lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-627/5

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-627/5
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1985
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 222 lg 1RVEÕS § 11TsK § 173 lg 1TsK § 382 lg 1TsMS § 199 lg 2Menetlusosalise õigusedTsMS § 225 lg 1Volituse lõppemineTsMS § 23Kohtuniku taandumise kohustusTsMS § 319Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikuleTsMS § 321 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajale

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-627/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.05.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-04-627

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik teatavaks- 08. detsember 2006.a, Tallinn

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-04-627

Tsiviilasi

AS * vastuhagi OÜ M vastu 34 398 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2006.a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ M apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. november 2006.a

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Apellant (vastuhagis kostja) OÜ M (reg k xxxxxxxx), lepinguline esindaja adv H-L.T Vastustaja (vastuhageja) * AS (reg k xxxxxxxx), seaduslik esindaja E. Õ

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 24. mai 2006.a tagaseljaotsus muutmata.
2.OÜ M apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Poolte apellatsiooniastmes kantud kohtukulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 413Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral
TsMS § 420Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale
TsMS § 6Menetluse aja seadus
TsMS § 634 lg 2Apellatsioonkaebuse muutmine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 58 lg 1Dokumendid päraldisena

Vastuhagi nõue ja põhjendused

1.OÜ M esitas 02.04.2002.a hagiavalduse AS * vastu 43 703 krooni saamiseks. 01.07.2002.a vastuses hagile selgitas AS *, et OÜ M hagi on alusetu, kuna OÜ M nõue on tasaarvestatud AS-i * samaliigiliste vastunõuete ulatuses. 03.03.2003.a esitas AS * vastuhagi OÜ M vastu, paludes viimaselt välja mõista 34 398 krooni.
2.Vastuhagiavalduse kohaselt on AS-il * samaliigiline nõue OÜ M vastu, mis tuleneb 14.06.2002

veolepingust nr 22. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus OÜ M vedama sõiduks tehniliselt korras bussiga AS * reisijaid 29.06.2001–01.07.2001 marsruudil Pärnu-Tallinn-Sankt-Peterburg. Kaks päeva enne väljasõitu teatas OÜ M esindaja H. M, et saadab St. Peterburgi sõiduks teise samaväärse bussi, kuna bussijuht A. L, kellele AS * oli juba jõudnud teha Venemaa viisa, pidi sõitma Euroopa ringreisile. Tsiviilasja nr 2/4/28-3312/02 raames peetud 04.02.2003 kohtuistungil teatas OÜ M esindaja, et pidas veolepingu nr 22 lõppemise päevaks 19.06.2001. Lepingu nr 22 p 7 järgi oli 10 000 krooni AS * poolt üle kantud mitte 19.06.2001, vaid 24.06.2001. OÜ M pidas lepingu lõpetamise põhjuseks väidetavalt AS-i * poolset tähtaegade rikkumist: OÜ M ei suutvat 24.06.200128.06.2001 ette valmistada viisat bussijuhile. Nimetatud väide on ümber lükatav dokumentaalsete tõenditega. Juba kolm nädalat enne väljasõitu esitas AS * nimekirja * Kindlustusele isikutest, kellele taotleti reisikindlustust. Nimekirjas on ka OÜ M bussijuht A.L. Reisikindlustus on aluseks viisataotlusele; enne Peterburi reisi on alati AS * hankinud bussijuhi viisa, ka OÜ M bussijuhi viisa.

3.Veolepingu järgi pidi OÜ M lepingu ülesütlemisest teatama teisele poolele viis päeva ette. Lepingu ülesütlemise teadet OÜ M esindajad AS-ile * ei edastanud, üksnes 28.06.2001 teostas OÜ M pangaülekande, millega tagastas AS-ile * lepingu nr 22 järgi makstud 10 000 krooni. Maksekorralduse ärakirja OÜ M AS-ile * ei edastanud.
4.Vastupidiselt lepingu ülesütlemisele hakkas OÜ M hoopis lepingut täitma, tellides OÜ A omanikult H. L asendusbussi 29.06.2001–01.07.2001 reisile marsruudil Pärnu-Tallinn-SanktPeterburg. OÜ M täitis veolepingut 22 mittenõuetekohaselt, st alles väljasõidu päeval.
5.29.06.2001 kell 6 hommikul selgus, et AS-ile * anti Läti Vabariigist pärit buss, mis ei vastanud rahvusvahelistele reisijateveo nõuetele. Kuigi OÜ M leidis teise isiku enda asemel kohustuse täitjaks, ei tasunud ta ise kohustuse täitmise eest allhanke korras OÜ-le A.
6.H. M viibis samal ajal välismaal ega olnud kättesaadav. Reisijatele reklaamitud mugava reisibussi asemel anti AS-ile * buss, mis ei vastanud reisijateveo nõuetele ei tehniliselt ega esteetiliselt: aknaklaasid ja istmed olid mustad ja tolmused, määrisid ära turistide heledad riided. Viimased kaks pingirida olid põranda küljest lahti ja kuuel istmel ei olnud seljatoed püsti asendis. Videoaparatuur, magnetofon, raadio ja mikrofon ei töötanud. Umbkeelne bussijuht pidas teel Narvasse bussi mitu korda kinni, kuna bussi mootor tegi ebanormaalset müra, mida bussijuht püüdis leevendada. Narva piiripunktis selgus, et bussil ja bussijuhil puudusid vajalikud dokumendid piiri ületamiseks. Bussi üle piiri ei lastud. Reisigrupp (50 inimest) hakkas nõudma AS-ilt * rikutud puhkuse kompenseerimist. Tekkinud olukorras pidi AS-i * esindaja kohapeal, telefoni teel, organiseerima asendusbussi, mis viiks reisijad St.-Peterburgi. St-Peterburis tuli tellida igaks sõiduks uus buss, kokku kasutati 5 erineva bussifirma teenuseid, lisaks tellitud buss tagasisõiduks Ivangorodi ning sealt Tallinnasse.
7.Kokku tekitas AS M veolepingu nr 22 mittenõuetekohase täitmisega AS-ile * otsest kahju 34 398 krooni mille AS * palus OÜ-lt M välja mõista. Kostja vastuväited
8.Kostja vastuhagi ei tunnistanud. Lepingu p 8 kohaselt oli vedajal õigus lepingu tingimuste mittetäitmise korral leping ühepoolselt 5 päeva enne väljasõitu lõpetada. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt 24.06.2001 õiguspäraselt. AS * ei pidanud vedaja juhile vormistama kindlustust ja viisat. Põhjendamatud on väited, et OÜ M ei edastanud AS-ile * maksekorralduse ärakirja ning et OÜ M üritas veolepingut nr 22 täita. OÜ M ei saanud pöörduda OÜ A poole, kuna OÜ-l A ei ole õigust teostada rahvusvahelisi vedusid.
9.31. märtsil 2005.a esitas vastukostja taotluse kohaldada aegumist seoses sellega, et vastuhagi esitati 03.03.2003.a, selle esitamise tähtajaks aga oli 13.09.2002.a. Aegumise kohaldamise avalduses tugines kostja CMR konventsiooni art 32 lg 1 p c), VÕS, TSÜS ja RVEÕS § 11 ja TsK § 382 lg 1-4.

2(5)

Menetluse edasine käik

10.14.12.2005.a tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus vastuhagi TsMS § 199 lg 2 alusel. Kohus leidis, et kohtuistungile ilmus küll kostja esindajana A. L, kuid ei tõendanud oma volitusi kostjat esindada. Esindajale antud volikirja tähtaeg möödus 30.09.2005.a, kohtuistung toimus 29.11.2005.a. Samuti ei ole esindaja piisavalt tõendanud juriidilise kõrghariduse olemasolu.
11.22.12.2005.a esitatud kaja alusel taastas maakohus asja menetluse. 11. mail 2006.a toimus asjas järjekordne istung, kuhu kostjat esindama keegi ei ilmunud. Kutse kohtuistungile oli A. L isiklikult kätte toimetatud. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas vastuhagi TsMS § 410, § 413 lg-te 1 ja 3 ja § 444 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistis OÜ-lt M välja 34 398 krooni ja kohtukulud 4169,90 krooni AS-i * kasuks ning asja läbivaatamiskulud 354,90 krooni riigituludesse.
13.Kostja esindajale A.L on kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat hoiatati, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.
14.OÜ M tsiviilkohustus tekkis TsÜS § 58 lg 1 alusel pooltevahelisest 14.06.2002 veolepingust nr
22.Kuivõrd OÜ M ei ole oma tsiviilkohustust täitnud, siis tekitatud kahju on kvalifitseeritav lepingulise kahjuna TsK § 222 järgi. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb TsK § 173 lg 1, § 174, § 222 ja § 233 alusel rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.OÜ M palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtul ei olnud seaduslikku alust teha tagaseljaotsust lähtuvalt TsMS § 413 lg-test 1 ja 2.
16.Maakohus seadis 29.11.2005 istungil kahtluse alla kostja esindaja A. L õiguse esindada kostjat kohtus. Kohus tegi asjas esimese tagaseljaotsuse 14.12.2005. Kohus ei lahendanud kostja 21.12.2005 esitatud kajas sisaldunud taotlust kohtuniku taandamiseks. Asja läbi vaadanud kohtunik pidi ennast taandama TsMS § 23 p 7 ja § 24 lg 1 alusel. Kuigi kohtukutse oli A. L allkirja vastu kätte antud, pidi kohus kutsuma kohtuistungile kostja seadusliku esindaja, kuna A. L esindusõigus oli ebaselge. A. L kirjast kohtule nähtub, et ta ei esindanud kostjat juba alates jaanuarist 2006. Vastus apellatsioonkaebusele
17.AS * apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
18.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
19.Vastavalt TsMS § 420 lõikele 2 võib kostja juhul, kui pärast esimese tagaseljaotsuse tegemise järgselt menetluse taastamist tehakse tema kahjuks uus tagaseljaotsus, esitada uue otsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud maakohtul alust teha tagaseljaotsust, kuna kohtuistungile ei olnud kutsutud kostja esindamiseks õigustatud isikut. 3(5)
20.Käesolevas asjas esitas kostja (OÜ M) kaja maakohtu 14. detsembri 2005.a tagaseljaotsusele, mille alusel kohus menetluse taastas. Koos kajaga esitas kostja uue volikirja (t lk 164), millega OÜ M volitas A. L ennast esindama tähtajaga 30.09.2005.a kuni 01.10.2006.a (volikirjalt nähtuvalt kehtis volikiri ühe aasta vältel, olles väljastatud 30.09.2005.a). Uus kohtuistung toimus asjas 11. mail 2006.a. Seega toimus taastatud menetluses kohtuistung ning kohus tegi korduva tagaseljaotsuse (24.05.2006.a) kostja esindaja A. L volituste kehtivuse ajal. Kuna asja materjalidest nähtuvalt oli esimeseks menetluse taastamise järgseks menetlustoiminguks poolte kutsumine 11. mai 2006.a kohtuistungile, tuleb esindaja volituste osas TsMS § 6 kohaselt juhinduda alates 01. jaanuarist 2006.a kehtivas TsMS-s sätestatust. Toimikus oleva väljastusteate (t lk 168) kohaselt toimetati kohtukutse A. L kätte 09. jaanuaril 2006.a. A. L teatas maakohtule 17. juunil 2006.a postitatud tähtkirjaga – s.o alles pärast uue tagaseljaotsuse tegemist 24. mail 2006.a – et on jaanuaris 2006.a loobunud esindamast OÜ-d M. Seega enne tagaseljaotsuse tegemist ei teatanud ei esindatav ega esindaja kohtule esindaja volituste lõppemisest. TsMS § 225 lg 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Lg 2 kohaselt võib esindaja, lõpetades volituse aluseks oleva lepingu, tegutseda esindatava huvides edasi ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil. Lg 4 kohaselt võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. TsMS § 319 kohaselt loetakse menetlusdokument (sh kohtukutse) saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Muuhulgas eeldatakse, et menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus on saajalt üldvolituse saanud isikul. 30.09.2005.a volikirja kohaselt andis OÜ M A. L õiguse esindada OÜ-d M kohtuprotsessides kõigi firmale kuuluvate õiguste teostamisel. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele ka isiklikult. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kohus ei pidanud kutsuma kohtusse senise lepingulise esindaja asemel kostja seaduslikku esindajat. Kohtul puudus alus kahelda esindaja volitustes, kuna sama lepinguline esindaja oli OÜ-d M esindanud hagi esitamisest peale ning menetluse vältel oli tema volitusi korduvalt pikendatud. Seega tuli kutse 11. mai 2006.a kohtuistungile lugeda kostjale kätte toimetatuks 09. jaanuaril 2006.a A. L kättetoimetamisega.
21.Asjakohatud on apellatsioonkaebuse väited, nagu tulnuks esimese astme kohtunikul end menetluse taastamise korral asja edasisest menetlemisest taandada. Taandamise aluseks ei ole asja varasemas läbivaatamises osalemine samas kohtuastmes, sealhulgas asjas varem tagaseljaotsuse tegemine.
22.Apellatsioonkaebuses ei tuginenud kostja sellele, nagu olnuks tagaseljaotsuse tegemine lubamatu hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kuna TsMS § 634 lg 2 võimaldab apellandil esitada ka pärast apellatsioonitähtaja möödumist väiteid õiguse tõlgendamise kohta ning apellandi esindaja tugines ringkonnakohtu istungil hagi õiguslikule põhjendamatusele, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Vastavalt TsMS § 413 lõikele 1 võib kohus teha kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 413 lõikest 1 loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Õiguslik põhjendatus tähendab seda, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad asjakohase õigusnormi abstraktsele faktilisele koosseisule, s.o asjaomase õigusnormi sisustamisel hageja esitatud faktiliste asjaoludega saadakse tulemuseks hageja poolt taotletav õiguslik tagajärg. TsK § 222 lg 1 järgi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik rikub oma kohustusi, hagejal tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Maakohus märkis tagaseljaotsuses kostja vastutust sisustavate asjaoludena, et vastavalt hagiavaldusele on kostjal (OÜ M) tekkinud poolte vahel 14.06.2002.a sõlmitud veolepingust tsiviilkohustus, mida kostja ei ole täitnud ning mittetäitmisest tulenev kahju on kvalifitseeritav lepingulise kahjuna TsK § 222 järgi. Ringkonnakohtu arvates ei 4(5)

kuulu hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisel tagaseljaotsuse tegemise eeldusena kohtu algatusel hindamisele täiendavad asjaolud, mis võinuksid mõjutada hüvitisnõude suurust. Lepingu mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks põhjendamiseks ei tule hagejal näidata, kas ja missuguses ulatuses ta kohustuse rikkumisega seoses omapoolseid kulutusi säästis. TsK § 222 lg-test 1 ja 2 ei tulene eeldust, et võlausaldaja seoses võlgniku poolse lepingurikkumisega lisaks tekkinud kahjule ka teatavat kasu sai (sh muid kulutusi kokku hoidis) ning et hüvitamisele kuuluv kahju oleks sellest tulenevalt tema poolt kantud kulutustest eelduslikult väiksem. Hüvitise vähendamine võlausaldaja poolt seoses lepingurikkumisega potentsiaalselt säästetu võrra on vastuväide, millele kohustust rikkunud pool saanuks tugineda asja sisulisel läbivaatamisel taastatud menetluses. Asjas ei oma tähtsust vastuhagile varasema menetluse käigus tehtud kohtuotsustes antud hinnangud, kuna tagaseljaotsuse tegemisel lähtub kohus üksnes hagiavaldusest. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt vastuhagiavaldus oli selles esitatud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mis võimaldas kohtul teha asjas tagaseljaotsuse.

23.Menetluskulude jaotamist apellatsiooniastmes pooled ei taotlenud.

M. Seppik

A. Tänav

K. Kullerkupp

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.