. Akti töö üleandmise kohta ei ole kunagi vormistatud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis M.Ult OÜ * kasuks välja võlgnevuse 25 000 krooni, viivised 25 000 krooni, 3 500 krooni riigilõivu ja kulud õigusabile 2 500 krooni. Puudub vaidlus, et 03.01.2005 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 10/04 õliküttel töötava katlamaja tarnimiseks ja paigaldamiseks Muugal x asuvasse hoonesse. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nimetatud katlamaja tarnimise ja paigaldamise eest 70 000 krooni. Tasumine pidi toimuma kolmes osas: 35 000 krooni ettemaksuna; 15 000 krooni pärast katlamaja, põrandaküttesõlme ja soojaveeseadme paigaldamist ning töösse lülitamist; 20 000 krooni pärast ruumitermostaatide paigaldamist ja süsteemi lõplikku seadistamist. Pärast kostjalt ettemaksu saamist 06.01.2006 paigaldas hageja hoonesse x Muugal õliküttel töötava katlamaja koos selle juurde kuuluvate seadmetega nagu põrandaküttesõlm, soojaveeboiler jne. Pärast katlamaja paigaldamist ja selle ühendamist põrandaküttesüsteemiga algasid katlamaja töö katsetused. Katlamaja töösse lülitamine õnnestus, kuid katel lülitas ennast automaatselt välja, sest süsteemi veesurve langes alla lubatu. Korduvate katsetuste käigus jõudis hageja selgusele, et surve kaob põrandaküttesüsteemi, kuna betoonpõrandasse paigaldatud küttekontuur (st plastiktoru) lekib. Hageja kostjale põrandaküttesüsteemi ei paigaldanud – see paigaldati kolmanda isiku poolt enne hageja tulekut. Hageja ei vastuta, et kostja põrand täielikult ei soojenenud. Asjaolu, et pärast kollektori paigaldamist hakkas katlamaja tööle, katel käivitus ja töötas normaalselt, kinnitas tunnistaja S. S. Tunnistaja kinnitas ka, et vee surve languse tõttu katel seiskus automaatselt ja et põrandaküttesüsteemi ei paigaldanud hageja. Seega katla mittetöötamise põhjustajaks ei olnud

2(5)

hageja mittekvaliteetne töö. Hageja poolt katlamaja tarnimine ja paigaldamine vastab lepingutingimustele. Pärast töö üleandmist ei teatanud kostja hagejale ühestki töö lepingutingimustele mittevastavusest, kostja ei esitanud hageja mittekvaliteetse tegevuse kohta tõendeid, kostja väited on paljasõnalised. Hageja väitis, et teostas tööd õigeaegselt. Üksnes ruumitermostaatide siseseintele paigaldamine lükkus edasi, kuna seinte ehitamine viibis. Kostja pidi tagama, et seinad oleksid valmis hiljemalt ajaks, mil ruumitermostaatide seintele paigaldamise tähtaeg saabub, ehk 2005 aasta 4. nädalaks. Seega sõltus hageja kohustuste lõplik täitmine kostjast ja hageja ei saanud ruumitermostaate paigaldada ning tööd lõpetada kostjast tuleneva asjaolu tõttu ning hageja ei vastuta töö valmimise hilinemise eest. Hageja väitis, et pärast töö valmimist kostja keeldus üleandmise aktile alla kirjutamast, mistõttu hageja töötajad lahkusid töökohalt töö valmimist dokumenteerimata jättes katlamaja kostja valdusse. Materjalidest nähtuvalt ei olnud kostjal alust jätta tööd vastu võtmata. Tööde vastuvõtmata jätmise kohta kostja materjale ei esitanud. Seega tuleb hageja töö lugeda kostja poolt VÕS §-st 638 tulenevalt vastuvõetuks. Asjaolu, et kostja tasus teise osamakse 10 000 krooni, kinnitab, et katlamaja koos vajalike seadmetega olid paigaldatud. 10 000 krooni maksmine ei kinnita, et selle summa tasumisega pooled lõpetasid lepingu, nagu kinnitas kostja. Kostja tasus hagejale tehtud töö eest vaid osaliselt, jättes tasumata teisest maksest 5000 krooni ja kolmanda makse 20 000 krooni. Lepingu p 7 kohaselt maksab tähtaegadest mittekinnipidamisel viivituses süüdiolev osapool vastaspoolele viivistasu 0,5% tasumata summast või paigaldamata seadme maksumusest, iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja valmistas töö õigeaegselt, tekkis kostja kohustus tasuda pärast 2005.a 4. nädalat. Seega muutus tasu sissenõutavaks alates 31.01.2005. Põhinõudest tulenev viivise nõue kostja vastu 02.05.2006 seisuga on 57 000 krooni, millest hageja nõudis kostjalt 25 000 krooni tasumist. Kostja jättis rahalise kohustuse täitmata, ta oli teadlik töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest ja kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus 25 000 krooni ja viivised 25 000 krooni. Kostja ei tõendanud, et tal on hagejaga kokkulepe tasu vähendamises. Kostja väide, et seadmete paigaldamisel rikkus hageja maja fassaadi ja lubas tekitatud 4 suurt auku ära parandada, on paljasõnaline. Apellatsioonkaebuse põhjendused M.U palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus tugines üksnes hageja seisukohtadele ja jättis kostja seisukohad arvestamata. Kohus tuvastas vääralt, et hageja teostas tööd tähtaegselt ja väljastas lepingus kokku lepitud summade kohta arved. Hageja sai kostjalt 04.01.2005 ettemaksu 35 000 krooni sularahas ilma arvet esitamata vastavalt H. L soovile. Hageja tarnis 06.01.2005 osa katlamaja seadmeid ja asus neid paigaldama kostjale sellest eelnevalt teatamata ning kokku leppimata seadmete asetuse ning tööde algusaja. Seadmete paigaldamisel rikkus kostja maja fassaadi ja H. L lubas kostjale tekitatud 4 suurt auku parandada või kahju kompenseerida. Fassaad rikuti boileri kinnitamisel katlamaja välisseinale. Paigaldus oleks olnud võimalik teha ilma fassaadi rikkumata, tehes kinnituse siseseinale. Töölisi ei juhendanud objekti juht ega insener. Järgnevalt paigaldas hageja malmkatla ja kütusepaagi ja ühendas torustikud. Hageja lülitas katla

3(5)

töösse, kuid seade ei töötanud üle paari tunni, pärast parandamisi lülis katel ennast ise sisse ja välja ning töötas järjest kuni 10 tundi. Katel seiskus pidevalt ja töölised käisid seda käsitsi sisse lülitamas. Öösiti ei töötanud katel üldse ega tootnud seetõttu vajalikul hulgal soojusenergiat ning soojus ei jõudnud kõikidesse ruumidesse. Apellant kinnitas eksperdina (apellant on soojusenergeetika insener ning ta on teinud erialast tööd), et korras uue katla sisselülimisel töötab katel mitukümmend aastat tõrgeteta (spetsialisti poolt välja lülitades vaid korralisteks hooldustöödeks). Katla sisselülimisel töötab ta, kuni kõik tarbijad on saavutanud ettenähtud temperatuuri, seejärel lülib katel ennast automaatselt välja, ettenähtud temperatuuri langedes lülib katel ennast ise sisse. Ajavahemik sisse- ja väljalülimise vahel oleneb välisõhu temperatuurist ja sooja vee kasutamise hulgast. Talveperioodil, mil katel paigaldati, on normaalse töötamise korral tööaeg pikem, ca 10-20 minutit. Kui tööde algusest oli möödunud üle nelja nädala, lepingu p-s 5.2 märgitud töid ei olnud lõpetatud ning p-s 5.3 märgitud töid ei olnud alustatud, leppisid kostja ja H. L kokku, et hageja teostatud tööde maksumuseks jääb 45 000 krooni, millest 35 000 krooni tasus kostja ettemaksuna ja 10 000 krooni 04.02.2005 sularahas. 10 000 krooni tasumisega lõpetasid pooled lepingu, hageja ei soovinud töid lõpetada. Lepingujärgsetele esimesele ja teisele maksele hageja arvet ei esitanud, tasumine toimus sularahas. 04.02.2005 aktsepteeris H.L teise osamakse vähendamist 15 000 kroonilt 10 000 kroonile. Lepingu kohaselt pidid tööd olema lõpetatud 2005 jaanuari lõpuks, kuid katelt ei suudetud normaalselt tööle panna. Põrandaküttetorustik oli paigaldatud eelnevalt, tööd teostati kvaliteetselt ning torustiku korrasolek oli kontrollitud. Pärast hageja tööliste poolt vee laskmist põrandaküttetorustikku ei ilmnenud ühtegi leket. Tunnistaja R. S on hageja tööline ja ei ole erapooletu. Tema tööfront asus maja siseruumides, mitte katlamajas ning ta ei ole asjatundja katelde alal. Tunnistaja väide, et siseseinad ei olnud valmis ehitatud, on väär. Kuna hageja aktsepteeris kokkulepet summas 45 000 krooni tema poolt teostatud tööde eest, puudub tal alus lisasummade saamiseks. Hageja väited, et kostja jättis arved maksmata, on pahatahtlikud. Kostja ei ole töid üleandmis-vastuvõtuaktiga vastu võtnud, mis annaks aluse esitada arveid. Süsteemi seadistamata jätmine on kostjale põhjustatud kütmise lisakulu. Kohus sedastas, et hageja töötajad lahkusid töökohalt töö valmimist dokumenteerimata, jättes katlamaja kostja valdusse; tunnistaja kinnitas, et vee surve languse tõttu katel seiskus automaatselt. Ka hageja kinnitas ning tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad lahkusid töökohalt ja jätsid kostjale mittetöötava katlamaja. Vastavalt tööettevõtulepingule kehtib 2-aastane garantiiperiood kuni veebruarini 2007. Apellant selgitas, et kohtuistung, kus asja arutati, toimus nii kiiresti, et ta ei jõudnud oma taotlust tunnistaja kutsumiseks esitada ega põhistada oma vastuväiteid. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ * ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada seoses menetlusnormi olulise rikkumisega ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Eeldused asja õigeks lahendamiseks loob

4(5)

põhjalikult läbi viidud eelmenetlus. TsMS § 392 lg 1 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, poolte taotlused, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma väidete põhjendamiseks. Kohus võib eelmenetluses määrata TsMS § 398 lg 1 järgi eelistungina kohtu korraldava istungi. Käesoleva asja materjalide kohaselt saatis kohus esitatud hagi kostjale ja kohustas teda kirjalikult vastama 16.01.2006. Kostja vastas kohtule 30.01.2006 ja selgitas, et ta hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole kokkulepitud töid lõpetanud ja on töid tehes rikkunud kostja elamu fassaadi. Hageja juhatajaga oli kostjal väidetavalt kokkulepe tööde hinna alandamise kohta. Töid kostjale üle antud ei ole ega ole esitatud talle tasumiseks arveid. Kohus määras asjas eelistungi 02.03.2006 ja saatis pooltele kutsed. Toimikus ei ole andmeid eelistungi toimumise kohta. 09.03.2006 on maakohus määranud asja läbivaatamisele kohtuistungil 02.05.2006 (t. l. 44). 02.05.2006 toimunud kohtuistungil on maakohus ära kuulanud hageja tunnistaja ja asja arutanud sisuliselt. Apellant on kaebuses väitnud, et ta esitas kohtuistungil taotluse kuulata üle tunnistaja, kes teab tegelikult tehtud tööde kohta, kuid kohus oli juba asja arutamise lõpetanud ja jättis taotluse rahuldamata. Hinnates menetluse läbiviimist maakohtu poolt leiab kolleegium, et maakohus on jätnud asja menetledes eelmenetluse ülesanded täitmata. Kuna kostja vaidles hagile vastu põhjendustel, mis õiguslikult võivad anda aluse hagi rahuldamata jätmiseks, siis oleks pidanud maakohus eelmenetluses tegema pooltele ettepaneku tõendite esitamiseks. Kolleegium selgitab, et poolele, kellel ei ole esindajat ja kes ei oma õigusteadmisi, peab kohus vajadusel selgitama seadust ja võimalusi oma väiteid kohtumenetluses tõendada. Saates kutsed eelistungile, samas jättes selle läbi viimata, ning määrates koheselt asja läbivaatamiseks kohtuistungile, on maakohus menetlenud asja viisil, mis on menetlusosalistele segadust tekitav ja raskendab neil oma väidete ja neid põhistavate tõendite esitamist. Formaalselt läbi viidud eelmenetlus ei taga asjas õige lahendi tegemist. TsMS § 656 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsuse ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka selliste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei ole sätestatud TsMS § 656 lg-s 1 ja kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et puudulikult läbiviidud eelmenetlust, kus on jäetud välja selgitamata olulised faktilised asjaolud ja neid põhistavad tõendid, ei ole võimalik läbi viia ringkonnakohtu poolt. Asjaolude esmakordne tuvastamine ja esitatud tõendite hindamine ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeõigust. Riigikohus lähtub ringkonnakohtu otsuse põhjendatust kontrollides TsMS § 688 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest. Seega ei saaks ringkonnakohtu poolt esmakordselt tuvastatud asjaolusid pooled Riigikohtus vaidlustada. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule. Seoses asja uue läbivaatamisega tuleb menetluskulud jaotada maakohtul.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.