Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(3)

Tsiviilasi nr 2-05-15551 viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud V.V on esitanud 21. 06. 2006. a. Harju Maakohtule hagi A.R. vastu ruumide vabastamise ja võlgnevuse summas 10.465 krooni ja 50 senti nõudes. Hagimaterjalid on kostjale 30. 06. 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 217 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS § 316 lg-le 1 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist üürileandjale tagastama. Asjaõigusseaduse § 80 lg 2 kohaselt on asja omanikul õigus nõuda asja ebaseadusliku valduse lõpetamist. Kostja kasutab üürnikuna xxx V.V, Harju maakond asuvat eluruumi. Kuna elamus ei ole moodustatud korteriühistut, haldab elamut kuni korteriühistu registrisse kandmiseni eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Harju Maakohtu 30.09.2002 otsusega

2(3)

Tsiviilasi nr 2-05-15551 seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ja uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elab kostja, haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja. Üürileping elamu haldaja V Vallavalitsuse ja kostja vahel sõlmiti 17.01.2006. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid ja vastavalt üürilepingule on ta kohustatud üüri ning kõrvalkulude eest tasuma, kuid hageja poolt esitatud arveid kostja tasunud ei ole. Tema võlgnevus 01.06.2006 seisuga on hageja ees 10.465 krooni ja 50 senti Hageja on esitanud kostjale eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate 16. 03. 2006. Kostja on jätnud eelnimetatud kirjaliku teate tähelepanuta, üürilepingu erakorralise üleütlemise teate kohtus vaidlustamata, üüritasu maksmata ja ruumid ettenähtud tähtajaks vabastamata. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.