2-04-627/2 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse peale võib kostja esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU Tsiviilasja nr. raames on OÜ esitanud nõude AS vastu 43703 krooni nõudes. kohtule esitatud vastuses OÜ hagile on AS selgitanud, et OÜ hagi on alusetu, kuna OÜ nõue on tasaarvestatud AS-i samaliigiliste vastunõuete ulatuses. AS-il on samaliigiline nõue OÜ vastu, mis tuleneb pooltevahelisest allkirjastatud veolepingust nr Nimetatud lepingu kohaselt kohustus OÜ vedama sõiduks tehniliselt korras bussiga AS reisijaid perioodil – marsruudil . Kaks päeva enne väljasõitu teatas OÜ esindaja HM, et saadab sõiduks teise samaväärse bussi, kuna bussijuht A. L , kellele AS oli juba jõudnud teha viisa, pidavat sõitma Euroopa ringreisile. Tsiviilasja nr. raames peetud kohtuistungil teatas OÜ esindaja, et pidas veolepingu nr lõppemise päevaks . a. Lepingu nr 22 p. 7 järgi oli summa 10000 krooni AS poolt üle kantud mitte . OÜ pidas lepingu lõpetamise põhjuseks väidetavalt AS-i poolset tähtaegade rikkumist: OÜ ei suutvat jooksul ette valmistada viisat bussijuhile. Samas on nimetatud väide ümber lükatav dokumentaalsete tõenditega. Juba kolm nädalat enne väljasõitu esitas AS nimekirja isikutest, kellele taotleti reisikindlustust. Nimekirjas figureerib ka OÜ bussijuhi AL nimi. Reisikindlustus on aluseks viisataotlusele; enne reisi on alati AS hankinud bussijuhi viisa, k.a. OÜ bussijuhi viisa. Veolepingu nr järgi pidanuks OÜ lepingu ülesütlemisest teatama teisele poolele viis päeva ette. Mingit lepingu ülesütlemise teadet OÜ esindajad AS-ile ei edastanud, üksnes teostas OÜ pangaülekande, millega tagastas AS-le lepingu nr järgi makstud 10000 krooni. Vastava maksekorralduse ärakirja OÜ AS-ile ei edastanud. Tõendid näitavad, et vastupidiselt lepingu ülesütlemisele hakkas OÜ hoopis lepingut täitma, tellides OÜ omanikult HL asendusbussi – reisile marsruudil . OÜ üritas küll veolepingut täita, kuid tegi seda mittenõuetekohaselt: väljasõidu päeval. kell 6 hommikul selgus, et AS-ile oli antud pärit buss, mis ei vastanud rahvusvahelistele reisijateveo nõuetele. Kuigi OÜ leidis teise isiku enda asemel kohustuse täitjaks, ei tasunud ta ise kohustuse täitmise eest allhanke korras OÜ-le . H. M viibis samal ajal välismaal ega olnud kättesaadav. Reisijatele reklaamitud mugava reisibussi asemel anti AS-ile buss, mis ei vastanud reisijateveo nõuetele ei tehniliselt ega esteetiliselt: aknaklaasid ja istmed olid mustad ja tolmused, määrisid ära turistide heledad riided. Viimased kaks pingirida olid põranda küljest lahti ja kuuel istmel ei olnud seljatoed püsti asendis. Videoaparatuur, magnetofon, raadio ja mikrofon ei töötanud. Millegipärast tuli umbkeelsel bussijuhil teel mitu korda bussi kinni pidada, kuna bussi mootor tegi ebanormaalset müra, mida bussijuht püüdis leevendada. piiripunktis selgus, et bussil ja bussijuhil puudusid vajalikud dokumendid piiri ületamiseks. Bussi üle piiri ei lastud. Reisigrupp (50 inimest) hakkasid nõudma AS-ilt rikutud puhkuse kompenseerimist. Tekkinud olukorras pidi AS-i esindaja kohapeal, telefoni teel, organiseerima asendusbussi, mis viiks reisijad tuli tellida igaks sõiduks uus buss, kokku kasutati 5 erineva bussifirma teenuseid, lisaks tellitud buss tagasisõiduks ning sealt . Kokku tekitas AS veolepingu nr mittenõuetekohase täitmisega AS-ile otsest kahju 34398 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja AS kostjalt OÜ`lt välja mõista 34 398,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud.

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne , enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Veolepingu nr 22 mittenõuetekohase täitmise ajal kehtis Tsiviilkoodeks (TsK). OÜ poolne tsiviilkohustus on TsÜS § 58 lg 1 alusel tekkinud tehingust: pooltevahelisest allkirjastatud veolepingust nr 22. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Üksnes nõuetekohane täitmine lõpetab kohustise (TsK § 233). Kuivõrd OÜ ei ole oma tsiviilkohustust täitnud, siis tekitatud kahju on kvalifitseeritav lepingulise kahjuna TsK § 222 järgi. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 34 398,00 krooni. TsMS § 419 kohaselt, kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. TsMS § 420 lg 2 järgi, kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 4 169,90 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 450,00 krooni ja tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast, s.o 1 719,90 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 354,90 krooni.