Kohtulahend

hagiavalduse rahuldamise korral ei ole hageja võimeline kostjale hüvitama antud vaidluses kostja poolt kantavaid menetluskulusid. Kostjale tekkivateks menetluskuludeks on eelkõige kohtuvälised kulud nagu õigusabikulud, kostja esindajate saamata jäänud töötasud ja muud püsivad sissetulekud, samuti aga ka asja läbivaatamiskulud nagu kulud tunnistaja- ja eksperditasudele ning dokumentaalsete tõendite saamisele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr. 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks tsiviilasjas hinnaga kuni 1.100 000 krooni 150.000 krooni. Arvestades antud kohtuvaidluses juba käesolevaks ajaks esitatud materjalide hulka, vaidluse keerukust ning mahtu võib kostja poolt antud menetluses kantavate õigusabikulude suurus olla summaliselt rohkem kui 150.000 krooni, seega on põhjendatud hageja poolt menetluskulude kandmiseks tagatise andmine selles ulatuses. Hageja palus jäta kostja taotluse rahuldamata. Kostja ei ole näidanud metoodikat, mida kasutades on eeldatavate menetluskulude maht arvestatud. Ainuüksi kohtutoimiku paksus või vaidluse olemus ei ole selge ja objektiivne kriteerium menetluskulude suuruse üle otsutamiseks. Nii kohtul kui hagejal peab olema võimalus kontrollida kostja menetluskulude adekvaatsust ja reaalsust. Menetluskulu prognoosimiseks on vajalik teada, kui suure hulga õigusabi osutamise tundidega on kostja arvestanud, kas prognoos hõlmab ka võimalikku apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlust ning millistest advokaaditeenuse tasustamise kokkuleppest on lähtutud. Esimese astme kohtu määrus 27. juuni 2006. a. määrusega kohustas Harju Maakohus tasuma hagejat kostja eeldatavate menetluskulude katteks 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest Harju Maakohtu deposiitkontole tagatis summas 75.000 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 196 lg. 1 punktile 3 võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Hageja on kohtule esitanud Lääne-Viru Maakohtu 22. juuni 2004.a otsuse, millega kuulutati välja AS-i T pankrot. Seega oleks hagejalt kostja menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Hageja ei ole näidanud, et esineksid TsMS § 196 lg. 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagatise andmise, et tal on menetluskulude katteks piisavalt vara või talle kuuluvad asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kostja taotlus hagejalt menetluskulude etteküsimiseks on põhjendatud osaliselt. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulude katteks ette 150.000 krooni viidates muuhulgas, et kostjale tekkivateks menetluskuludeks on eelkõige kohtuvälised kulud nagu kostja esindajate ja nõustajate kulud (õigusabikulud), kostja esindajate saamata jäänud töötasud ja muud püsivad sissetulekud, samuti aga ka asja läbivaatamiskulud nagu kulud tunnistaja- ja eksperditasudele ning dokumentaalsete tõendite saamisele. Menetluskulude katteks antav tagatis peaks eelkõige sõltuma tsiviilasjas keerukusest ning esindaja tsiviilasja ettevalmistamisele kulutatavast ajast. Käesoleval juhul ei ole tegemist vaidlusega, mille puhul tuleks rakendada Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr. 306 kehtestatud piiramäära maksimumi. Kuna tegemist on eeldatavate menetluskuludega ei saa nõuda kostjalt taotletud summa arvestamise metoodikat. Praeguses menetlusjärgus ei ole kostjale teada, kui mitme tunni eest tuleb tasuda õigusabikulusid. Põhjendatud ei ole

kostja argument, et tekkivateks menetluskuludeks on ka kostja esindajate saamata jäänud töötasud ja muud püsivad sissetulekud. Kostja lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat Jüri Sirel. Käesoleva tsiviilasja iseloomust tulenevalt ei ole kostja seaduslikul esindajal kohtust isiklikult kohtusse ilmuda, kui kohus teda selleks eraldi ei kohusta. Kostja on asja läbivaatamise kuludena nimetanud kulusid tunnistaja- ja eksperditasudele ning dokumentaalsete tõendite saamisele. Kostja on esitanud taotluse 3 tunnistaja ülekuulamiseks. Antud hetkeks ei ole kumbki poolt taotlenud ühegi ekspertiisi läbiviimist ega viidanud ka vastava vajaduse tekkimisele. Samuti ei ole kostja hagiavaldusele esitatud vastuses viidanud, et tal tekiks kulutusi seoses dokumentaalsete tõendite saamisega. Seega on õiglane käesoleva tsiviilasja keerukusest ning asja menetlemisest maakohtus tulenevalt määrata eeldatavate menetluskulude tasumiseks pool kostja taotletud summast, s.t 75.000 krooni. Määruskaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu määruse tagatise andmiseks. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 peab hagimenetluse pool oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Maakohtu seisukoht, et kostjalt ei ole võimalik eeldatavate menetluskulude summa arvestamise metoodikat nõuda, kuna praeguses menetlusjärgus ei ole kostjale teada, kui mitme tunni eest tuleb õigusabisid tasuda, ei ole kooskõlas seadusega. TsMS § 196 sätestab menetluskulude katteks tagatise andmise põhimõtted. Tuginedes TsMS § 230 lõikele 1 tuleb vastava taotluse esitajal näidata nõutavas protsessivormis ära asjaolud, millistele tuginedes ta leiab, et tema menetluskulud on eeldatavalt just nii suured nagu taotluses välja toodud. Taotleja ei saa esitada kohtu ja teiste menetlusosaliste jaoks kontrollimatu sisuga ja tõendamata taotlusi. Maakohus ei ole hinnanud, kas taotluses väljendatud kuluprognoos on adekvaatne ja kulu kalkuleerimise aluseid arvestades mõistlikult reaalne. Kohus ei ole hinnanud, kui suure hulga õigusabi osutamise tundidega on kostja prognoosis arvestanud ja kas prognoos hõlmab ka võimalikku apellatsiooni ja kassatsioonimenetlust, millisest advokaaditeenuse eest tasumise kokkuleppest on kostja kuluprognoosis lähtunud jne. Ilma eelnimetatud asjaolude kohta teavet omamata ei ole menetluskulu suuruse prognoosimine ega prognoosi adekvaatsuse hindamine võimalik. Kostja seisukoht Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastanud, millega on asunud sisuliselt seisukohale, et määruskaebuse esitajal puuduvad piisavad rahalised vahendid vaidluses menetluskulude kandmiseks. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega, kui hagiavaldus peaks jääma osaliselt või täielikult rahuldamata, peab määruskaebuse esitaja hüvitama vastaspoolele kantud menetluskulud. Antud vaidluse asjaolusid arvestades on ilmne, et määruskaebuse esitaja majandusliku seisu tõttu on vastustaja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Tekkida võivateks menetluskuludeks on eelkõige kohtuvälised kulud nagu vastustaja esindajate ja nõustajate kulud hagiavalduse põhjendamatuse tõendamisel ja oma positsiooni kaitsmisel (õigusabikulud), vastustajate esindajate saamata jäänud töötasud ja muud püsivad sissetulekud, samuti aga ka asja läbivaatamiskulud nagu kulud tunnistaja- ja eksperditasule ning dokumentaalsete tõendite saamisele. TsMS § 196 sõnastusest tuleneb, et vastustajal on õigus nõuda määruskaebuse esitajalt tagatise andmist oma eeldatavate, mitte aga tegelike ja tõendatud kohtukulude katteks. Antud menetlusetapis ei ole võimalik vaidluse käiku prognoosida.

Kuivõrd maakohus on rahuldanud vastustaja taotluse tagatise andmise kohustamiseks vaid osaliselt ehk 75.000 krooni ulatuses, siis on kohaldatud määruskaebuse esitaja suhtes tagatise andmist niigi väiksemas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse määrusega ette nähtud menetluskulude hüvitamise piirmäär. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 196 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Maakohus on hageja vabastanud täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel põhjendusega, et hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning võlgniku netovara on miinustes, seega ei saa kulusid katta pankrotihalduri valitsevast varast. Kuna hagi on esitatud ühe võlausaldaja, K AS-i vastu, ei saa ka eeldada, et kulud kannaksid näiteks pankrotivõlausaldajad. Seega on alust arvata, et hageja majandusliku seisundi tõttu on temalt menetluskulude hilisem sissenõudmine ilmselt ohustatud. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole tegemist vaidlusega, mille puhul tuleks rakendada Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr. 306 kehtestatud piiramäära maksimumi ehk 150.000 krooni suurust tagatist. Praeguses menetlusjärgus ei ole aga kostja eeldatava kulu hindamine seoses hagimenetlusega esimese astme kohtus täpsemalt prognoositav. TsMS § 196 lõike 3 sätetest lähtuvalt on kostjal õigus nõuda täiendavat tagatist, kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane. TsMS § 195 lõike 1 kohaselt tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Lähtudes eespooltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.

Urmas Reinola kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.