Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-427
Tsiviilasi
A.A.’i (isikukood xxxx) hagi K.G.’i (isikukood xxxx) vastu 95 873,00 kr nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja A.A. (isikukood xxxx) Hageja esindaja Aleksander Nauts Kostja K.G. (isikukood xxxx) Kostja esindaja Vladimir Umov Kolmas isiku A.V. (isikukood xxxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
31. august 2006. a
Rahuldada A.A.’i (isikukood xxx) hagi K.G.’i (isikukood xxx) vastu võla 95 873,00 kr nõudes. Välja mõista K.G.’ilt (isikukood xxx) A.A.’i (isikukood xxx) kasuks 95 873,00 kr (üheksakümmend viis tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm krooni). Menetluskulude jaotus Välja mõista K.G.’ilt (isikukood xxx) A.A.’i (isikukood xxx) kasuks kohtukuludena 10 793,00,00 kr (kümme tuhat seitsesada üheksakümmend kolm krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Poolte vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja A.A andis kostjale K.G ja kolmandale isikule A.V. ühiselt laenu 64 670,00 kr. Leping kannab 01.01.2003.a. kuupäeva.
Tsiviilasi nr 2-05-427
Harju Maakohtu 05.01.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/1-190/03/05 kostjalt mõisteti välja eelmainitud laenulepingu alusel põhivõlg summas 64 670,00 kr. Kohtuotsus on jõustunud. Lepingu p 4.1 kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress 23,64% aastas alates laenu saamisest ja kuni laenu täieliku tasumiseni. Lepingu p 5.1 kohaselt tuli tagasimaksmise kohustusega viivitamisel maksta viivist 0,15% päevas tagastamata summalt.
Hageja palub välja mõista kostjalt vaidlusaluse laenulepingu alusel intressid vastavalt lepingu p 4.1 summas 31 850,00 kr ja viivised vastavalt lepingu p 5.1 summas 64 023,00 kr. Intressi soovib hageja ajavahemiku 01.01.2003.a. kuni käesoleva hagi esitamiseni 01.02.2005.a. Arvestades lepingu p 4.1 kokkulepitud intressimäära 23,64% aastas, oli päeva intressimääraks 0,0656%. Kostja on laenatud raha kasutanud 750 päeva ja seega tuleb talt välja mõista 31 850,00 kr (0,0656 x 750 x 64 670,00). Viiviseid arvestab hageja alates 01.04.2003.a. st alates laenu tagastamise tähtpäevast kuni 01.02.2005.a. kokku 660 päeva eest. Hageja arvestuste kohaselt tuleb kostjalt välja mõista viivised 64 023,00 kr ((0,15 x 660) : 100 x 64 670). Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista õigusabi eest 5% haginõudelt ja riigilõivu, mis hageja on tasunud.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda lepingust tulenevat intressi ja viivist, kuna kostja arvates ajavahemikul 01.04.-27.12.2003 kehtinud VÕS sellist viivis ei lubanud. Kostja arvestuste kohaselt on hagejal õigust nõuda viivist (viivisintressi) kokku summas 32 454,30 kr. Viivist aga peab kostja ülemäära suureks ja palub seda ka vähendada.
Kohus, kuulanud ära protsessiosalised ja tutvunud toimikumaterjalidega, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 5 järgi käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
Tsiviilasi nr 2-05-427
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Intresside osas ei ole pooltel vaidlus selles, et pooled olid intressi maksmise kohustuse kokku leppinud ja hageja poolt taotletud ajavahemikul kasutas kostja laenu. Seega tuleb kostjal selle ajavahemiku eest intressi maksta. Kostja ei ole hageja poolt intresside arvestust vaidlustanud ja kohtu arvates ei ole hageja intresside arvestus vastuolus seadusega ning seega on hageja nõue intresside osas põhjendatud tulenevalt VÕS § 94 lg 1 ja lepingu p 4.1. Viiviste (viivisintressid) osas ei ole poolte vahel ka vaidlust selles, et kostja ei täitnud laenu tagastamise kohustust ja seega on hagejal viiviste nõue kostja vastu tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6. Oma arvestustes lähtub hageja lepingu p 5.1 kokkulepitud viiviste suurusest 0,15% päevas, mis teeb viiviste aastamääraks 54%. Kostja vaidlustas osaliselt hageja nõude, leides VÕS § 113 lg 1 tuginedes, et viivise aastamääraks sai olla kuni 26.12.2003.a. lepingujärgne intress 23,64%, millele lisandub 7%. Kohus leiab, et kostja vastuväited on ekslikud. Tulenevalt VÕS § 5 kohaldatakse lepingule seaduses sätestatut vaid juhul, kui seadusesäte omab obligatoorset (kohustuslikku) mõju st seadus keelab lepingus seadusest kõrvale kalduda. Viiviste osas on VÕS aga dispositiivne st seadust viiviste osas kohaldatakse, kui leping ei ole seda reguleerinud. Antud juhul on aga pooled lepingus kokkuleppinud viiviste määra ja seega seadusest tulenevat regulatsiooni ei ole alust kohaldada. Samuti on kostja tuginenud sellele, et lepingus kokkulepitud viivised on ülemäära suured ja palub viiviseid vähendada. Selles osas kohus leiab, et kostja väited on põhjendamatud. Kohtule teadaolevalt ja arvestades kohtule esitatud teisi vaidlusi, on lepingulistes suhetes tavapärane viivise määr just 0,15% päevas viivitatud summalt. Seega ei saa pidada viivisemäära ülemääraselt suureks. Samuti arvestades kostja poolt viivitatud aega ja nagu kohus eelnevas leidis, tavapärast viivisemäära ei saa lugeda ka viiviste summat, mida hageja nõuab, ülemaara suureks. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja kostja vastuväited ei anna alust nende nõuete rahuldamata jätmiseks. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt hagetud summa.
Kohtukulude osas tuleb vastavalt TsMSRS § 3 lähtuda kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS (1998). Kuna hagi rahuldati, siis TsMS (1998) § 60 lg 1 järgi tuleb hageja kulud jätta kostja kanda. TsMS (1998) § 61 lg 1 p 1 alusel tuleb välja mõista kostjalt: hageja õigusabi kulud 5% hagihinnalt 95 873,00 st 4793,00 kr ja
Tsiviilasi nr 2-05-427
TsMS (1998) § 46 p 1 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 6000,00 kr. Seega kokku 10 793,00 kr.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.