Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(4)

2-16-15944 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Narvas aadressil Energia 2b asuvad hooned olid Narva linna omandis. 13. juuli 2005 ehitiste tagasiostuõigusega müügilepingu alusel Kinnisvarakapitali AS omandas Narva linnalt mainitud hooned, mis asuvad eelmainitud aadressil. Kasutades eelmainitud müügilepingut erastas Kinnisvarakapitali AS võõrandatud hooned hoonete juurde kuluva maa ostueesõigusega ja alates 20. septembrist 2006 on Narvas Energia 2b asuvad hooned kinnistatud. 13. juuli 2005 müügilepingu tingimuste kohaselt kohustus ostja investeerima omandatud hoonetesse kolme aasta jooksul kokku 18 728 000 krooni. Investeeringud olid jaotatud aastate lõikes. Esimese aasta investeerimiskohustus täideti: pärast garaažide maa-ala erastamist garaažid lammutati. Hageja võttis omaks, et garaažide lammutamiseks tehtud investeeringud moodustasid 701 356 krooni. Teisel aastal pidi ostja investeerima 4 166400 krooni hiljemalt 13. juuliks 2007, kuid 05. juunil 2007 Kinnisvarakapitali AS pöördus Narva Linnavalitsuse poole taotlusega lubada müüa temale kuuluv kinnistu aadressil Energia 2b Narvas, mille suhtes jääksid kehtima 13.07.2005.a müügilepinguga kehtestatud investeerimiskohustused kostjale (OÜ-le Alvel Ventures). Hageja nõustus esitatud taotlusega tingimusel, et ostjale (kostjale) lähevad üle kõik 13. juuli 2005 kehtestatud investeerimiskohustused, so kinnistu lubati võõrandada tingimusel, et kostjale lähevad üle kohustused investeerida omandatud varasse 18 026 644 krooni. Seoses sellega, et vara (kinnistu) omanikuks sai uus isik, siis hageja nõustus investeerimiskava muutmisega ja nõustus sellega, et investeeringud teostatakse järgmiselt: 01.12.2008: 500 000 krooni; 01.12.2009: 1 000 000 krooni; 01.12.2010: 5 000000 krooni; 01.12.2011: 11 526 644 krooni. Mainitud kokkulepe vormistati 31. juulil 2007 Kinnisvarakapitali AS-i, OÜ Alvel Ventures ja Narva linna vahel sõlmitud kinnistu müügilepinguga kohustuste ülekandmisega, hüpoteegi loovutamisega ja ülekandmise lepinguga, asjaõiguslepinguga ja kinnistamisavaldusega. 2(4)

2-16-15944 Edaspidi pöördus kostja mitu korda hageja poole taotlustega muuta investeerimiskava. Hageja andis mitu korda nõusoleku investeerimiskava muutmiseks. 28. novembril 2008 sõlmiti 31. juuli 2007.a müügilepingu muutmise leping, 26. veebruaril 2010 sõlmiti 31. juuli 2007 müügilepingu muutmise leping. Viimase müügilepingu muutmise lepinguga kehtestatud investeerimiskava oli järgmine: OÜ Alvel Ventures oli kohustatud investeerima varasse 17 975 119 krooni (1 148 819,48 eurot) kaubanduskeskuse ehitamiseks vastavalt järgmisele ajakavale: 01.12.2012: 28662,8 eurot (448475 krooni), 01.12.2013 383 469,9 eurot (6000000 krooni), 01.12.2014 736 686,2 eurot (11 526 644 krooni). Mainitud kohustustest kostja täitis 2008.a investeerimiskohustuse summas 53 000 krooni (3387.31 eurot) ja 2012. aastal investeerimiskohustuse summas 30 000 eurot. Kuna muutus tõenäoliseks, et kostja ei jõua 01. detsembriks 2014 täita investeerimiskohustused hageja esitas kostjale teate trahvi rakendamise kohta investeerimiskohustuse täitamata jätmise eest. Vastuseks 13. aprilli 2014 teatisele pöördus kostja 31. märtsil 2014 hageja poole taotlusega uuesti pikendada Narvas aadressil Energia tn 2b omandatud vara osas investeerimiskohustuse täitmise tähtaegu. 14. mail 2014 võttis Narva Linnavalitsus vastu vastavasisulise korralduse nr 516-k, millega osaliselt rahuldas kostja taotluse ja leidis võimalikuks pikendada kostjale täitmata jäänud investeerimiskohustuse summas 1 118 819,48 eurot täitmise tähtaega vastavalt tema pakutud ajakavale, kuid otsustades kohaldada seejuures trahvi. Trahvi oli arvestatud 14. mai 2014 seisuga täitmata jäetud investeerimiskohustuse summast, s.o trahv määrati ajavahemiku alates 01.12.2012 kuni 01.12.2013 täitamata jäetud investeerimiskohustuste eest. Trahvi summaks oli kehtestatud 38 213,30 eurot, s.o 10% (kümne protsendi) ulatuses Narvas aadressil Energia 2b omandatud varasse tähtajaks tegemata investeeringute summalt 382 132,70 eurot. Investeerimiskava muutmine eeldas ka vastavat notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimist, kuid kokkulepe jäi sõlmimata. Kostja ei ilmunud notari juurde kokkuleppe sõlmimiseks määratud tähtajal. Kuna kinnistu asukohaga Energia 2b, Narva, müügilepingu muutmise kokkulepe jäi sõlmimata ja lepinguga kokkulepitud investeeringud tegemata, esitas hageja kostjale nõude tasuda hiljemalt 03. oktoobriks 2014 hageja arvelduskontole leppetrahv summas 38 213,30 eurot. Kostja leppetrahvi ei tasunud. Seoses sellega, et investeerimiskohustused on jätkuvalt teostamata ja arvestades seda, et kehtivad investeerimiskohustused, mis olid kehtestatud 26.02.2010 sõlmitud 31.07.2007 müügilepingu muutmise lepinguga, siis ajavahemiku alates 01.12.2013.a kuni 01.12.2014.a tegemata investeeringute summa moodustab 736 686,2 eurot. 10. veebruaril 2016 Narva Linnavalitsus otsustas korraldusega nr. 172-k kohaldada kostja suhtes leppetrahvi summas 73 668,62 eurot, so 10% summast 736 686,2 eurot (ajavahemiku alates 01.12.2013 kuni 01.12.2014 tegemata jäetud investeeringute summa). Sellele lisandub varem esitatud trahvinõue summas 38 213,30 eurot (10% ajavahemiku alates 01.12.2012 kuni 01.12.2013 tegemata jäetud investeeringute summast 383 469,90 eurot). Kokku 111881,56 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 111881,56 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-36-37). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-103). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud.

3(4)

2-16-15944 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 141 p 1, VÕS § 158 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 111 881,56 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 1500 eurot ja õigusabikulude, summas 600 eurot, kokku 2100 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 1500 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 600 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud kliendiga esmaseks kohtumiseks, konsulteerimiseks, vaidluse perspektiivide arutamiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 5 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest ning haginõudest. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu ei ole esitatud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle nelja tunni. Hageja kinnitas, et hageja ei saa õigusabi kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning seega moodustavad hageja õigusabi kulud koos käibemaksuga 480 eurot (4*100 x 1,2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1980 (1500+480) eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.