Tsiviilasi nr.2-06-31340
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.detsember 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-31340
Tsiviilasi
AS X hagi N. F. vastu liitumis- ja ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : R. F. Kostja : N. F.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ja §208 ning TsMS §162, §174 lg.1, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi N. F. vastu täies ulatuses. Välja mõista N. F liitumis- ja ostu-müügilepingu järgne võlgnevus summas kolm tuhat viissada seitsekümmend üks (3 571) krooni 28 senti ja viivis summas kakskümmend kolm (23) krooni 47 senti; AS X kasuks.
Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (19.12.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 09.11.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning samasel kuupäeval sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung SGH-A800. Lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale saadud kauba ja tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 3 571.28 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest seisuga summas 23.47 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja esindajakulu summas 1 800 krooni. Menetluse käik 31.10.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.24-26/. Kuigi kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 02.11.2006.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.6-7,8-10/ on tõendatud, et 09.11.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning samasel kuupäeval sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Samsung SGH-A800. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.19/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Mobiiltelefoni ostu-müügilepingu punkt 5.3. kohaselt kohustus kostja vara ostuhinna tasuma hagejale maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul /tl.9-10/. Asja materjalidega /tl.12-15/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.12-15/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud ning võlgneb seisuga 16.02.2005.a. kauba ja tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale 3 571.28 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgsete võlgnevuste väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13. /tl.20/ ja ostu-müügilepingu punktiga 5.4. /tl.9/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, kuid vähendanud viivist ja nõudnud kostjalt 23.47 krooni suuruses summas viivise väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste ja kauba eest võlguolev summa 3 571.28 krooni ja viivis summas 23.47 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.5/ ja esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel /tl.4/) summas 1 800 krooni, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 19.12.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.