lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-427/5

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-427/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 94Intress võlasuhtes

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-427/1Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja20.09.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-427

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.detsember 2006, Tallinn

Tsiviilasi

A.Ai hagi K.Gi vastu 95 873 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. septembri 2006. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.Gi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetusosalised ja nende

Hageja A.A ja tema lepinguline esindaja Aleksander

esindajad

Nauts , kostja K.G ja tema lepinguline esindaja Vladimir Umov, kolmas isik A.V

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 20.09.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse

peale

võib

kassatsioonkaebuse

apellatsioonimenetluse Riigikohtule

apellant

päeva

või

jooksul

vastustaja otsuse

esitada

kassaatorile

kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.A.A esitas 14.02.2005 hagi Harju Maakohtusse K.Gi vastu 95 873 krooni saamiseks.
2.Poolte vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja andis kostjale ja kolmandale isikule A. V ühiselt laenu 64 670 krooni. Leping kannab 01.01.2003 kuupäeva. Harju Maakohtu 05.01.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/1-190/03/05 mõisteti kostjalt välja eelmainitud laenulepingu alusel põhivõlg summas 64 670 krooni. Kohtuotsus on jõustunud. Lepingu p 4.1 kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress 23,64% aastas alates laenu saamisest ja kuni laenu täieliku tasumiseni. Lepingu p 5.1 kohaselt tuli tagasimaksmise kohustusega viivitamisel maksta viivist 0,15% päevas tagastamata summalt.
3.Hageja palub välja mõista kostjalt vaidlusaluse laenulepingu alusel intressid vastavalt lepingu punktile 4.1 summas 31 850 krooni ja viivised vastavalt lepingu punktile 5.1 summas 64 023 krooni. Intressi soovib hageja ajavahemiku 01.01.2003 kuni käesoleva hagi esitamiseni 01.02.2005. Arvestades lepingu punktis 4.1 kokkulepitud intressimäära 23, 64% aastas, oli päeva intressimääraks 0,0656%. Kostja on laenatud raha kasutanud 750 päeva ja seega tuleb talt välja mõista 31 850 (0,0656 x 750 x 64 670,00). Viiviseid arvestab hageja alates 01.04.2003, st alates laenu tagastamise tähtpäevast kuni 01.02.2005, kokku 660 päeva eest. Hageja arvestuste kohaselt tuleb kostjalt välja mõista viivised 64 023 krooni.
4.Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei ole õigust nõuda lepingust tulenevat intressi ja viivist, kuna kostja arvates ajavahemikul 01.04.-27.12.2003 kehtinud võlaõigusseadus sellist viivist ei lubanud. Kostja arvestuste kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist (viivisintressi) kokku summas 32 454, 30 kr. Viivist peab kostja ülemäära suureks ja palub seda ka vähendada. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja K.Gilt A.Ai kasuks 95 873 krooni ning kohtukuludena 10 793 krooni.
6.Intresside osas ei ole pooltel vaidlus selles, et pooled olid intressi maksmise kohustuses kokku leppinud ja hageja poolt taotletud ajavahemikul kasutas kostja laenu. Seega tuleb kostjal selle ajavahemiku eest intressi maksta. Kostja ei ole hageja poolt intresside arvestust vaidlustanud ja kohtu arvates ei ole hageja intresside arvestus vastuolus seadusega ning seega on hageja nõue intresside osas põhjendatud tulenevalt VÕS § 94 lõikest 1 ja lepingu punktist 4.1.
7.Viiviste (viivisintressid) osas ei ole poolte vahel ka vaidlust selles, et kostja ei täitnud laenu tagastamise kohustust ja seega on hagejal viiviste nõue kostja vastu tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktist 6. Oma arvestustes lähtub hageja lepingu punktis 5.1 kokkulepitud viiviste suurusest 0,15% päevas, mis teeb viiviste aastamääraks 54%.
8.Kostja vaidlustas osaliselt hageja nõude, leides VÕS § 113 lõikele 1 tuginedes, et viivise aastamääraks sai olla kuni 26.12.2003 lepingujärgne intress 23,64%, millele lisandub 7%. Kostja vastuväited on ekslikud. Tulenevalt VÕS §-st 5 kohaldatakse lepingule seaduses sätestatut vaid juhul, kui seadusesäte omab obligatoorset (kohustuslikku) mõju, st seadus keelab lepingus seadusest kõrvale kalduda. Viiviste osas on võlaõigusseadus aga dispositiivne, st seadust viiviste osas kohaldatakse, kui leping ei ole seda reguleerinud. Antud juhul on aga pooled lepingus kokkuleppinud viiviste määra ja seega seadusest tulenevat regulatsiooni ei ole alust kohaldada.
9.Samuti on kostja tuginenud sellele, et lepingus kokkulepitud viivised on ülemäära suured ja palub viiviseid vähendada. Selles osas on kostja väited põhjendamatud. Kohtule teadaolevalt ja arvestades kohtule esitatud teisi vaidlusi, on lepingulistes suhetes tavapärane viivise määr just 0,15% päevas viivitatud summalt. Seega ei saa pidada viivisemäära ülemäära suureks. Samuti arvestades kostja poolt viivitatud aega ja tavapärast viivisemäära ei saa lugeda ka viiviste summat, mida hageja nõuab, ülemäära suureks.
10.Lähtudes eeltoodust on hageja nõue viiviste osas põhjendatud ja kostja vastuväited ei anna alust nende nõuete rahuldamata jätmiseks. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt hagetud summa. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.K.G esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt viiviste osas ja teha uus otsus, millega jätta kohtuotsus viiviste osas rahuldamata.
12.Väär on kohtu seisukoht, et tavapärane viivise määr on 0,15% päevas (54% aastas). Laenulepingu viivis 0,15% päevas (54% aastas) iga hilinenud päeva eest on vastuolus heade kommetega ning seega tühine, millest tulenevalt tuleb kasutada seadusega ettenähtud viivise määra.
13.Samuti ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et viiviste osas on võlaõigusseadus dispositiivne, st seadust viiviste osas kohaldatakse siis, kui lepingus ei ole seda reguleeritud. VÕS § 113 lõike 1 puhul on tegemist imperatiivse normiga ning VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõte ei ole kohaldatav. Viivitusintressi suurust reguleerib seadus ja viivise arvestuse aluseks on lepingus kokkulepitud intressimäär. VÕS § 113 lõikest 1 tuleneb, et võlausaldaja võib nõuda viivisintressi ja selle piirmäär on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Muud kokkulepped on tühised, kuna on vastuolus seaduses sätestatuga.
14.Hagejal on õigus nõuda viivitusintressi 23,64% aastas põhivõlasummast 64 670 krooni. Alates 01.04.2003 kuni 26.12.2003 oli viivitatud 270 päeva. Intress 0,0647% päevas. Päeva viivisintress põhivõlasummast on 41, 84 krooni. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega alates 27.12.2003 kuni 01.02.2005 maksmisega oli viivitatud 390 päeva. Intress 0,0839% päevas. Kokku moodustab viivise summa seega 32 458, 20 krooni. Vastustaja seisukoht
15.A.A ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

ning palub jätta

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

16.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.09.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub täiesti maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
17.Kaebuses kordab kostja põhiliselt vastuses hagile toodud seisukohti ja neile kõigile on maakohus hinnangu andnud.
18.Maakohus on põhjendatult tuginedes VÕS §-dele 94 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ja 2 hagi rahuldanud. Vaidlus puudub selles, et lepingu p 5.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud viivistes 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt, mis teeb viiviste aastamääraks 54%. VÕS § 113 lg 1 ei piiranud ka varasemas, kuni 13.12.2005 kehtivas redaktsioonis pooltel lepingus leppida kokku viivisemääras vabalt. Nimetatud lepingupunkt ei ole vastuolus ka heade kommetega nagu märgitakse kaebuses. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku

kahjustada. Kui võlgnik täidab kohustise tähtaegselt, siis viivis ei rakendu. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Viivise vähendamist kostja taotlenud ei ole, samuti pole esitanud muid vastuväiteid.

19.Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.