Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt tegi TT ja H töövaidluskomisjon otsuse RN' u avalduses OÜ vastu palga, viiviste, puhkusetasu, etteteatamistähtaja mittejärgimise eest keskmise palga, lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks (töövaidlusasi nr ). Töövaidluskomisjon tunnistas RN' u töölepingu lõpetamise OÜ poolt TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning luges RN' u töölepingu lõppenuks tema omal algatusel alates . Lisaks sellele mõistis töövaidluskomisjon OÜ-lt ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses 16 372,50 krooni, töölepingu lõpetamise hüvituse ühe kuu keskmise palga ulatuses 5 457,50 krooni, 2004 detsembrikuu palga summas 4 304 krooni, palga maksmisega viivitamise eest 91,15 krooni, 34 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitis 6 086 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk 5 457,50 krooni. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata RN' u avalduse OÜ vastu 6 500 krooni suuruse kuupalga tunnistamise nõudes ja töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest keskmise palga nõudes. OÜ (edaspidi ka "tööandja) ja RN (edaspidi ka "töötaja) vahel sõlmitud töölepingu nr punkti 2.1 kohaselt asus töötaja tööle ekspediitori ametikohale. Töötaja töö sisu oli määratletud ekspediitori ametijuhendis (töölepingu punkt 2.2). Tööalaselt allus töötaja müügijuhile (töölepingu punkt 2.3). OÜ ekspediitori ametijuhendi punkti 3.5 kohaselt on ekspediitori üheks põhikohustuseks klientidele meeldiva õhkkonna loomine puhtuse, viisakuse, abivalmiduse ja professionaalse teenindamisega. Samuti oli keelatud eksida kliendi müügikohtades kliendi poolt kehtestatud väljapanekureeglite või muude eeskirjade vastu. Ka TLS § 50 p 4 sätestab, et töötaja on kohustatud hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Lisaks selle on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 50 p 3). Tööandja head suhted klientidega on väga olulised, sest äritegevuse edukus sõltub just eelkõige sellest, kuidas kliendid on rahul nii kauba kui ka teenuse osutamisega. Arvestades konkurentsi, on eriti oluline, et tööandja töötajad, kes puutuvad kokku klientidega, järgivad täpselt töölepingu ja õigusaktidega pandud kohustusi suhetes klientidega. RN ei kuulunud kahjuks töötajate hulka, kes täitsid temal töölepingu ja õigusaktidega lasuvaid kohustusi. Tema kohta laekus pidevalt kaebusi ning arvestades seda, et töötaja ei parandanud enda käitumist, vaatamata müügijuhi paljukordsetele tähelepanu juhtimistele, ei olnud tööandjal muud võimalust kui tööleping lõpetada. Töötaja ei suutnud suhetes klientidega luua koostöö õhkkonda ning kliendid avaldasid OÜ-le pidevat rahulolematust seoses RN tegevusega. Enne töötaja vabastamist nõudis tööandja eelnevalt selgitusi nii OÜ müügijuhilt, kellele RN allus, kui ka teistelt töötajatelt, kellega töötaja igapäevaselt kokku puutus. Hinnanud enda kogemust, müügijuhi TP seletust, teiste OÜ töötajate selgitusi, samuti tagasisidet klientidelt, ilmnes, et töötaja ei suuda täita enda töökohustusi seoses tööoskuste puudumisega. Töölepingu lõpetamise aluseks olid veel asjaolud, et kaup ei jõudnud pidevalt õigeaegselt laenutus- ja müügipunktidesse, edasimüüjatele toimetati vale kaup või jõudis kaup valesse müügipunkti. Kuna töötajat pidevalt informeeriti tema puudujääkidest tööl, kuid töötaja ei võtnud midagi ette selleks, et ennast parandada, siis tööandja eeldab, et töötaja ei saanud täpselt aru (või ei tahtnud aru saada) temal lasuvatest töökohustustes ning nende täitmise olulisusest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et RN ei saanud hakkama temal lasuvate ekspediitori kohustustega,

sest tema tegevus tekitas tööandjale pidevalt probleeme, kliendid ei olnud rahul töötaja tegevusega klientide müügikohtades. Samuti ei suutnud RN suhelda kaastöötajatega ilma probleeme tekitamata. Kuigi töötaja ametijuhendist ja töö iseloomust nähtub, et üheks oluliseks põhitegevuseks on just suhted klientidega ning nendega heade koostöösuhete hoidmine. Tööleping töötajaga lõpetati . a. RNule anti koopia käskkirjast ning teade töölepingu lõpetamisest . a. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka RN, kes on allkirjastanud nii käskkirja kui ka teate . a. Töölepingu lõpetati TLS § 86 p 4 alusel ning teates oli fikseeritud põhjused miks, tööleping sellel alusel lõpetati. Tööandja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine on põhjendatud ning seaduslik, sest arvestades töötaja saamatust tööülesannete täitmisel ning sellest tekkinud probleeme, samuti muid dokumentaalseid tõendeid, ei oleks töölepingu täitmise jätkamine olnud võimalik. Vastavalt kohtupraktikale on nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel antud tööandjale õigus hinnata töötaja hakkama saamist oma tööülesannetega ning tööandja subjektiivsel hinnangul on olulisem kaal kui teistel töölepingu lõpetamise juhtudel tööandja algatusel. Arvestades käesolevas asjas kogutud tõendeid, ei saanud tööandja teha muid järeldusi kui seda, et RN ei saa oma ülesannetega hakkama ning tema töö tulemusel tekib tööandjale rohkem probleeme kui kasu. Tööandja ei maksnud töötajale lõpparvet, sest pidas selle summa kinni töötaja võlgnevuste katteks käskkirja alusel. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud 3 kuu keskmise palga nõue summas 16 372,50 krooni, kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitus summas 6 086 krooni, ühe kuu hüvitis summas 5457,50 krooni, viivised summas 91,15 ja lõpparve kinnipidamise eest keskmine palk summas 5457, 50 krooni. Töötajal ei ole saada kasutamata jäänud puhkust ning seetõttu on rahaline nõue täiesti põhjendamatu. Hageja palub kohtul tunnustada RNu' ga töölepingu lõpetamise seaduslikkust . a ning tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale hüvitust kokku summas 33 464,65 krooni. Hageja palub välja mõista RN' ult OÜ kasuks kohtukulud. Kostja vastus Kohtule . a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja võeti tööle OÜ-sse ekspediitori ametikohale .a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr. alusel. Distsiplinaarkaristusi kostjale seni tööandja OÜ poolt määratud ei ole. Oma töölepingujärgse tööga on kostja siiani hästi toime tulnud. Kostja allub ettevõtte müügijuhile, kelle senise arvamuse kohaselt on kostja ettevõtte müügitulemustele väga kasulik olnud ning on olnud isegi kõige parem töötaja. See on kinnitamist leidnud ka ettevõtte müügidokumentides ja äriklientide müügitulemustega. . a. kostja haigestus ja oli haige kuni . a. See on tõendatud töövõimetuslehega nr . Töövõimetuslehe järgi pidi kostja tööle asuma . a. Oma töökohale OÜ-sse läks kostja päev varem, et anda üle töövõimetusleht ja võimaluse korral juba samal päeval tööle asuda. Kostja kutsuti aga tööleasumise võimaldamise asemel OÜ juhatuse esimehe VK juurde, kes teatas, et tööleping kostjaga on lõpetatud, kuna kostja ametioskused ei vasta nõutud kvalifikatsioonile. Selle peale küsis kostja, et kuidas ta aastast vastas esitatavatele nõudmistele ja nüüd äkki enam ei vastanud. Kostja küsisin ka, et kas töölepingu tööandjapoolse lõpetamise võimalik põhjus on kostja haigestumine. Selle peale VK jaatavalt. VK tegi kostjale ettepaneku kirjutada samas lahkumisavaldus, millest kostja keeldus. Seejärel V. K nõudis, et kostja kirjutaks avalduse palgata puhkuse saamiseks. Kui kostja keeldus, teatas kohtumise juurde kutsutud OÜ pearaamatupidaja SL, et sel juhul vallandatakse kostja usaldusekaotuse tõttu ja kostja jääb ilma ka töötuskindlustushüvitusest. Ähvarduste mõjul kirjutas kostja palgata puhkuse avalduse st

.a. Samas ja samal kuupäeval esitas VK kostjale dateeritud OÜ nime mitte sisaldava käskkirja, mille kohaselt on kostjale teatatud, et kostjaga sõlmitud tööleping nr lõpetatakse TLS § 86 p 4 alusel. Seda dokumenti tutvustas VK kostjale esmakordselt . a. kostja viimasel töövõimetuslehel viibimise päeval, kusjuures käskkirjast ei nähtu, millise juriidilise isiku poolt see on välja antud. Samas kirjutati OÜ ametiisikute poolt arvutis põhjendus kostja ametioskuste puudumisest, milleks märgiti, et OÜ-l on palju kauplusi ja poode, mida kostja on omavahel segamini ajanud ja viinud kaupa valedesse poodidesse. Kostja teatas, et see dokument on täiesti väär, kuid kuna ka sellele nõudsid administratsiooni esindajad kostjat ähvardades allkirja, siis selle allkirja kostja ka kirjutas. Tööraamat anti kostjale OÜ-st kätte .a. sellest ajast on kostja kindlalt teadlik oma õiguste rikkumisest. Selle ajani kostja ei teadnud, kas tööandja OÜ jääb oma otsuse juurde või ei jää, sest tööandja võis loobuda otsusest kostjaga tööleping lõpetada ning vastavalt töölepingu seaduse § 74 lg 2 tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Lõpparve on kostjale siiani välja maksmata. Püüdes kohut eksitusse viia on OÜ esitanud kostjale ja kohtule käskkirja selle kohta, et RN' uga on tööleping lõpetatud TLS § 86 p 4 alusel .a. ja samast päevast on tööraamatukande kohaselt tööleping kostjaga ka lõpetatud. oli laupäev ja seega puhkepäev nii kostjale kui ka OÜ administratsioonile. Vastavalt kostja ja OÜ vahelise töölepingu p. 3 on kostja tööaja kestus päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi. Järelikult on OÜ-s kaks puhkepäeva -laupäev ja pühapäev. Töölepingu lõpetamine puhkepäeval on ebaseaduslik ja ka sellest tulenevalt tekib tööandja vastutus töölepingu seaduse § 117 järgi. OÜ on oma hagis kohtule asunud seisukohale, et tööleping minuga tõepoolest lõpetati .a., kinnitades oma tegevuse seadusvastasust. Tegelikult toimus töölepingu lõpetamine .a. kostja poolt kirjeldatud viisil. OÜ on kohtule esitanud ametijuhendi, milline olevat töölepingu lahutamatu osa. Kostjale ei ole seda ametijuhendit kunagi tutvustatud ja ametijuhendil puudub ka kostja allkiri. Kostja on seisukohal, et see ametijuhend on OÜ administratsiooni poolt fabritseeritud, et põhjendada tagantjärgi töölepingu lõpetamist kostjaga. OÜ administratsioon ei saa toetuda tema poolt esitatud ametijuhendile põhjendades töölepingu lõpetamist kostjaga TLS § 86 p 4 alusel. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, milles täpselt kostja tööülesanded seisnevad. Järelikult ei saanud administratsioon ka töölepingu piires ametijuhendi alusel otsustada, kas kostja vastab oma ametikohale ja tehtavale tööle või mitte. Seega töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 4 alusel on ebaseaduslik ja ka sellest tulenevalt tekib tööandja vastutus töölepingu seaduse § 117 järgi. TLS § 91 lg 1 p 1 sätestab keelu lõpetada tööleping tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal. OÜ rikkus töölepingut haiguse ajal lõpetades ka seda seadusesätet. Seaduslik on välja mõista OÜ-lt välja ka OÜ poolt kostjale seni välja maksmata korralise puhkuse kompensatsioon ning seni välja maksmata detsembrikuu töötasu 5 501 krooni ning sellelt palgalt viivis alates .a. kuni .a. Viivise arvutus: 5501 *0,5%*5 päeva=137,5 krooni. Töötasu ja viivise nõue kokku on 5 638,5 krooni (5501+137,5=5 638,5 krooni). OÜ on siiani kinni pidanud kostja lõpparvet. TLS § 119 lg 2 alusel on seaduslik OÜ-lt välja mõista ka keskmine palk selle ajani, kui OÜ kostjale lõpparve välja maksab. Kuna OÜ on kostja lõpparvet pidanud kinni üle ühe kuu, siis on seaduslik välja mõista ühe kuu keskmine palk, mis on 6 333,5 krooni.

. a. T T ja H a I i T oma seadusliku ja põhjendatud otsusega tunnistas RNu töölepingu lõpetamise OÜ poolt .a. TLS § 86 p. 4 alusel ebaseaduslikuks. Luges RNu töölepingu OÜ-ga lõppenuks töötaja algatusel .a. Mõistis välja OÜ-lt ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvituse kolme kuu keskmise palga ulatuses 16 372,50 krooni ning töölepingu lõpetamise hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses 5 457, 50 krooni. Samuti mõistis töötaja kasuks . a. kuu palga 4 304 krooni, viivised . kuu palga maksmisega viivitamise eest 91,15 krooni, 34 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse rahalise hüvitise 6086 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palga 5 457,50 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil . a hageja jääb haginõude juurde. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal oli õigus tööleping lõpetada või mitte. Kostja teadis, millised olid tema töökohustused Kostja vaidleb hagile vastu. Töölepingu lõpetamine toimus ilma etteteatamiseta. Töökorraldused andis T. P kostjale suuliselt, N allkiri kohustustel puudub. Kirjalikult on jäetud töölepingu muudatused fikseerimata. Kostja on oma ülesanded ja töökohustused täitnud. Sisuliselt on ekspediitorile antud müügimehe kohustused, mida ta on ka täitnud. Ei ole mingeid kirjalikke dokumente, et N oleks distsiplinaarkorras karistatud. Ei ole ka tõendeid, et N oleks pakutud teist tööd või oleks teda kirjalikult hoiatatud, et ta ei vasta oma ametikohale tööoskuse või tervise tõttu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning kostja esindaja seletused, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et OÜ ja RNu vahel sõlmiti . a tööleping nr mille punkti 2.1 kohaselt asus töötaja tööle ekspediitori ametikohale. Tööleping töötajaga lõpetati EV töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 4 alusel ebarahuldava töökohustuste täitmise tõttu. T T ja H töövaidluskomisjon oma otsuses nr tunnistas RN' u töölepingu lõpetamise OÜ poolt TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning luges RN' u töölepingu lõppenuks tema omal algatusel alates . a. Lisaks sellele mõistis töövaidluskomisjon OÜ-lt ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses 16 372,50 krooni, töölepingu lõpetamise hüvituse ühe kuu keskmise palga ulatuses 5 457,50 krooni, 2004 detsembrikuu palga summas 4 304 krooni, palga maksmisega viivitamise eest 91,15 krooni, 34 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse rahalise hüvitise 6 086 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palga 5 457,50 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga tööleping lõpetada TLS § 86 p 4 alusel. TLS § 86 p 4 alusel võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. TLS § 101 lg 3 kohaselt töötaja kutseoskuse vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle hindab tööandja. Hagiavalduse kohaselt oli töölepingu lõpetamise aluseks asjaolu, et kaup ei jõudnud pidevalt õigeaegselt laenutus- ja müügipunktidesse, edasimüüjatele toimetati vale kaup või jõudis kaup valesse müügipunkti. Hageja väitel ei saanud RN hakkama temal lasuvate ekspediitori kohustustega, tema tegevus tekitas tööandjale pidevalt probleeme, kliendid ei olnud rahul töötaja tegevusega klientide müügikohtades, kostja ei suutnud suhelda kaastöötajatega ilma probleeme tekitamata. Kostja vastuväite kohaselt on ta hageja juures töötanud alates 2002. a ja enda hinnangul tööga hästi hakkama saanud, distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole, ettevõtte müügitulemustele on kostja töö kasulik olnud, ametijuhendit pole kostjale kunagi

tutvustatud. Riigikohus on oma otsuses nr (RT III 1996, 22, 297) leidnud, et tööandja määrata on see, millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle. Vaidluse korral peab tööandja tõendama neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle (Riigikohtu ). Kohtule on esitatud OÜ ekspediitori ametijuhend, mis hageja väitel on lepingu nr 15 lahutamatu osa. Vastavalt TLS § 26 lg 1 p 1 on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks tehtav töö. Kohus on seisukohal, et tööülesanded võivad olla ametijuhendis, sel juhul viidatakse lepingu sõlmisel ametijuhendile, kuid seda tuleb töötajale tutvustada ja võtta tutvumise kohta allkiri. Kohtule esitatud ametijuhendil töötaja allkiri puudub (tl 14). Kohtule on esitatud OÜ müügijuhi T P ’i seletuskiri, mille kohaselt oli tööandja peamine etteheide kostja suhtes kostja omavoli kauba väljapanekul laenutuspunktides (tl 10). T P on andnud tunnistajana ütlused selle kohta, et RNu põhiline probleem oli tema liigne initsiatiiv. Kohtule on esitatud O P ja L S ’i avaldus selle kohta, et RN on tööd tehes uimane, unustab pidevalt, tõstab kaupa omavoliliselt ringi, muudab arvuti programmi (tl 17-18). Sama kinnitas Ludmilla Sild ka oma tunnistajana antud ütlustes (tl 75). Kohus on seisukohal, et olukorras kus töötaja tahtlikult või hooletusest jätab töö tegemata või ei tee seda korralikult, tuleks tööleping lõpetada TLS § 86 p 6 alusel, töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Tõendid, mida hageja on kohtule esitanud viitavad sellele, et sisuliselt on tööandja soovinud töölepingut lõpetada TLS § 86 p 6 alusel. Töötaja mittevastavuse tõttu lõpetatakse tööleping juhul, kui töötaja subjektiivselt küll püüab ülesandeid täita, kuid töötulemused on halvad tema väheste oskuste, vilumuste, teadmiste tõttu. Kohtu arvates ei ole aga põhjendatud igas olukorras tööandjal tööleping töötajaga lõpetada TLS § 86 p 4 alusel. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 3 kohaselt üks distsiplinaarkaristustest, mis tähendab seda, et töölepingu lõpetamine on seotud kindlate protseduurireeglitega. Tööandja ei saa aga ainuüksi sel põhjusel valida lihtsamat töölepingu lõpetamise viisi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja vastuväite kohaselt töötas ta alates . a hageja juures st, et ligemale kolme aasta jooksul vastas ta oma ametikohale. TLS § 101 lg 4 alusel tööandja võib lõpetada § 86 p 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et töötajale oleks enne . a teada antud tema mittevastavusest oma ametikohale. Töötaja osutumisel mittevastavaks oma ametikohale või tehtavale tööle peab tööandja pakkuma talle tema oskustele vastavat tööd, selle puudumisel või töötaja keeldumisel pakutud tööst võib töölepingu lõpetada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks teist tööd pakutud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millisel kuupäeval hageja kostjaga töölepingu lõpetas. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et see kuupäev ei saanud olla . a, kuna nimetatud päev on laupäev. Kohtule esitatud töölepingus nr 15 puudub märge töölepingu lõpetamise kohta. TLS §-s 73 sätestatakse töölepingu lõpetamise vormistamine, mille kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev, milleks on tavaliselt töötaja tööloleku viimane päev. Kohus loeb töölepingu lõpetamise päevaks kostja poolt nimetatud . a, kuna hageja sellele väitele vastuväidet ei esitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et . a viibis kostja töövõimetuslehel (tl 46). TLS § 91 lg 1 p 1 kohaselt töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole lubatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Kohtule on

esitatud . a käskkiri ja teade, millega RNule teatakse töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 4 alusel. Kostja on nimetatud käskkirja ja teate omakäeliselt allkirjastanud, seega loeb kohus tõendatuks, et . a sai RN teada temaga töölepingu lõpetamisest. TLS § 87 lg 1 p 4 kohaselt töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötaja mittevastavusel oma ametikohale mitte vähem kui üks kuu. Seega lõpetas tööandja töötajaga töölepingu etteteatamise tähtaega rikkudes. Hagiavalduse kohaselt ei maksnud tööandja töötajale lõpparvet, kuna pidas selle summa kinni töötaja võlgnevuste katteks käskkirja alusel. Palgaseaduse (PalS) 36 lg 2 kohaselt võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tekitatud varalise kahju hüvitamise summasid üksnes töötaja kirjalikul nõusolekul. Sellist kirjalikku nõusolekut ei ole käesolevas vaidluses kohtule esitatud. Tunnistaja Gennadi Murašini ütluste kohaselt kütusekaardiga tankis tunnistaja mitte R. Nurmik. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 p 1 kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks õigusabikulu. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade ärakirjade kättetoimetamise kulud summas 466.20 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.