2-16-111300/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 27.05.2016 esitas Osaühing Aktiva Finants (hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.09.2016 kohtumääruse alusel lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 04.10.2016, mille kohus võttis 11.10.2016 menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue perioodil kuni 04.10.2016 põhjendatud. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt perioodi kuni 04.10.2016 lepingust tulenevat viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Riigikohtu otsuse 3-2-1-118-16 kohaselt eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13) (p 17). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-125-16, p 13) (p 18). VÕS § 1 lg 5 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas, et kostja füüsilise isikuna oleks sõlminud Elisa Eesti AS-iga lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu on kostja kohtu hinnangul tarbijaks. Lepingu sõlmimise kuupäeval 11.04.2012 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgseks viivisemääraks 9% aastas ehk 0,024% päevas. Seega ületab käesolevas asjas tüüptingimustes kohaldatav viivisemäär kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära, mistõttu asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas lepinguline viivisemäära kokkulepe on tühine. Kohus rakendab lepingulise viivisemäära kokkuleppe tühisuse tõttu käesolevas asjas seadusjärgset viivisemäära. Kohus on arvestanud hageja hagiavalduses toodud võlgnevuse arvestusele perioodil kuni 04.10.2016 (tl 20) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgset viivisemäära ning kohus on viiviseks perioodil kuni 04.10.2016 kokku arvestanud 114,80 eurot. Seega, kohus rahuldab hageja viivisenõude perioodi eest kuni 04.10.2016 osaliselt, st 114,80 euro ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot, kohtutäituri tasu summas 36 eurot ja õigusabikulud summas 825 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude aruannet. Kohus märgib, et õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas õigusabikulude hüvitamine taotletud summas (825 eurot) põhjendatud. Lähtudes tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse olemust, hageja professionaalsust nõuete esitamisel, lisaks nõude suurust ja selle osalist põhjendamatust, peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu vähendada 70%. Kohus rahuldab hageja nõude õigusabikulude väljamõistmiseks summas 247,50 eurot ning kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suurus 458,50 eurot (175+247,50+36). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt, s.o. 64% ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei ole esitanud, eelduslikult kostjal menetluskulu ei tekkinud. Lähtudes eeltoodust ning arvestades kulude jaotust, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 64 % hageja menetluskuludest, s.o. 293,44 eurot.