Tsiviilasja number
2-05-2751
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2006, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Külli Mõlder
Tsiviilasi
OÜ * hagi R.N vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ * apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30.11.2006, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja Jürgen Kirsis Kostja R.N ja tema esindaja Enn Talp
paludes tunnistada R. N töölepingu lõpetamise seaduslikkust ja õigust mitte maksta hüvitust summas 33 464,65 krooni (sh töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitis 16 372,50 krooni, puhkusehüvitis 6086 krooni, töölepingu lõpetamise hüvitis 5457,50 krooni, viivis 91,15 ja lõpparve kinnipidamise eest 5457,50 krooni). Kostja ei täitnud temale töölepinguga ja õigusaktidega pandud kohustusi tööoskuste puudumise tõttu. Tema kohta laekus pidevalt klientidelt kaebusi. Kuigi töötajat informeeriti pidevalt puudujääkidest töös, ei võtnud ta midagi ette enda parandamiseks, mistõttu on alus eeldada, et ta ei saanud täpselt aru (või ei tahtnud aru saada) temal lasuvatest töökohustustest ning nende täitmise olulisusest. Samuti ei suutnud ta suhelda kaastöötajatega ilma probleeme tekitamata. Tööandja pidas lõpparve käskkirja alusel kinni töötaja võlgnevuste katteks. Kostjal ei ole saada kasutamata jäänud puhkust. Kostja vastuväited
TLS § 26 lg 1 p 1 on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks tehtav töö. Kohus on seisukohal, et tööülesanded võivad olla ametijuhendis, sel juhul viidatakse lepingu sõlmisel ametijuhendile, kuid seda tuleb töötajale tutvustada ja võtta tutvumise kohta allkiri. Kohtule esitatud ametijuhendil töötaja allkiri puudub (tl 14). Hageja müügijuhi T. P seletuskirja kohaselt oli tööandja peamine etteheide kostja suhtes kostja omavoli kauba väljapanekul laenutuspunktides (tl 10). T. P ütluste kohaselt oli kostja põhiline probleem tema liigne initsiatiiv. O.P ja L. S avalduse kohaselt on kostja tööd tehes uimane, unustab pidevalt, tõstab kaupa omavoliliselt ringi, muudab arvuti programmi (tl 17-18). Sama kinnitas L. S oma ütlustes (tl 75). Kohus on seisukohal, et olukorras kus töötaja tahtlikult või hooletusest jätab töö tegemata või ei tee seda korralikult, tuleks tööleping lõpetada TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Hageja poolt esitatud tõendid viitavad sellele, et sisuliselt on tööandja soovinud töölepingut lõpetada TLS § 86 p 6 alusel. Töötaja mittevastavuse tõttu lõpetatakse tööleping juhul, kui töötaja subjektiivselt küll püüab ülesandeid täita, kuid töötulemused on halvad tema väheste oskuste, vilumuste, teadmiste tõttu. Kohtu arvates ei ole igas olukorras töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel põhjendatud. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 3 kohaselt üks distsiplinaarkaristustest, mis tähendab seda, et töölepingu lõpetamine on seotud kindlate protseduurireeglitega. Tööandja ei saa ainuüksi sel põhjusel valida lihtsamat töölepingu lõpetamise viisi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja töötas hageja juures alates 2002. a ja vastas oma väitel oma ametikohale. TLS § 101 lg 4 kohaselt võib tööandja lõpetada § 86 p 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostjale oleks enne 15.12.2004 teada antud tema mittevastavusest oma ametikohale. Töötaja osutumisel mittevastavaks oma ametikohale või tehtavale tööle peab tööandja pakkuma talle tema oskustele vastavat tööd, selle puudumisel või töötaja keeldumisel pakutud tööst võib töölepingu lõpetada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks teist tööd pakutud.
Nimetatud tõendid ei lükka ümber kostja väidet, et ta tegelikult puhkust hageja poolt graafikus näidatud ajal ja ulatuses ei saanud. Ringkonnakohus leiab, et OÜ * ei tõendanud R.N alates tema tööle asumisest 11.03.2002 kuni 15.01.2005 väljateenitud puhkuse andmist. Vastavalt puhkuseseaduse § 15 lg-le 1 peab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta tegema töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Asja materjalidest ei nähtu, et puhkusegraafikut oleks töötajale allkirja vastu tutvustatud ja tööandja ei esitanud tõendeid, et töötajale oleks välja makstud puhkusetasu ja et töötaja oleks tegelikult puhkust kasutanud. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
U.Loonurm,
K.Kullerkupp
K.Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.