Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-112871
Tsiviilasi
Kangru Talumix OÜ hagiavaldus Viru Teenus Grupp OÜ vastu võla väljamõistmiseks 0 eurot / 3061 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. detsembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Teenus Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja Kangru Talumix OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. aprill 2017. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/ vastustaja: Viru Teenus Grupp OÜ (kostja), rk 12221232; esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja/ apellant: Kangru Talumix OÜ (hageja), registrikood 12555341; seaduslik esindaja Timo Lille ja lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. detsembri 2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Viru Teenus Grupp OÜ-lt 3061 eurot Kangru Talumix OÜ kasuks.
3.Jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Viru Teenus Grupp OÜ kanda.
25.oktoobril 2016 personaalse viitenumbriga 99916100019054). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.28. juulil 2012 esitas Kangru Talumix OÜ (hageja) hagiavalduse Viru Teenus Grupp OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus 3061 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 19. novembril 2012 kostja ja Kangru talu FIE vahel töövõtuleping lume- ja libedustõrjetööde tegemiseks. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30. aprill 2015, kuid töid teostas hageja suulise kokkuleppe alusel. Tervisliku seisundi tõttu ei saanud Kangru talu FIE esindaja Tiit Lille enam tööd teha ja töö võttis üle poeg Timo Lille Kangru Talumix OÜ-st. Leping lõppes tähtajaliselt. Tööde kohta esitati töötabelid ja sõitude raportid. Kuni 10. veebruarini 2015 tasus kostja arveid korralikult. Pärast seda jättis kostja arved nr 5, 10 ja 11 tasumata. Arve nr 8 tasuti sularahas ja arve nr 1 ülekandega. Lepingu sõlmimist tõendab Haljala vallale esitatud raportid sõitude kohta.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Töövõtuleping ei sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostjal puuduvad hagejaga lepingulised suhted. Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu olemasolu, selle sisu, tööde maksumust ega ka seda, et hageja on töid teostanud. Hageja ei ole esitanud tööde vastuvõtmise akti, kus oleks väidetavad tööd kajastatud. Arved on alusetud. Kostja leidis, et hageja esitatud töötabelite ja sõiduraportitega ei saa tõendada lepinguliste suhete olemasolu, kuna nendel puuduvad allkirjad.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 16. detsembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks kostja menetluskulud 115 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus märkis resolutsioonis, et hageja kohustub tasuma viivist
menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus märkis, et töövõtulepingu sõlmisid kostja ja Kangru Talu FIE. Maakohus sedastas, et hageja tugineb sellele, et töövõtuleping läks hagejale üle. Maakohus leidis, et töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on tõendamata. Põhjendamatu on samastada hagejat Kangru Talu FIE-ga. Maakohus märkis, et hagile lisatud kontoväljavõtete kohaselt tasus kostja 10. veebruaril 2015 hagejale 1776,60 eurot selgitusega „Varangu lumelükkamine“ ning 27. märtsil 2014 selgitusega „arve nr 1“ ja „arve nr 2“ 1438,20 eurot ja 253,80 eurot. Maakohtu hinnangul ei tõenda ja kinnita arvete osaline tasumine VÕS §-st 3 tulenevalt lepingu sõlmimist ega ei saa olla aluseks järgnevate arvete tasumise kohustuse tekkimisel. Maakohus jõudis seisukohale, et lepingu sõlmimist ei tõenda ka töötabelid ja sõiduraportid, kuna need on allkirjastamata ning nende koostaja on teadmata. Isegi juhul, kui töötabelid ja sõiduraportid oleks allkirjastatud ning nende koostaja oleks teada, ei tõendaks see töövõtulepingu olemasolu, kui kostja vaidleb sellele vastu. Tõendamata on hageja väide, et Haljala vald tasus kostjale tehtud tööde eest. Maakohus märkis, et TsMS § 162 lõike 1 alusel tasub hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Maakohus leidis, et kostja esitatud ebavajalikud menetlusdokumendid on 12. septembri 2016 taotlused ja 30. novembri 2016 lõplik seisukoht, mille sisu kattub 10. novembril 2016 esitatud menetlusdokumendi sisuga. Maakohus pidas vajalikuks menetlusdokumendiks kostja 10. novembri 2016 vastust hagiavaldusele. Maakohus jõudis seisukohale, et tegu oli tavapärase tsiviilasjaga ning kostja esindajal kulus hagiavaldusele vastuse koostamiseks 1 töötund. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot mõistlikuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 13. jaanuaril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse punkti 2 ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 751,50 eurot. Kostja palub alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks tühistatud osas uue otsuse tegemist. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud. Kõik kulutused olid vajalikud ja põhjendatud selleks, et tagada efektiivne õiguste kaitse. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna ei põhjendanud, miks kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et mõned apellandi esindaja tehtud toimingud pidid võtma vähem aega ning miks mõned toimingud oleksid pidanud üldse jääma
tegemata selliselt, et menetlusele tegelikult kulunud aega vähendas kohus umbes 90% võrra. Maakohus ei ole käsitlenud menetluskulude väljamõistmise eeldusi ega kontrollinud kostja avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu diskretsioon menetluskulude põhjendatuse hindamisel peab tuginema argumentidele ja tõenditele.
5.Hageja esitas 19. jaanuaril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1). Maakohtu järeldused oli meelevaldsed ja pealiskaudsed. Kostja teadis, et Kangru Talu FIE asemel hakkab teenust osutama hageja. Kostja aktsepteeris seda ja tasus ühe arve. Kostja esitas ka arved Haljala vallale koos tunnitabelitega, kust nähtub, et lumelükkamine on toimunud. Vald väljastas sõitude raportid, mis põhinevad GPS-i andmetel. Sõiduraport on traktori töötamise logi ja seda ei allkirjastata. Hageja hakkas teostama lumetõrjetöid Varangu piirkonnas 2013. aasta lõpus. Leping läks üle suulise kokkuleppe alusel.
6.Hageja vaidles kostja esitatud apellatsioonile ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud õigusabikulu on liiga suur ja kohtule esitatud dokumentide maht on ülepaisutatud.
7.Kostja vaidles hageja esitatud apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab ise teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldab. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19. novembril 2012 Kangru talu FIE-ga töövõtulepingu lumetõrje/libedustõrje tööde tegemiseks Haljala vallas Varangu piirkonna teedel, tänavatel ja platsidel tähtajaga 30. aprill 2015. Kangru talu FIE esindajaks oli Tiit Lille, kes ei suutnud oma tervisliku seisundi tõttu lepingut enam alates 2014. aastast täita ja lepingus kokkulepitud töid hakkas teostama Kangru Talumix OÜ (hageja), mille seaduslik esindaja on Tiit Lille poeg Timo Lille. Vastav kokkulepe sõlmiti suuliselt. Hageja esitas kostjale korduvalt tehtud töö eest arveid tasumiseks, mida kostja ka kuni veebruarini 2015 tasus (lk 101-103). Kostja on jätnud tasumata arved nr 5 (2. veebruarist 2015 summas 1629,39 eurot), nr 10 (2. märtsist 2015 summas 972,90 eurot) ja nr 11 (2. märtsist 2015 summas 459 eurot) kokku 3061 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kostja teostas töid traktoriga nr 5544TA, hiljem traktoriga 5490 TA, millele oli paigaldatud GPS seade. Hageja oli kostja alltöövõtjaks. Kostja oli sõlminud lumetõrje/libedustõrje tööde tegemiseks lepingu Haljala Vallavalitsusega, kes kostjale tehtud tööde eest tasus. Kohtule esitatud tõendid (sõitude raportid ja kostja poolt Haljala Vallavalitsusele esitatud arved koos töökirjeldusega) on hageja saanud vallavalitsusest.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis eelmenetluses välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning hindas tõendeid valikuliselt, millega rikkus TsMS § 232 lg-s 1, 2, § 392 lg 1 p-s 3, 4 sätestatut. Nimetatud rikkumised viisid maakohtu ebaõige otsustuseni jätta hagi rahuldamata. Asjaolu, et pooled nõustusid asja lahendama kirjalikus menetluses, ei olnud kohtule siduv. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3). Maakohtu seisukoht, et maakohus jätab asjas arvestamata osad kostja esitatud tõendid (hagiavalduse juurde lisatud tabelid ja sõitude rapordid) oli asjas üllatuslik, sest maakohus ei olnud varem hagejale selgitanud, et tema esitatud tõendid on puudustega. Olukorras, kus maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, pidanuks maakohus hagejale eelmenetluses selgitama tõendamiskoormise jaotust ning andma võimaluse esitada kohtule täiendavaid tõendeid.
11.Ringkonnakohus leiab, et pärast hageja seadusliku esindaja Timo Lille isa Tiit Lille haigestumist (milles pooled ei vaidle), leppisid pooled suuliselt kokku, et lumeükkamise/libedatõrje töid Haljala vallas Varangu piirkonnas teostab alates 2014. aastast kostja alltöövõtjana hageja. Tegemist oli suulise töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille sõlmimist ja täitmist tõendavad nii kostja poolt hagejale esitatud arvete alusel tasu maksmine 27. märtsil 2014, 14. aprillil 2014 ja 10. veebruaril 2015 kui ka kostja seadusliku esindaja A. Veedla poolt kahtlustatavana kriminaalasjas avaldatu, et „tal oli Timo Lille firmaga koostöö (lumekoristus), kuid Timo rikkus lepingutingimusi“. Nimetatud ütlused nähtuvad Prokuratuuri 5. juuli 2016 kaebuse rahuldamata jätmise määrusest kriminaalasjas nr 15259000577 (lk 48-53), mis on asjas käsitletav dokumentaalse tõendina (lk 51). Seega on ebaõige kostja väide, et ta on tasunud hagejale eksituse tõttu ainult ühe arve. Hageja nõuab arvete nr 5, 10, 11 /lk 36-39) tasumist lumelükkamise eest 28,89, + 17,25 + 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 47 eurot + km. Töö tegemist nimetatud tundide ulatuses tõendavad sõitude rapordid (lk 40 – 43). Tegemist on hageja selgituste kohaselt Haljala Vallavalitsuselt saadud GPS väljatrükiga, mille sisulist õigsust ei vaidlustanud ringkonnakohtu istungil ka kostja. Sõidu raportite kohaselt teostati töid traktoriga 5544TA, mis kuulub hageja seletuse kohaselt Tiit Lillele. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et traktori number sõiduraportis on vale ja tegelikult teostas töid kostja ise teise traktoriga, mille identifitseerimist võimaldavaid andmeid kostja ringkonnakohtu istungil ei avaldanud. Sellist väidet kostja maakohtu menetluses ei esitanud, seega on tegemist väitega, mille kostja esitas alles ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud väide on ümber lükatud kostja enda poolt koostatud töökirjeldustega, mille kostja esitas Haljala Vallavalitsusele koos arvetega nr 86 (12. jaanuarist 2015), nr 92 (2. märtsist 2015), nr 93 (2. märtsist 2015) tasu saamiseks lumelükkamise eest Varangu piirkonnas. Töökirjeldused käsitlevad lumelükkamist Varangu piirkonnas perioodil detsember 2014 – veebruar 2015, traktorijuhi nimeks on kostja ise märkinud Timo. Arved on väljastanud kostja seaduslik esindaja A. Veedla. Seega on kostja ise vastupidiselt kohtumenetluses avaldatule Haljala Vallavalitsusele andnud tööde teostamise kohta samad andmed, mida väidab hageja käesolevas menetluses. Asjaolu, et GPS sõitude rapordid on allkirjastamata, ei takista kohtul hinnata neid dokumentaalse tõendina. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sõitude rapordid (lk 40-42) nimetatud tunnustele vastavad. Ka on tõendil märge, et see on loodud M. Telva poolt, kes on toimiku materjalide kohaselt Haljala Vallavalitsuse töötaja. Kostja ei ole tõendi võltsituse avaldust esitanud. Nimetatud asjaoludel jättis maakohus sõitude rapordid tõenditena ebaõigesti sisuliselt hindamata.
12.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on tellijale Haljala Vallavalitsusele tasuarved esitanud, seega saab lugeda töö (lumelükkamine perioodil detsember 2014 – veebruar 2015 valminuks ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Tasu suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et pooled on tasu suuruseks kokku leppinud 47 eurot/h (lisandub käibemaks), mis on tõendatud asjaoluga, et kostja on varasemalt sellises suuruses tasu hagejale sama töö eest tasunud. Kui ka asuda seisukohale, et tasu kokkulepe ei ole tõendatud, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 637 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kokkuleppe puudumisel kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja poolt Haljala Vallavalitsusele esitatud arvetega ja 19. novembri 2012 töölepinguga (p 8.1) on tõendatud, et tavaline tasu traktoriga lumelükkamisel on 47 eurot /h, millele lisandub käibemaks. Nimetatud asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3061 eurot.
13.Hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks maakohtus on riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 200 eurot, kokku 500 eurot (lk 109). Ringkonnakohtus on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 500 eurot (sh apellatsioonkaebuse koostamine, vastuse koostamine vastaspoole apellatsioonkaebusele, ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine ringkonnakohtu istungil). Kokku kulud kahes kohtuastmes kokku 1300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot/h. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna maaja ringkonnakohtus kokku 1300 eurot.
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, milles maakohus luges hagi rahuldamisel kostja põhjendatud õigusabikulu suuruseks 115 eurot. Kostja taotles menetluskuluna maakohtus 751,50 euro välja mõistmist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ainus kriteerium õigusabi kulu põhjendatuse hindamisel on ühe lehekülje kirjaliku teksti koostamisele kuluv aeg. Nimetatud maakohtu praktikat on ringkonnakohus oma praktikas korduvalt pidanud alusetuks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas, siis ei kuulu rahuldamisele ka kostja apellatsioonkaebus menetluskulude suuruse osas, mis tuleb jätta rahuldamata.
15.Hagejale tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada 1242 eurot, mille hageja tasus vastavalt Viru Maakohtu 7. oktoobri 2016 määrusele kostja menetluskulude katteks (lk 85).
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.