Võlaõigus

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostjaga sõlmiti krediidileping nr xxx 08.03.2020.a. Hagiavalduses on märgitud, et enne lepingu sõlmimist on esialgne laenuandja küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Hagi juurde on esitatud kostja pangakonto väljavõte perioodi 16.08.2019-15.08.2020.a. kohta. Kuivõrd leping sõlmiti kostjaga 08.03.2020.a, kuid pangakonto väljavõte on esitatud kuni 15.08.2020.a, s.o lepingu sõlmimise kuupäeva ületavas perioodis, seab see kahtluse alla pangakonto küsimise enne eelpool nimetatud krediidilepingu sõlmimist. Pangakonto väljavõttel puudub ka isikukood ja nimi. Lisaks on kostja sõlminud esialgse laenuandjaga 3-4 aastat hiljem, s.o 27.07.2023.a ja 08.01.2024.a krediidilimiidi suurendamise kokkulepped. Kohus leiab, et esialge laenuandja oleks pidanud niivõrd pika aja möödudes küsima kostjalt uuesti pangakonto väljavõtte, mida tehtud ei ole. Seega leiab kohus, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 08.03.2020.a XXX AS-iga sõlmitud krediidilepingu nr xxx, 27.07.2023.a krediidilepingu lisa nr 2 ja 08.01.2024.a krediidilepingu lisa nr 3 alusel põhivõlgnevus 2104,64 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest. 2 (3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.