Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.09.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-23451/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.09.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2099

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-23451

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2007. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-23451

Tsiviilasi

xxx (pankrotis) hagi xxx vastu võla väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

• Hageja xxx (pankrotis) (registrikood xxx, asukoht xxx) • Hageja esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustav • Hageja esindaja Alar Urm • Kostja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) • Kostja esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel • Kostja esindaja Kalle-Kaspar Sepper 6. september 2007. a

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus

Mõista xxx (pankrotis) xxx kasuks välja õigusabikulud 30 000 krooni (kolmkümmend tuhat krooni). Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel xxx (pankrotis, registrikood xxx) arveldusarvele 221016933102 menetluskulude katteks antud tagatis summas 45 000 krooni (nelikümmend viis tuhat krooni). Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

MITTEVAIELDAVAD ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus

xxx (pankrotis) esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 1 017 713.40 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt võttis hageja vastu, hoidis ja väljastas kostjale viimasele kuuluvat teravilja. 25.05.2004.a väljastas hageja kostjale arve nr 87, mille alusel kostja oleks pidanud tasuma: a) teravilja vastuvõtmise eest august 2003 – aprill 2004 (4 557.84 tonni eest 40 krooni tonn) 182 313.60 krooni; b) teravilja väljastamise eest (4 328.866 tonni eest 40 krooni tonn) 173 154.65 krooni; c) teravilja hoiustamise eest (20 280.029 tonni eest 25 krooni tonn) 507 000.70 krooni. Koos käibemaksuga oleks kostja pidanud arve nr 87 alusel tasuma 1 017 713.40 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud. Poolte vahe oli sõlmitud suuline hoiuleping. Kuna hageja ja kostja tegutsesid majandus- või kutsetegevuses, oli nendevaheline leping tulenevalt VÕS § 844 lg 2 eelduslikult tasuline. Hageja on hoiulepingu raames teinud kulutusi teravilja vastu võtmiseks ja hoiul olnud teravilja väljastamiseks. VÕS § 888 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kostja käest nõuda ka kostja teravilja hoidmise tõttu tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 87 on vastavuses osutatud teenustega. Arve nr. 87 on esitatud selle vilja hoidmise ja töötlemise eest, mille hageja kostjalt ostis. Kostja poolt hagejale müüdav teravili anti hageja valdusse enne konkreetse koguse suhtes müügilepingu sõlmimist, erandina müüs kostja osa hageja valdusse antud teraviljast ka kolmandatele isikutele. Poolte sõlmitud hoiulepingutes ei olnud kokkulepet, et tasu võis nõuda vaid selle teravilja eest, mis hagejal hoiul oli ja mida hageja ei omandanud. 2003. a augusti kuni 2004.a aprilli eest esitati arve nr 87 ning lisaks igakuised arved, kuid need ei esitatud sama vilja hoidmise ja töötlemise eest. Poolte sõlmitud hoiulepingutes ei olnud kokkulepet selle kohta, et sama hinda kohaldatakse pärast lepingu lõppemist. Seega võis hageja samade teenuste eest, kui neid ei osutatud poolte vahel kirjalikult sõlmitud lepingute alusel või nende kehtivuse ajal, nõuda muud hinda.

kehtivuse vahepealsel ajal jätkasid pooled omavahelist koostööd vastavalt väljakujunenud tavale ehk esimeses hoiulepingus sätestatud korras. Hageja ja kostja sõlmisid 15.11.2002.a. müügilepingu, mille järgi kohustus kostja müüma ja hageja ostma ajavahemikus detsember 2002.a. kuni september 2003.a. 4500 tonni söödanisu ja 3000 tonni söödaotra kogumaksumusega 12 300 000 krooni. Müügileping sõlmiti kehtivusega kuni sellest tulenevate kõikide lepingujärgsete vastastikuste kohustuste täitmiseni. Kuna hageja ei olnud 2003. a septembriks müügilepinguga sätestatud teraviljade kogust kostjalt ostnud, jätkati müügilepingu täitmist ning hoiutasude osas kuulub kohaldamisele müügilepingus sätestatu. Müügilepingu järgi kohustus hageja hoiustama kostja poolt tema jaoks varutud teravilju hagejale kuuluvas teraviljaelevaatoris enda poolt välja ostmise eesmärgil tasuta. Esimeses hoiulepingus leppisid pooled kokku hoiuteenuste hinnas 19 krooni tonn kauba vastuvõtmise ja väljastamise eest ning 9 krooni tonn hoiustamise eest kuus. 26.01.2004.a. sõlmitud hoiulepingus pooled hindades kokku ei leppinud, vaid kasutasid esialgses lepingud olevaid hindu. Hageja poolt 2003.a augustist 2004.a aprillini esitatud arvetest nähtub, et hinda 19 ja 9 krooni tonn rakendati ka peale 01.09.2003.a. 10.06.2004.a. saabus kostjale hageja juhatuse liikme xxx poolt allkirjastatud kiri, millega hageja edastas kostjale 25.05.2004.a. kuupäeva kandva arve nr 87. Eeltoodu alusel leiab kostja, et arve nr 87 on alusetu. Hageja oli selle perioodi kohta arved juba esitanud ning kostja need tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja hoiustas hageja juures arves näidatud ulatuses vilja. Lisaks sellele puudus hagejal õigus kostjalt arves kajastatud teenuste eest arvel toodud hindadega tasu küsimiseks. Vaidlusaluses arves on hageja võtnud aluseks kaupade sisse- ja väljalaadimise hinna 40 krooni tonn ning hoiustamise hinna 25 krooni tonn, mis ei vasta poolte vahel kokkulepitud tariifidele. Arves nr 87 toodud hinnad on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga, pooltevahelise eelneva praktikaga ja üldiste turuhindadega. Kostja leidis, et võlgnevuse puudumist tõendavad lisaks järgmised asjaolud:

poolte vahel oli hoiulepingute kehtivuse ajal ka nende lepingute väline, suulise lepingu alusel tekkinud hoiusuhe. Seega lähtub kohus asjaolust, et 2003.a augustis ning alates 26.01.2004.a oli poolte vahel sõlmitud kirjalik hoiuleping. Sama ajaperioodi kohta mõne teise hoiulepingu sõlmimine ei ole tõendatud ka tunnistaja xxx ütlustega. 2003.a septembris, pärast kirjaliku lepingu lõppemist, jätkas hageja kostjale hoiuteenuse osutamist. Võlaõigusseadus ei näe sätesta hoiulepingu sõlmimisel kohustuslikku vormi. Tulenevalt VÕS § 11 võib hoiulepingu sõlmida ka suuliselt, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Pooled ei ole vastavale kokkuleppele osundanud ja seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli 01.09.2003. a kuni 26.01.2004.a sõlmitud suuline hoiuleping. Pooled sõlmisid 15.11.2002.a müügilepingu, mis kehtis kuni lepingujärgsete kohustuste täitmiseni. Nimetatud lepinguga p 5.1 sätestas kostja kohustuse müüa hagejale 2002.a detsembrist kuni 2003.a septembrini k.a 750 tonni kaupa kuus. Hageja kohustus kauba välja ostma, vastu võtma, ning lepingu p 5.2.2. kohaselt hoidma ja käitlema kostjalt tasu nõudmata kuni endapoolsete lepingukohustuste täitmiseni. Kostja väitel ei olnud hageja kostjalt ostnud lepingus ettenähtud kogust vilja 2003.a septembriks. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel sõlmitud müügileping ei lõppenud 2003.a septembriks. Pooled ei ole müügilepingu lõppemise aega teatanud. Teiseks tuleb analüüsida, kas hageja on tõendanud hoiuteenuse osutamist arvel näidatud mahus ja selle eest tasumata jätmist. Poolte vahel 15.11.2002.a sõlmitud hoiulepingu p 2.3 kohaselt toimub hoiutasu maksmine üks kord kuus ettemaksuna hageja poolt esitatud arve alusel. 26.01.2004.a hoiulepingus ei ole tasu maksmist reguleeritud ja seega lähtusid pooled selles osas varem sõlmitud lepingust. Hageja oleks pidanud kostjalt hoiutasu saamiseks esitama 2003. a augustikuu eest arve vastavalt hoiulepingus toodud hindadele ning ühe kuu kohta. Lepingust ei nähtu hageja õigust esitada mingite kohustuste kohta arve kord kuus ning mingite koguste kohta koondarve pikema ajaperioodi peale. Toimikus olevatest arvetest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale eraldi arved 12.09.2003.a (s.t augustikuu eest, tl 108), 29.02.2004.a (tl 114) ja 31.03.2004.a (tl 115) eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et kostja on need arved tasunud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et arve nr 87 on alusetu 2003.a augusti ning alates 26.01.2004 hoiustatud vilja osas. VÕS § 25 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kuna esimese hoiulepingu alusel esitati arved kord kuus, oli hageja kohustatud jätkama pooltevahelist praktikat ning esitama ka suuliselt sõlmitud lepingu alusel arved kord kuus. Hageja on pooltevahelist praktikat järginud ning esitas kostjale arved 30.09.2003.a (tl 109), 31.10.2003. (tl 110), 30.11.2003.a (tl 111), 31.12.2003.a (tl 112) ja 31.01.2004.a (tl 113). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on need arved tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks hoiustanud kostja poolt toodud vilja, mis ei kajastu juba eelnimetatud arvetel. Nimetatud asjaolu ei tõenda arvestus (tl 9), laoaruanne (tl 117-127), hageja juhatuse liikme xxx ning raamatupidaja xxx vastused pankrotihaldurile (tl 143-146) ega ka nende ütlused kohtuistungil. xxx ütluste kohaselt koostas ta arve nr 87 xxx suulise korralduse alusel. xxx ütluste kohaselt oli ta sama perioodi kohta arved juba koostanud. Kostjal hageja ees võlgnevuse puudumist tõendavad kaudselt ka hageja 20.02.2004 taotlus kostjale ettemaksu korras söödanisu ning söödaodra müügiks (tl 128), 23.02.2004 nõude loovutamise leping (tl 129-131) ja vastastikuste nõuete tasaarvestamise akt (tl 132). Akti p 3.2 kohaselt jääb hageja võlgnevuseks kostja ees tulenevalt 30.10.2003.a müügiarvest 249 862.16 krooni. Seega on pooled tasaarvestusel võtnud arvesse seisuga 23.02.2004 kõikvõimalikud kostja võlgnevused hageja ees, hageja võlgnevused kostja ees ning soovinud neid võlgnevusi tasaarvestada.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja on kogu hoiustatud viljakoguse kohta vaidlusalusel perioodil juba arve esitanud. Kuna kohus ei loe tõendatuks, et hageja hoiustas kostja vilja rohkem kui igakuistel arvetel on kajastatud ning arve 87 on esitatud õiguslikul alusel, ei analüüsi kohus ka arves kajastuvaid teenuste hindu. Kohus ei analüüsi poolte vahel 06.02.2004.a sõlmitud võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkulepet (tl 136-138), hageja vastust Lääne-Viru Maakohtule (tl 139-142) ja kostja 16.09.2003.a teadet (tl 227), kuna need ei tõenda võlgnevuse puudumist või olemasolu. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus ei analüüsi xxx ja xxx vahel sõlmitud laolepinguid (tl 211-221) kui mitteasjakohaseid tõendeid. Kuna kostja loobus hagile aegumise vastuväite esitamisest, jätab kohus poolte sellekohased seisukohad tähelepanuta. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Hagiavaldus on esitatud 27.12.2005. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja on palunud hagejalt kohtukuludena välja mõista õigusabikulud kokku 46 020 krooni (tl 240-248). TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi oleks võimalik hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 5% rahuldatud haginõudest summas 50 885.65 krooni. Kohus arvestab õigusabikulude summa määramisel asjaoluga, et asjas on toimunud 2 kohtuistungit ning tegemist ei ole õiguslikult väga keeruka vaidlusega. Põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja nõuda õigusabikulud 30 000 krooni. Tagatis xxx (pankrotis) tasus 24.01.2007.a Harju Maakohtu 27.06.2006.a määruse alusel kohtu tagatiste kontole kostja eeldatavate menetluskulude katteks 75 000 krooni. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna kohus on õigusabikulude suuruseks määranud 30 000 krooni ning hageja esindaja on esitanud tagatise tagastamise avalduse, tuleb kohtuotsuse jõustumisel ülemäärane tagatis summas 45 000 krooni tagastada. Ülejäänud summa tagastatakse määrusega hageja uue avalduse alusel kostja nõusolekul pärast kohtuotsuse jõustumist.