Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

1/4

2-16-125801

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaselts Starman hagi O. K. vastu 340, 20 euro võlgnevuse, sh 192, 46 euro põhivõlgnevuse, 30 euro sissenõudmiskulu ja 117, 74 euro viivisenõudes. Peale võlgnevuse summas 340, 20 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 16.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0, 05% päevas tasumata põhisummalt, menetluskulud, sh tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 375 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Aktsiaselts Starman vahel 22.12.2010 sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise leping, mille alusel Aktsiaselts Starman kohustus pakkuma kostjale kokkulepitud teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Lepingu kohaselt kohustus ostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 05% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks Maleva 39-14, Kohlta-Järve, 31025 Ida-Viru maakond. Hagimaterjalid anti 25.04.2017 kostjale üle allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega 2/4

2-16-125801 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja Aktsiaselts Starmani vahel sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise lepingu osaks oleva teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1 kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 05% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 50). See teeb 18, 25% aastas (0, 15%*365). Hageja arvestas perioodi 01.07.2013 – 15.02.2017 eest viivist kokku 117, 74 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.2013 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0, 02% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 05% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras järgmiselt: 1) arve nr A-21240982 eest 2, 95 eurot; 2) arve nr A-21472467 eest 2, 88 eurot; 3) arve nr A-21686501 eest 4, 44 eurot; 4) arve nr A-21895204 eest 4, 32 eurot; 5) arve nr NA-51182 eest 14, 41 eurot; 6) arve nr NA51181 eest 2, 41 eurot; 7) arve nr NA-51180 eest 14, 41 eurot; 8) arve nr A-22028601 eest 1, 31 eurot; 9) arve nr A-22200179 järgi arvestada maha -0, 04 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 269, 55 eurot, sh sissenõudmiskulud 30 eurot, põhiosa 192, 46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,02% päevas, so 47, 09 eurot arvete nr A-21240982, nr A21472467, nr A-21686501, nr A-21895204, nr NA-51182, nr NA-51181, nr NA-51180, nr A22028601, nr A-22200179 eest ning viivise põhiosalt alates 16.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

3/4

2-16-125801

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 79, 23% ulatuses (269, 55 / 340, 20), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 79, 23% kostja kanda ja 20, 77% hageja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 55 eurot) ja õigusabikulud 375 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud (tl 20). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 174, 31 eurot, sh tasutud riigilõiv 79, 23 eurot (100*79,23%) ja lepingulise esindaja kulu 95, 08 eurot (120*79,23%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (174, 31 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.