1.Jätta rahuldamata Korteriühistu xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse 577,60 € nõudes, perioodi eest 01.06.2013-21.01.2016 viivise 265,92 € nõudes ja edaspidiselt alates 01.11.2016 viivise nõudes 0,07% päevas võlalt kuni põhivõla tasumiseni.
2.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Korteriühistu Xxxx ja Xxxx menetluskulud jätta Korteriühistu Xxxx kanda.
2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kostjal Xxxx kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu, tsiviilasjas nr 2-16-121267 kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja nõue ja selle põhjendused (t/l 16-19, 50-53)
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 577,60 eurot. Nimetatud võlgnevus on kujunenud, kuivõrd kostja on jätnud igakuiselt tasumata hooldustööde eest. Kostja igakuised kohustused hageja ees on summas 43,57 eurot. Kostja kohustus tuleneb põhikirja punktist 3.2.6.
2.Kostja tasus talle esitatud arveid korrektselt kuni juunini 2013.a. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud tasumata 2013.aasta eest 91,20 eurot, 2014.aasta eest 182,40 eurot, 2015.aasta eest 182,40 eurot ja 2016.aasta eest 121,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.06.2013.a – 31.10.2016.a eest summas 265,92 eurot ning alates 01.11.2016 edasiulatuva viivise 0,07% päevas tasumata põhivõlalt päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused (t/l 62-64)
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata, kõik menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja tunnistab, et ei ole tasunud hagejale tasu hooldustööde eest. Hooldustööde tasu tasumata jätmise põhjuseks on asjaolu, et kostjal puudub kohustus maksta hooldustööde tasu ning hagejal puudub alus hooldustööde tasu nõudmiseks. Elamus aadressil Xxxx ei ole teostatud mistahes ulatuses hooldustöid ning seetõttu ei ole hageja hooldustasu nõue mitte üksnes alusetu, vaid ka põhjendamatu. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) kostja omandis on korteriomand üldpinnaga 40 m2, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse nr xxxx; b) kostja on hageja liige alates selle asutamisest 15.08.2011.a; c) kostja on tasunud kõik korteriga seotud kulud peale hooldustööde tasu.
6.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma talle esitatud arvete alusel hooldustööde kulude eest.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vastavalt KOS § 8 lg-le 1 valitsevad korteriomanikud korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates kaasomandi eset korteriühistuseaduse (KÜS) järgi.
8.KÜS sätestab korteriühistu õigusliku seisundi ja ülesanded. KÜS § 2 lg 1 tulenevalt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja
maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS-is sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on liikmele täitmiseks kohustuslikud ühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise kohta ning majandamiskulude kandmise kohta. KÜS § 15 lg 1 järgi koostab ühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
9.Hageja poolt esitatud arvete kohaselt on kostja põhivõlgnevus hageja ees ajaperioodi juuni 2013 – september 2016 eest 577,60 eurot. Sissenõutavaks muutunud viiviseid on arvestatud alates 01.11.2016 kuni 31.10.2016 summas 265,92 eurot ja viivise määraks on arvestatud KÜS § 7 lg 4 sätestatud määr.
10.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on hooldustööde tasu väljamõistmine kostjalt põhjendamatu, kuivõrd nimetatud teenuseid ei ole teostatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hooldustööde nõude eest; kas kostjal on võlg hageja ees.
11.Kostja kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest tekib juhul, kui kostja kuulub hageja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et kostja on korteriomandi Xxxx omanik alates 25.07.2007.a. Korteriühistu Xxxx asutati, põhikiri kinnitati 15.08.2011.a. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja nimetatud kuupäevast hageja liikmete hulka (t/l 24, 55). Praeguses asjas pooled selle asjaolu üle ei vaidle.
12.Korteriühistu liikmete kohustus majandamiskulude tasumiseks tuleneb nii korteriühistu põhikirjast kui seadusest.
13.Hageja põhikirja punkt 3.2.6. kohaselt on ühistu liikmed kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, maksed küte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteripinna reaalosast maja korterite kogupinnast.
14.KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja
ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
15.Kohtu hinnangul on korteriühistu Xxxx põhikirjaga tõendatud, et korteriühistu liikmetel on kohustus regulaarselt majandamiskulusid tasuda (t/l 25). Vastav kohustus tuleneb ka seadusest.
16.Samas sätestab korteriühistu Xxxx põhikiri, et makseid tuleb teostada juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras, märkimata konkreetset summat, mida iga korteriomanik on kohustatud vastavalt oma korteriomandi suurusele tasuma ning KÜS § 14 lg 1 p 1-3 järgi tuleb juhatusel vastavad andmed esitada kinnitamiseks koosolekule.
17.Kohus on seisukohal, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 ja KÜS § 13 lg 4, § 15 lg 1 p 1-3 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja et need oleksid kinnitatud koosoleku poolt. Nimetatud nõude alla kuulub ka ühe liigina hooldustööde kulu. Kohus leiab, et põhikirjas on küll võimalik kindlaks määrata korteriühistu liikmete kohustus kulude tasumiseks, kuid nõude suurus saab tuleneda siiski reaalselt planeeritavatest ja kantud kuludest kooskõlas KÜS § 13 lg 4, 15 lg 1 p 1-3. Kohus leiab, et eeltoodule viitab ka korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6., mille kohaselt peavad liikmed tasuma regulaarselt majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Jooksvaid kulusid on korteriühistul võimalik täpselt määratleda. Hoolduskulude nõuet on võimalik tõendada korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus KÜS § 14 lg 1 p 1-3 järgi. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte, hooldus, koristus) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RK lahend 3-2-1-53-10, p 14).
18.Eeltoodu alusel nende kulude kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagama korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kohtule esitatud näidisarvelt nähtub, et kulude arvestamisel on hageja lähtunud korteriomandite pinnast. Kostjale on esitatud arved lähtuvalt kostja korteriomandi suurusest 40 m2 (t/l 23, 25, 43).
19.Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole hageja esitanud KÜS § 13 lg 4, § 15 lg 1 järgi üldkoosolekute otsuseid, millega on kinnitatud majandamiskavasid, millelt nähtuksid ka
hoolduskulud, sh nende suurus ja määr ja jagunemine korteriomandi omanike vahel. Kohtule pole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit ka teostatud hooldustööde kohta. Hageja poolt esitatud majandusaasta aruannetest ei ole eelnimetatud andmed tuvastatavad. Kohus on seisukohal, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa pelgalt arvete esitamisega tõendada ka seda, kui palju pidi kostja hooldustööde kulude eest tasuma. Arvete esitamise eelduseks on ülalviidatud KÜS § 13 lg 4, 15 lg 1 järgi vastava majanduskava kinnitamise otsus ja vastavate kulude kandmist kinnitavad tõendid.
20.Korteriühistu Xxxx põhikirja punkt 4 sätestab, et ühistu liikmele saab panna kohutusi üksnes üldkoosoleku seaduslike otsustega. KÜS § 13 lg 4 ja § 15 lg 1 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendamata, et hoolduskulud ning nende suurus oleks otsusega kinnitatud. Kohtu hinnangul on alusetud hageja väited, mille kohaselt ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas korteriühistu liikmed on üldkoosoleku otsusega või muu kokkuleppega kokku leppinud hoolduskulude suuruses, kuivõrd korteriühistu liikmed on vaikimisi hoolduskulude suurust aktsepteerinud ja seda vaikimisi kogu aeg tasunud. Kuigi hageja leiab, et korteriühistu üldkoosolekute otsuste puudumine ei anna alust korteriühistu liikmetel jätta hoolduskulude eest tasumata, on korteriühistu ise oma põhikirja punktidega
5.2.ja 4 ette näinud, et liikmete üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtimisorgan ning ühistu liikmele saab panna kohutusi üksnes üldkoosoleku seaduslike otsustega, milliseid kohustusi korteriühistu täitnud ei ole. Lisaks tuleneb selline nõue otseselt ka KÜS § 14 lg 3, § 15 lg 1.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue hooldustööde kulude osas tõendamata, põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
22.Kuivõrd kohus on jätnud hageja nõude hooldustööde kulude osas rahuldamata, puudub hagejal alus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KÜS § 7 lg 4 alusel viivist.
23.Kokkuvõtlikult jääb hageja hagi rahuldamatga kostja vastu võlgnevuse 577,60 €, perioodi eest 01.06.2013-21.01.2016 viivise 265,92 € nõudes ja edaspidiselt alates 01.11.2016 viivise nõudes 0,07% päevas võlalt kuni põhivõla tasumiseni.
24.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
25.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 993,17 eurot.
Menetluskulude jaotamine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hageja hagi kostja vastu täielikult rahuldamata, mistõttu tuleb käesolevas asjas poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
29.Kostja on käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et kostjal seoses tsiviilasja nr 2-16121267 menetlusega menetluskulud puuduvad. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Eelnevast tulenevalt tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
30.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.