Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik, e-post XXX 13. märts 2025 Kohtuistungisekretär Mairit Pajumägi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista T.L-ilt Y.P kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot.
3.Mõista T.L-ilt Y.P kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 200 eurolt alates hagiavalduse esitamisest 28. augustist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 38 eurot 59 senti ning alates 2. aprillist 2025 kuni nõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta T.L-i riigi õigusabi korras esindaja tasu ja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud T.L-i kanda.
6.Mõista T.L-ilt Y.P kasuks välja menetluskulu 3397 eurot 15 senti.
7.Mõista T.L-ilt Y.P kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Y.P (hageja) esitas 28. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi T.L-i (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade (dtl 2-12, 327-332) kohaselt avaldas kostja Facebookʼis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postituse „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ kommenteerimise alal xxxxxxxxxxxxxxxx kell xxx alljärgneva avalduse: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Postituse avaldamisega rikkus kostja hageja isiklikke õigusi. Kostja avaldas hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid nagu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lugedes kostja avaldust, saab keskmine mõistlik inimene järeldada nagu oleks hageja teistele inimestele ohtlik ning tal esineks vaimne puue. Kostja avaldus on tervikuna õigusvastane väärtushinnang selle põhjendamatuse tõttu. Kostjal puudus mõistlik õigustus hagejat avalikkuse ees halvustada ja jätta hagejast mulje kui vaimselt haigest ja teistele ohtlikust isikust. Kostja avalduses võigaste kujutluspiltide maalimine nagu „tulevikus loomade ja väikelaste tapmine“ on ilmselgelt põhjendamatu. Kuna kostja hinnang põhineb ebaõigetel asjaoludel, on hinnang ebakohane. Kostja kommentaari alandav ja solvav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Hageja ei ole teistele inimestele ohtlik ega vaimselt haige inimene. Kostja ei tunne hagejat isiklikult ja seega ei olnud kostjal teadmisi kommenteeritud postituses kirjeldatud juhtumi kohta, kostja ei ole tuginenud tõenditele ja faktidele. Kostja soovis hagejat solvata ja tema au teotada. Solvava tooni tervele avaldusele annab ka üleskutse vägivallale hageja suhtes: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kannatanu ei ole avaliku elu tegelane. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kannatanu võib olla avaliku elu tegelane, siis ei pea kannatanu kostja avaldust avaliku elu tegelaseks olemise tõttu taluma. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Asjaolu, et ka teised isikud avaldasid hageja suhtes samasuguseid hageja isiklikke õiguseid rikkuvaid väiteid või hinnanguid, ei ole oluline. 2
Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate asjaolude esinemist. Kostja on süüvõimeline isik. Ebakohase väärtushinnangu avaldamise puhul on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Kostja ei kontrollinud enne kommenteerimist andmeid piisava hoolsusega. Kostja pani isiklike õiguste rikkumise toime tahtlikult, sest kostja soovis hageja isiklikke õiguseid kahjustada ning viis enda teoplaani, s.o avaldada hageja mainet kahjustavad hinnangud, ka ellu. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud mainekahju ning kostja süü on suur. Ükski isik ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Au teotamist ei saa põhjendada mõne vabaduse teostamisega. Kostja teksti eesmärk pole suunatud arvamuse avaldamisele, vaid hageja solvamisele-mõnitamisele-alandamisele. Hageja moraalne kahju seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast halb mulje. Hageja on tundnud ebamugavustunnet teiste inimestega suheldes, mis häiris oluliselt hageja igapäevaelu. Hagejal on kostja teo tulemusel esinenud meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Samuti tekkis hagejal hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segasid teda tavapärase elu elamisel. Hageja on pidanud otsima vaimse tervise spetsialisti abi. Kostja ei ole hageja ees vabandanud ja lootis selle peale, et võib karistamatult hageja isiklikke õiguseid rikkuda. See näitab, et kostja ei hooli hagejale tekkivast kahjust. Kostja ei ilmutanud huvi asja kohtuvälise lahendamise vastu. Kohtumenetlus on põhjustanud hagejale täiendavat stressi. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kostja avaldatud kommentaar on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Ebaseaduslikud löögid inimeste maine pihta tähendavad inimestele suurt kahju ning seda eriti avalikus sektoris kõrgel ametikohal töötavate isikute puhul. Hageja palub kohtul arvestada üldise elukalliduse tõusu ning inflatsiooni. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt hagis tsiviilasja hinnana nimetatud summat, s.o 500-600 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja väited selle kohta, et tema ei ole vaidlusalust kommentaari postitanud, ei ole eluliselt usutavad. Kostja väited Facebookʼi konto kaaperdamisest on ebausutavad. Kostja Facebookʼi kontolt nähtub, et kostja tegi 2020. aasta suvel igal nädalal vähemalt ühe postituse, sh on kostja oma Facebookʼi kontole teinud postituse xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx. Seetõttu ei ole usutav, et xxxxxxxxxxxxxxxx oli kostja konto kaaperdatud. Kostja konto aktiivsuses ei esine ühtegi lünka, mis võiks selgitada võimalikku kaaperdamist. Kõige tõenäolisem selgitus on, et kostja konto ei olnud 2020. aastal kaaperdatud, sest kostja kasutas seda aktiivselt nii 2020. aasta suvel kui talvel. Kostja kasutab jätkuvalt sama kontot, mille alt avaldati hageja õigusi kahjustav postitus. Kostja väide, nagu ei jääks Facebookʼi poole pöördumisest mingit jälge maha, on ebaõige. Iga Facebookʼi konto omanik saab ligi tugiteenuste postkastile, kus on Facebookʼi abitiimi sõnumid ning kostja saaks oma pöördumist tõendada. Kostja väited on ebaõiged ka selle kohta, et konto taastamisel kahe konto postitused segunevad Facebookʼi kodulehel on selgitatud, et mitut kontot ei saa ühendada. Kostja etteheide IP-aadressi tuvastamata jätmise kohta on põhjendamatu. Eeltõendamismenetluses saab IP-aadressi tuvastamist taotleda vaid siis, kui internetipostituse autor ei ole teada. Kostja isik oli teada, sest kostja avaldas hageja au teotava postituse oma isikliku Facebookʼi konto alt. Kohtuistungil 13. märtsil 2025 (dtl 552-568) leidis hageja esindaja, et kostja vande all 3
antud seletus ei ole usaldusväärne tõend, kuna see on vastuolus kirjalike tõenditega. Hageja poolt esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et suure tõenäosusega postitas vaidlusaluse kommentaari kostja.
2.Kostja leiab oma seisukohtades (dtl 188, 290, 299-309, ), et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole hageja poolt väidetud kommentaari avaldanud. 2020. a suvel oli kostja Facebookʼi konto valdus mitmel korral ära võetud (n.ö kaaperdatud). Sellest ega seetõttu Facebookʼi poole pöördumisest ei jäänud maha ühtki jälge. Kostja ei näinud, et tema kontoga seotult mingi kommentaar loodi. Deliktiõigusliku nõude kõik eeldused on tõendamata. Hageja on kohtusse pöördunud viimasel hetkel. Hageja ei ole selliselt käitudes ning eelnevalt kommentaatori IP-aadressi tuvastamata jättes käitunud heauskselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kohtueelse nõudekirja kätte saanud. Lugedes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postitust, tuleb välja kommentaari taust ja looma suhtes toimepandud teo koledus. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postituse puhul ei ole hageja vaidlustanud selle õigsust. Hageja väide, mille kohaselt just hagetava kommentaari alusel saaks võõras inimene hagejast ebaõige pildi, ei ole õige. Hageja kuvandi tekitas hageja endale ise, kui pani toime kuriteona käsitletava teo. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postitus on Facebookʼis avalikult üleval. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu ei ole hageja mis tahes nõudega pöördunud. Seoses hagis märgitud nn solvavate väljenditega „psühh on ohtlik nüüdsest kõigile“ ja „vaimselt haige psühhopaat“ märgib kostja, et juba Facebookʼis xxxxxxxxxxxxxxx avaldatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postitus sisaldab järgmisi väljendeid: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx..., xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx..., xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viidatud väljendid tähendavad sisuliselt sama, mida on esitatud hagetavas kommentaaris, ometi neid ei ole hagetud. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab sõna sadistlikult tähendust julm. Wikipedia järgi - lõbu või rõõmu tundmine kellegi piinamisest. Sõna “psühh” eraldiseisvana midagi ei tähenda. Sõna psühhopaat kohta leiab Õiguskeelesõnaraamatust, et see tähendab psühhopaatia all kannatamist. Psühhopaatia tähendab isiksuse väärarengut või iseloomulikku haiguslikku hälvet. Wikipedias leiab sõna psühhopaat asemel väljendi psühhopaatia, mis tähendab: nartsissistliku isiksusehäire raskekujuline vorm, mille tunnuseks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. Isiksusehäire võib väljenduda riskantses käitumises ja agressiivsuses. Psühhopaat peab oma taju kõrgemaks tegelikkuseks. Isegi kui kohus peaks leidma, et hageja isiklikke õigusi on hagis märgitud kommentaariga riivatud, siis ei saa olukorras, kus sisult sarnaste väljendite esitaja vastu ei ole esitatud ainsatki nõuet, olla usutav mittevaralise kahju tekkimine hagejal just kostjale omistatavast kommentaarist. Kostjale omistatav kommentaar ei sisalda isiku nime, mille kaudu võiks kõrvaline isik jõuda Y.P kohta teabe otsingul vaid selle hagetava kommentaari juurde. Hageja on oma teoga - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx endast mulje loonud. Eraldivõetuna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt avaldatud artiklist ei saa keegi seda kommentaari lugema hakatagi, kuivõrd pealkiri, kus looma hukkamisele on antud hinnang sadistlikult jääb ikka nähtavaks. Kommentaaris ei ole tõsikindlalt väidetud, et hageja tapaks tulevikus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nagu seda serveerib 4
hageja. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt nimetatud julmur annab aga igale võimalikule kõrvalseisjale vaba voli ette kujutada mistahes õudusi. Artiklil on kommentaari väljavõtmise seisuga xx kommentaari (1,8 tuhat jagamist ja 2,2 tuhat negatiivset või hämmeldust väljendavat emotikoni, sealjuures ei ole ainsatki meeldivat olnud ning hagi aluseks olnud kommetaari on meeldivaks märkinud vaid kolm isikut). Hageja ei ole väitnud, et teised xx kommentaari olid hagejat mõistvad või heakskiitu väljendavad. Kui poleks olnud hageja tegu, poleks olnud artiklit ning poleks olnud ainsatki kommentaari. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning kostja sissetulek sõltub riiklikust peretoetusest. Kostja palub mistahes kohtulahendi puhul jätta menetluskulud kas kostja või Eesti Vabariigi kanda. Kohtuistungil 13. märtsil 2025 (dtl 552-568) selgitas kostja vande all, et tema ei ole vaidlusalust kommentaari postitanud. Kostja selgitas, et 2020. aastal kaaperdati tema Facebookʼi konto kahel korral – suvel ja talvel. Suvel jäi kostja oma kontost ilma 2-3 päevaks. Talvel jäi kostja oma kontost igaveseks ilma. Kostja sai kommentaarist teada kohtuasja kaudu. Kostja tegi endale uue Facebookʼi konto, mida ta praegu kasutab. Uue konto tegi kostja pärast talve 2020. Kostja ei mäletanud täpselt, millal ta kontost ilma jäi. Kostja ei mäletanud täpselt, millal ta uue konto lõi. Kostja ei mäletanud, kas kommentaari tegemise ajal oli tal ligipääs oma telefonile ja arvutile. Kostja teada ei olnud kellelgi teisel kommentaari tegemise ajal ligipääsu tema telefonile või arvutile. Kostja töötab hooldustöötajana, tal on pooleli täitemenetlused. Kahjuhüvitise väljamõistmise korral ei oleks ta suuteline tasuma laenu ega üüri ning kannataksid lapsed.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kostja avaldas Facebookʼis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx leheküljel xxxxxxxxxxxxxxx postituse „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ kommenteerimise alal xxxxxxxxxxxxxxxx kell xxx järgmise avalduse: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 😱😱😱😱😱 😱😱 Varsti siis sealsed xxxxxxxxxxxxx, KES SAMUTI NN OHTU tekitavad, et siis hakkab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ( xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)...... Ja püha PÜSS, mis siis kui veel väike laps või beebi vankris nutab..... 😱😱😱😱😱😱 😱😱😱😱😱 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx...... Ei külva paanikat, kuid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx! xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 😡😡😡😡😡“ (vt väljavõte Facebookʼist, dtl 26).
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
5.Hageja leiab, et ebaõigete faktiväidete ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega teotas kostja hageja au ja head nime ning hagejal tekkis sellest mittevaraline kahju. Hageja 5
nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ning viivist.
6.Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) kui ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1), kuna mõlemal juhul on tegemist isikuõiguste rikkumisega. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud, sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).
7.Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kostja avaldas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid nagu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja leiab, et kostja kommentaar on tervikuna õigusvastane väärtushinnang selle põhjendamatuse tõttu – kostjal puudus õigustus jätta hagejast mulje kui vaimselt haigest ja ohtlikust isikust ning tekitada hagejast kujutluspilti nagu hakkaks hageja tulevikus loomi ja väikelapsi tapma. Samuti andis kogu avaldusele solvava tooni kostja üleskutse vägivallale hageja suhtes: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et eelviidatu puhul on tegemist väärtushinnangute avaldamise, mitte ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Kommentaaris avaldatu on hagejale ja tema tegevusele antud hinnang, mille sisu tõesust või väärust ei ole võimalik kontrollida. Seetõttu saab tegemist olla vaid väärtushinnanguga.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas otsuse punktis 4 märgitud kommentaar on avaldatud kostja poolt. Hageja ei ole taotlenud eeltõendamismenetluse kaudu kommentaari tegemise IPaadressi tuvastamist. Kohus nõustub hageja selgitusega selles, et olukorras, kus kommentaar on postitatud isikunimega – antud juhul T.L – kontolt, ei olnud hagejal alust ega vajadust IP-aadressi tuvastamiseks. Riigikohus on leidnud, et kui internetipostituse autori nimi on isiku ees- ja perekonnanimi, on postituse autori isik eeldatavasti teada (RKTKm 2-21-5736, p 22).
9.Kostja väidab, et tema ei ole seda kommentaari postitanud. Kostja väidab, et tema Facebookʼi konto oli 2020. aastal kahel korral temalt ära võetud, n.ö kaaperdatud, ning tema konto ei olnud sellel hetkel tema valduses. Kostja vande all antud seletuse kohaselt jäi ta oma kontost 2020. a suvekuude jooksul ilma nii, et ta ei saanud 2-3 päeva kontole sisse ning 3.-4. päeval sai sisse (dtl 557). Talvel jäi kostja oma kontost igavesti ilma (dtl 558). Ainsaks tõendiks kostja väidete kohta on tema vande all antud seletus. Kui kostja tõepoolest kaotas valduse oma Facebookʼi konto üle ning pöördus selles küsimuses Facebookʼi abi poole, oleks sellest maha jäänud ka mingisugune taasesitatavas vormis jälg – sõnum, e-kiri – mida oleks olnud võimalik kohtule esitada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja väidetavast kahest pöördumisest Facebookʼi abi poole mingit jälge maha ei jäänud. Ka hageja poolt kohtule esitatud väljavõttest nähtub, et iga Facebookʼi konto omanik saab veebiaadressi www.facebook.com/support alt ligi tugiteenuse postkastile, kus on Facebookʼi abitiimi sõnumid (dtl 338). Seega, kui kostja oleks Facebookʼi abitiimi poole oma konto kaaperdamise osas pöördunud, oleks sellest tugiteenuste postkasti ka märge jäänud. Ka politsei poole on kostja pöördunud alles kohtumenetluse käigus, s.o 27. detsembri 2023 süüteoteatega (dtl 319-320), millele kostja väidetavalt vastust ei saanud. Peale enese seletuse muude tõendite puudumine viitab pigem sellele, et kostja väited ei ole tõesed. Hageja poolt kohtule esitatud ja kohtuistungil vahetult uuritud kostja Facebookʼi konto väljavõtetest ei nähtu, et kostja konto aktiivsuses oleks olnud selliseid pause, mil konto 6
võis olla tema valdusest väljas (dtl 333-337). Kostja Facebookʼi konto väljavõtetest on näha, et 2020. a suvel postitas kostja oma kontol igal nädalal, tihti mitu korda päevas. Vaidlusalune kommentaar postitati xxxxxxxxxxxxxxxx kell xxx. Kostja Facebookʼi konto väljavõttest nähtub, et kostja postitas oma Facebookʼi kontole xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 334). Kostja kinnitas vande all, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postitused on tema tehtud (dtl 555). Kui kostja sai oma kontot kasutada xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx, võib eeldada, et ta sai kontot kasutada ka vahepealsel lühikesel ajal. Kostja seletust vastupidise kohta ei kinnita ükski muu tõend. Kostja Facebookʼi konto väljavõtetest nähtub, et ka septembrist 2020 kuni märtsini 2021 jätkus kostja Facebookʼi kontol fotode postitamine ja jagamismängudes osalemine (dtl 335-337). Kohus nõustub hageja esindajaga, et eluliselt on usutav ning Facebookʼi kasutajale teada, et postituse jagamisel originaalse postituse kustutamisel ilmub jagaja kontole teade see sisu ei ole hetkel saadaval ning see teade ei tähenda seda, et keegi oleks kontole häkkinud ning postituse kustutanud (ka vastavatest teadetest nähtub selgitus, et omanik jagas postitust ainult väikese inimeste grupiga, muutis selle jagajate ringi või see on kustutatud). Kostja vande all antud seletuse usaldusväärsust vähendab kostja väidete vastuolulisus ning ebakõla teiste kohtule esitatud tõenditega. 25. oktoobril 2023 kohtule saadetud e-kirjas väitis kostja, et tema Facebookʼi konto on olnud viis korda kaaperdatud (dtl 188). 29. novembri 2023 eelistungil väitis kostja, et 2020. aastal jäi ta oma kontost ilma kahel korral ning ta tegi endale uue konto, mis kestab siiani (dtl 198-199). Eelistungil juhtis hageja esindaja kostja tähelepanu asjaolule, et samale kontole, millelt tehti vaidlusalune postitus, on kostja hiljuti postitanud pildi. Kostja kinnitas, et 31. oktoobril ja 3. novembril on ta tõepoolest postitanud oma Facebookʼi kontole (dtl 199). Eeltoodust saab järeldada vaid seda, et kostja kasutas 29. novembri 2023 seisuga jätkuvalt sama Facebookʼi kontot, millelt xxxxxxxxxxxxxxxx kell xxx tehti kommentaar. Eelistungil väitis kostja, et tegi endale uue konto suvekuudel (kostja vastas hageja esindaja küsimusele, millal kostja konto oli kaaperdatud: ma ei oska peast öelda. Üks oli suvekuudel, kui ma tegin uue, teine oli äkki talvekuudel, dtl 201). Kohtuistungil vande all väitis kostja, et tal on uus konto aastast 2021, mille tegi peale talve 2020 pärast vanast ilma jäämist (dtl 557). Kostja väitis, et ta on endale uue konto loonud vaid ühel korral (dtl 562). Kostja väitis, et ta ei ole pärast eelistungit endale uut kontot loonud (dtl 560). Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub aga, et n.ö vanale kontole on tehtud postitus 1. detsembril 2023 (dtl 545-547) ning uuele kontole on esimene postitus tehtud 5. detsembril 2023 (dtl 549), s.o vahetult pärast 29. novembri 2023 eelistungit. Seejuures on kostja 6. detsembril 2023 oma uuel kontol teatanud, et tema vana konto kaaperdati ning see on uus konto (dtl 548). Pärast kohtuistungil tõendite uurimist ei mäletanud kostja enam, mitu korda ta on uut kontot loonud (dtl 562). Kostja Facebookʼi konto väljavõttest 1. detsembri 2023 kohta nähtub all vasakul viide http://www.facebook.com/regina.kollo (dtl 545-547). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta võttis uue perekonnanime T.L 2018. aastal (dtl 563). Kohtule esitatud Facebookʼi konto väljavõtetest järeldub seega, et kostja n.ö vana konto oli loodud enne 2018. aastat ning kostja kasutas seda vähemalt kuni 1. detsembrini 2023. Kostja väitis 29. detsembri 2023 seisukoha punktis 6 sedagi, et kui uuelt kontolt palutake Facebookʼi konto taastada/tagastada, siis segunevad vanad ja uued postitused ja vahepealsed võetakse välja (dtl 300). Ka see väide on hageja poolt ümber lükatud tõendiga, mille kohaselt Facebookʼis pole võimalik mitut kontot ühendada (dtl 339). Kostja ei pidanud võimalikuks, et kellelgi teisel oleks xxxxxxxxxxxxxxxx kell xxx olnud 7
ligipääs tema telefonile või arvutile (dtl 561). Kostja küll mainis, et tema telefon oli samuti 2020. või 2021. a suvekuudel kadunud (dtl 561), kuid ei ole väitnud ega tõendanud, et see juhtus xxxxxxxxxxxxxxx postituse tegemise ajal. Kohus on seisukohal, et hageja on kostja Facebookʼi konto väljavõtetest nähtuvaga tõendanud, et suure tõenäosusega tegi vaidlusaluse xxxxxxxxxxxxxxx kommentaari siiski kostja. Kostja ei ole suutnud ümber lükata eeldust, et tema isikunime kandvalt kontolt tegi selle postituse keegi teine. Kostja vande all antud seletus tema konto kaaperdamise kohta on ümberlükatud teiste tõenditega.
10.VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046 lg 1 järgi saab õigusvastane olla üksnes ebakohane väärtushinnang. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Seega, vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib väärtushinnang olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist; lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17; RKTKo 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15).
11.Kostja on oma seisukohtades leidnud, et hageja andis ise oma teoga – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – põhjust avaldada tema kohta halvustav kommentaar. Samuti leiab kostja, et vaidlusalune kommentaar on oma sisult samaväärne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx postitusega, mille all kommentaar avaldati. Kohus nõustub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx postitus (dtl 310-317) kirjeldab hageja tegu väga värvikalt, halvustaval toonil ning selles on samuti hageja suhtes kasutatud väljendeid (sadistlik, julmur jt), mida võiks pidada hagejat solvavaks. Siiski ei saa kostja omapoolset postitust ning selle sõnastust õigustada sellega, mida hagejast arvas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ka Tartu Ringkonnakohus on varasemat Y.P sarnast kaasust lahendades leidnud, et isegi kui kommenteeritav artikkel peaks kirjeldama juhtunut väga värvikalt, on mõistlikul lugejal võimalik omapoolse kommentaari lisamisel ise hoiduda äärmiselt negatiivsest, alandavast ja alavääristavast väljendusviisist (Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-315, p 11). Kohus leiab, et kostja poolt xxxxxxxxxxxxxxxx avaldatud kommentaari tuleb hinnata tervikuna. Tegemist on võrdlemisi pika kommentaariga (11 rida), mis sisaldab hageja kohta käivaid solvavaid väljendeid nagu SELLINE RÕVEDIKUST SADIST, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx! Seejuures on kommentaari autor oma sõnu võimendanud trükitähtede ja rohkete emotikonide kasutamisega. Kommentaar sisaldab põhjendamatuid järeldusi, mille kohaselt võiks hageja järgmisena hakata tapma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Varsti siis sealsed xxxxxxxxxxxxx, KES 8
SAMUTI
NN OHTU tekitavad, et siis hakkab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ( xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)......). Samuti on kommentaaris mõista antud, et hageja võib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Ja püha PÜSS, mis siis kui veel väike laps või beebi vankris nutab..... xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ......). Lõpetuseks on kommentaari autor leidnud, et hagejat tuleks xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kutsudes seega üles hageja vastu suunatud vägivallale. Hinnates vaidlusalust kommentaari nii nagu see mõistlikule lugejale paistab, on kohus seisukohal, et see on tervikuna hagejat mõnitav ja hageja inimväärikust alandav. Seetõttu saab seda kommentaari juba üksnes selle väljendusviisi tõttu pidada põhjendamatuks, s.o hageja au teotavaks ning seega ebakohaseks väärtushinnanguks. Sõltumata sellest, milline oli hageja tegu, mis kommentaari esile kutsus, tuleb austada igaühe inimväärikust kaitsvaid norme. Kostja sõnavabadusele seab piirid Põhiseaduse § 17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kuigi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postitusest ilmneb, et hageja oli kohaliku omavalitsuse ametnik ning teda võiks seetõttu pidada ka avaliku elu tegelaseks, ei õigusta see kostja poolt solvava kommentaari postitamist. Kriitika ametniku suhtes peab olema seotud mõne õigustatud eesmärgiga. Sarnaselt on leidnud ka Tartu Ringkonnakohus 31. märtsi 2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-315, p 11. Kostja ei avaldanud oma kommentaaris mõistlikku kriitikat, vaid solvas ja alandas hagejat. Ka kostja ise leidis 29. novembri 2023 eelistungil, mil ta väitis, et ta asjast mitte midagi ei tea, et vaidlusalune kommentaar on õudne ning ükski normaalse mõistusega inimene ei paneks sellist kommentaari (dtl 199). Kohus on seega seisukohal, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid objektiivselt õigustada avaldatud väärtushinnangut. Kommentaaris kasutatud solvavatele väljenditele, põhjendamatutele järeldustele ning üleskutsele kasutada hageja vastu vägivalda, ei saagi olla objektiivset õigustust. Ka asjaolu, et lisaks kostja postitusele oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postituse all veel xx halvustavat kommentaari, ei tee olematuks kostja tegu ega võta temalt vastutust oma sõnade eest. Kohus leiab, et kostja xxxxxxxxxxxxxxx kommentaar on tervikuna põhjendamatu, st ebakohane ning õigusvastane. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
12.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) ega esile toonud, et esineks mõni kostja süüd välistav asjaolu (VÕS § 1050 lg 2). Kohus nõustub hagejaga, et mõistlik isik ei oleks avaldanud sellist ebakohast väärtushinnangut. Kostja pidi mõistma ja ette nägema, et ebakohase väärtushinnangu avaldamisel rikub ta hageja isiklikke õigusi ning hagejal tekib sellest mittevaraline kahju. Seega tuleb järeldada, et tegemist oli kostja teadliku ja seetõttu ka tahtliku ja süülise teoga, mis oli suunatud hageja isiklike õiguste kahjustamisele. Seega, kuna kostja tegevus hageja isikuõiguste rikkumisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama tal tekkinud kahju.
13.Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejal kostja õigusvastase teo tõttu tekkinud kahju mittevaralises kahjus, s.o hageja hingelistes üleelamistes ja kannatustes. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isiklike õiguste rikkumise korral eeldatakse 9
mittevaralise ehk moraalse kahju olemasolu, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, s.o muutusi isiku psüühilises seisundis ja nende muutuste suurust, ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt RKTKo 3-2-1-152-09, p 16). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab aga hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Seega, mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik tõendada kahju tekkimist, kuid on võimalik kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille esinemise korral tavaliselt mittevaraline kahju tekib.
14.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg-st 5 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 lisab eeltoodule veel kohtu õiguse arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, s.o preventiivne funktsioon. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo 3-2-1-81-05, p 17, RKTKo 3-2-1-85-08, p 14, RKTKo 3-2-1-152-09, p 16).
15.Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus. VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Käesolevas vaidluses on hageja hinnanud õiglaseks hüvitiseks vähemalt hagis tsiviilasja hinnana nimetatud summat, s.o 500-600 eurot (vt hagiavalduse punktid 68 ja 75, dtl 11-12), kuid jätnud siiski hüvitise suuruse kohtu määrata.
16.Lähtudes otsuse punktides 13 - 15 toodud sätetest ja põhimõtetest, arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel järgmist:
16.1.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Lähtudes Riigikohtu poolt viimasest, s.o 2023. aasta kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020. - 2022. aastal“ (kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_20202022.pdf), jäid isikuõiguste rikkumise korral väljamõistetud hüvitiste suurused 2020. 2022. aastal vahemikku 100 - 20 000 eurot, mediaan 500 eurot ja keskmine hüvitis 1605 eurot. Viidatud analüüs annab mittevaralise kahju hüvitistest üldise ülevaate, kuid praeguseks on väljakujunenud ka teatav kohtupraktika hageja Y.P enesega seotud asjades - kohus on varasemalt väljendi jõhker pervert puhul hagejale välja mõistnud kahjuhüvitise 100 eurot (Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 221-315) ning väljendite inimpraak, kes tuleks steriliseerida, praakisend, libekeelne 10
sadist puhul 300 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-6401). Kohus jätab arvestamata Y.P-ga seotud kompromissimäärused, kuna neist ei nähtu kahjuhüvitise kujunemine. Arvestades vaidlusaluse kommentaari mahtu ning selles avaldatud erinevaid solvanguid ning üleskutset vägivallale ning lisaks ka vahepealsel ajal kasvanud ühiskonna üldise heaolu taset ja elukallidust ning inflatsiooni, leiab kohus, et käesolevas asjas võiks kahjuhüvitis olla pigem suurem kui nimetatud asjades, näiteks 350 eurot.
16.2.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskuse ja ulatuse osas ka hageja enese kirjeldust temal tekkinud mittevaralise kahju kohta. Hagiavalduses on hageja selgitanud, et ta on kostja kommentaari tõttu pidanud tundma avalikult häbitunnet ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust. Hageja on tundnud ebamugavustunnet teiste inimestega suheldes ning see on häirinud hageja igapäevaelu. Hagejal on kostja teo tulemusel esinenud meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on tekkinud mainekahju, mis eriti avalikus sektoris töötamise puhul on väga oluline. Hageja seletus temal tekkinud mittevaralise kahju kohta on väga üldine. Hageja pole esile toonud ühtki konkreetset elulist situatsiooni, milles oleks väljendunud tema hingelised üleelamised kostja kommentaari tõttu. Hageja väidab, et ta on pidanud otsima vaimse tervise spetsialisti abi, kuid pole esitanud selle kohta ühtki tõendit. Kui hageja oleks tõepoolest pöördunud vaimse tervise spetsialisti poole, oleks tal olnud võimalik ka vastav tõend kohtule esitada. Praegu jääb see tõendamata väiteks. Kohus mõistab, et hageja au teotav kommentaar on hagejale kaasa toonud hingelisi kannatusi, kuid hageja ei ole oma selgituses esile toonud midagi, mis veenaks kohut, et need hingelised kannatused on olnud eriti suured. Kohus arvestab rikkumise raskuse ja ulatuse osas ka seda, et negatiivsete kommentaaride tekke põhjustas siiski hageja enese tegu – vaidlust ei ole, et hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hageja esindaja sõnul küll enesekaitseks (eelistungi protokoll, dtl 200). Mõistliku inimese vaatest ei ole tegemist teoga, mille osas hageja oleks võinud oodata heakskiitu. Seega on kohus seisukohal, et rikkumise raskuse ja ulatuse osas on hagejal tekkinud mittevaraline kahju skaalal väike – keskmine – suur – väga suur pigem väike. Ka mittevaralise kahju hüvitis peaks seetõttu olema pigem väike. Eelnevalt otsuse punktis
16.2.märgitud hüvitise summa 350 eurot ongi kohtupraktikat arvestades pigem väike kahjuhüvitis.
16.3.Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja ise ei ole oma tegu tunnistanud ega oma teo motiive avaldanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tegu oli tahtlik. Kuna kostja ei ole oma rikkumist tunnistanud, ei ole kostja hageja ees ka vabandanud ega oma käitumist selgitanud. Kostja on küll menetluse kestel teinud hagejale pakkumise kompromissi korras mittevaralise kahju hüvitise tasumiseks summas 100 eurot (dtl 563), kuid sellega ei soovinud kostja rikkumist omaks võtta ega hageja ees vabandada. Eeltoodust järeldub, et kostja ei ole püüdnud oma tegu heastada ega teinud järeldust, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Kuna kostja ei ole mõistnud, et tema poolt toime pandud tegu on vale, puudub kohtul veendumus selles, et kostja sarnast rikkumist tulevikus ei korda. Seetõttu peab kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis olema suuruses, mis mõjutab kostjat edasisest kahjutekitavast käitumisest hoiduma. Kohtule on teada kostja majanduslik olukord riigi õigusabi taotluse lahendamise aja seisuga. Kohus tuvastas 14. detsembri 2023 määruses (dtl 286-288), et kostja on töötu ning tema igakuise sissetuleku moodustab kohalikult omavalitsuselt saadav 11
toimetulekutoetus, peretoetus ja lapsele kohtu poolt välja nõutud elatis. Eeltoodu leiab kinnitust kostja pangakonto väljavõtetest 2022. a ja 2023. a kohta (dtl 364-444, 445506). Kohtuistungil avaldas kostja, et töötab nüüdeks hooldustöötajana, kuid tema majanduslik seis on endiselt raske, tal on varasemate terviseprobleemide tõttu tekkinud võlad, mis on täitmisel kohtutäiturite juures. Kostja arvas, et kahjuhüvitise väljamõistmise korral jääks ta kodutuks, kuna ei suudaks oma kohustusi täita (dtl 561562). Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last (kostja 1. novembri 2024 seisukoht, dtl 362). Kohus leiab, et kostja raske majanduslik seis võimaldab kahjuhüvitise summat vähendada. Kohus leiab, et ka 250 euro suuruse kahjuhüvitise puhul on ühtaegu arvestatud kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist ning täidetud ka kahjuhüvitise preventiivne funktsioon. Sellises summas kahjuhüvitise tasumine on kostja majanduslikku olukorda arvestades piisav, et kostja edaspidi hoiduks kahju tekitavast käitumisest.
16.4.Hageja on palunud kahjuhüvitise kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et kostja ei ilmutanud huvi asja kohtuvälise lahendamise vastu (hagiavalduse punkt 60, dtl 10). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et keegi on vandeadvokaat Robert Sarve palvel saatnud kostjale Facebook messenger`i rakendusse teadmata kuupäeval teadmata sisuga nõudekirja ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks selle kätte saanud (dtl 13).
11.juulil 2023 on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL saatnud e-posti aadressile xxx hageja kompromissiettepaneku koos nõudekirjaga (dtl 14-25). Kostja on kohtule selgitanud, et tema ei ole kunagi kasutanud e-posti aadressi xxx(eelistungi protokoll, dtl 199). Hageja esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada, miks nõudekiri sellisele aadressile saadeti (dtl 554). Kellele iganes 11. juulil 2023 nõudekiri saadeti, selle kättesaamise kohta kinnitust saaja serverilt ei ole (dtl 27). Eeltoodut arvestades on igati usutav, et kostja sai hageja nõudest esmakordselt teada pärast hagiavalduse esitamist. Arvestades, et hagiavaldus esitati hagi aegumise piiril, saab asja kohtuvälise lahendamise vastu vähese huvi tundmise osas etteheiteid teha pigem hagejale, mitte kostjale. Seoses hageja kohtuvälise käitumisega peab kohus oluliseks arvestada kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel ka järgmist. Robert Sarve poolt 11. juunil 2021 allkirjastatud nõudekirjast (dtl 20-25) nähtub, et hageja on kostjalt nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1200 eurot (nõudekirja punkt 42, dtl 24). Samas, hagiavalduse punktis 75 (dtl 12) on hageja selgitanud, et keskmised hüvitised jäävad kohtupraktika kohaselt umbes 500-600 euro kanti. Hagejale on teada, et varasemalt on temale sarnastes kaasustes kohtu poolt välja mõistetud hüvitised olnud 100 ja 300 eurot. Seega järeldub kohtule, et hageja püüdis kohtueelse nõudekirjaga teadlikult kostjat mõjutada suuremat kahjuhüvitist tasuma. Kohus leiab, et ka hageja poolt võimalikult suure kahjuhüvitise õngitsemist tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. See seab ühtlasi kahtluse alla hageja väited temal suure moraalse kahju tekkimise kohta, kuivõrd massilisest hagemisest ning nõudekirjas põhjendamatult suure kahjuhüvitise nõudmisest võib järeldada ka seda, et hageja võib hagemisel ollagi pelgalt n.ö raha peal väljas. Seda ilmestab kostja poolt korduvalt esile toodud asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postitust, millest kõik teised kommentaarid alguse said, ei ole hageja palunud maha võtta ega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu mingeid nõudeid esitanud (seda tõendab kostja poolt esitatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõnum, dtl 318). Kohus leiab, et eeltoodu on piisavaks põhjuseks, et väljamõistmisele kuuluvat kahjuhüvitise summat vähendada.
16.5.Hageja on palunud kohtul kahjuhüvitise kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et kostja avaldas hagi aluseks oleva kommentaari internetis, kus see jõudis eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Kohus leiab, et pelgalt fakt, et kostja avaldas oma kommentaari internetis, ei mõjuta käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades hagejal 12
tekkinud mittevaralise kahju ning selle eest väljamõistetava hüvitise suurust. Vaidlust ei ole, et hageja tegu leidis (sotsiaal)meedias laialdast kajastust. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx postitusel oli xx kommentaari, 1800 jagamist ja 2200 emotikoni (dtl 26). Kostja panus hageja mainekujundusse oli eeltoodut arvestades siiski vähene.
17.Kõiki otsuse punktis 16 ja selle alapunktides toodud asjaolusid arvestades rahuldab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ning määrab hüvitise suuruseks 200 eurot.
18.Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates hagiavalduse esitamisest 28. augustist 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina kahjuhüvitiselt 200 eurolt alates 28. augustist 2023 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summaks 38 eurot 59 senti (kohus kasutas viivisekalkulaatorit https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt).
19.Kohus jätab tõendina arvestamata kostja 1. oktoobri 2024 e-kirja oma esindajale (dtl 363), kuna see ei oma iseseisvat tõendi väärtust. Samuti jätab kohus tõendina arvestamata Propastop uuringu (dtl 30-33), kuna kohus ei pea propagandaalast uuringut käesolevas vaidluses asjakohaseks tõendiks, see ei tõenda ühtki vaidlusalust asjaolu. Menetluskulud
20.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Kõik menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. Kuna kohus rahuldas otsuse täielikult, mitte osaliselt, ei saa kohus menetluskulude jaotamisel kohaldada kostja poolt viidatud TsMS § 163 lg 2.
21.Hageja 17. märtsi 2025 menetluskulude nimekirja (dtl 583-585) kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 175 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulu 3881 eurot 60 senti (sh käibemaks), kokku on hageja menetluskulud 4056 eurot 60 senti.
22.Arvestades hagi hinda, tuli hageja nõuetelt tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja on 17. märtsi 2025 menetluskulude nimekirjas ekslikult märkinud tasutud riigilõivu suuruseks 175 eurot. Hageja on 28. augustil 2023 riigilõivuna tasunud esmalt 175 eurot ning seejärel
18.septembril 2023 245 eurot, kokku 420 eurot. Riigilõiv 420 eurot on TsMS § 138 lg 1 13
ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja töömaht kokku 20 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
24.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt ebavajalikud ja põhjendamatud. Hageja esitas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus ka mahukas. Kohus ei pea põhjendatuks kogu ajakulu, mis esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks – sellega seotud töid on esindaja teinud 28. augustil 2023 kokku 3 tundi. Arvestades, et hageja on esitanud sarnaseid hagiavaldusi mitmeid ning need on oma sisult standardsed, samuti sisaldab hagiavaldus suures osas varasema nõudekirja ümberkirjutust ning kohtupraktika ja seadusesätete refereeringuid, ei pea kohus hagiavaldusega seotud töömahtu põhjendatuks rohkem kui 2 tunni eest. 18. septembri 2023 vastuväite koostamiseks on hageja esindaja kulutanud 16. detsembril 2022 2 tundi. Vastuväite sisulist mahtu arvestades (kogu menetlusdokument kahel leheküljel, vastuväite põhjendused ühel leheküljel) peab kohus sellest põhjendatuks ühe tunni. Menetlusdokumentide koostamise osas peab kohus ülemääraseks ka kostja 29. detsembri 2023 seisukohtadele vastuse koostamiseks kulunud 5 tundi. Vastus koosneb kuuest leheküljest, kuid sisaldab suuri lõike Facebookʼi väljavõtetest ja eelistungi protokollist. Kohus peab hageja 29. jaanuari 2024 menetlusdokumendi koostamise ajakuluna põhjendatuks 3 tundi. Menetlusdokumentidega tutvumise osas peab kohus kostja 29. detsembri 2023 seisukohaga tutvumise ajakulu põhjendatuks mitte 1 tunni 40 minuti, vaid 1 tunni ulatuses, kuna kostja seisukoht ei muutnud nõude kvalifitseerimist ega vajadust senise õigusliku analüüsi ümberkujundamiseks. Muu ajakulu osas leiab kohus, et hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on ootuspärane, arusaadav ning seega ka põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud kokku 15 tunni 20 minuti ulatuses, sh 2023. aastal 5 tunni ulatuses ja alates 2024. aastast 10 tunni 20 minuti ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Tunnitasumäär ei ületa advokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning tasumäär on kooskõlas turu keskmisega. Sellist tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu õigusabi osutamise osas on seega vajalik ja põhjendatud 2977 euro 15 sendi ulatuses (arvestades, et käibemaksumäär oli 2023. aastal 20% ja alates 2024. aastast kuni praeguseni 22%). Hageja menetluskulud on kokku 3397 eurot 15 senti (420 + 2977,15). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3397 eurot 15 senti.
25.Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14
26.Kohus andis kostjale 14. detsembri 2023 määruse alusel riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu, kuigi lahend tehti kostja kahjuks, ei nõua kohus TsMS § 190 lg 2 alusel kostjalt riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist riigi kasuks (RKTKm 3-2-1-152-12, p 23). Kostja riigi õigusabi korras esindaja tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.