Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-12563
Tsiviilasi
OÜ Mirklain hagi Kadri Kiviti vastu 7495,60 euro väljamõistmiseks 6356,09 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kadri Kiviti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Kadri Kivit (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (hageja): OÜ Mirklain (rk: 12017922), esindaja Rein Pärtel Kolmas isik kostja poolel: Kaarel Kivit (ik: XXXX), esindaja advokaat Toomas Metsma
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus osaliselt kostjalt välja mõistetud kahju suuruse, menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistetud menetluskulude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kadri Kivitilt välja
OÜ Mirklain kasuks 4462,03 eurot ja muuta poolte menetluskulude jaotust ning Kadri Kivitilt väljamõistetava menetluskulu suurust.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.Jätta poolte menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 59,5 % Kadri Kiviti kanda ja 40,5 % OÜ Mirklain kanda.
5.Määrata OÜ Mirklain põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1661,33 eurot ja ringkonnakohtus 400 eurot, kokku 2061,33 eurot, millest välja mõista Kadri Kivitilt 59, 5 %, st 1226,5 eurot.
6.Määrata Kadri Kiviti põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1440 eurot ja ringkonnakohtus 1170 eurot, kokku 2610 eurot, millest välja mõista OÜ-lt Mirklain 40, 5 %, st 1057,05 eurot.
7.Tasaarvestuse tulemusena (otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6) välja mõista menetluskuluna Kadri Kivitilt OÜ Mirklain kasuks 169,45 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Mirklain (hageja) esitas 21. märtsil 2014 maakohtule Kadri Kiviti (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 7495,60 eurot, sh saamatajäänud tulu 2140,02 eurot, otsene varaline kahju 5255,58 eurot ja leppetrahv 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. augustil 2013 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu raie teostamiseks kostja kinnisasjal XXX, registriosa nr XXX. Lepingus oli kokku lepitud orienteeruv raiemaht 300 tm, raie tegemise tähtaeg 13. august 2013 ja raielangi puhastamise tähtaeg 30. august 2013. Lepingu hinnaks oli 1320 eurot, millise summa tasus hageja kostjale 27. augustil 2013. Hageja sai realiseerida 61,914 tm materjali. 31. augustil 2013 läks hageja seaduslik esindaja Kalmer Kõiv kohale, et korraldada ülejäänud puidu äravedu, kuid seda ei olnud võimalik teha, kuna juurdepääsutee oli tõkestatud kostjale kuuluva kombainiga. Kostja põhjendas takistuste tegemist asjaoluga, et hageja on saanud puidu müügist liiga palju tulu. 19. septembril 2013 avastas hageja seaduslik esindaja, et raiutud ja ladustatud puit, kokku umbes 140 tm, on
kinnistult minema viidud, kohale oli jäänud vaid umbes 20 tm puitu. Kostja on lepingu rikkumisega tekitanud hagejale kahju nii otsese varalise kahju kui saamatajäänud tulu näol. Puidu müügidokumentide alusel on võimalik teha järeldus, et hageja teostas raiet vähemalt 224,747 tm ulatuses. Kuna hageja arvestuste järgi oli raiutud materjali 268,91 tm, on tõenäoline, et nii hageja kui kostja poolt realiseeritud ja raiutud puidu koguste vahe – 44,163 tm – näol oli tegemist realiseerimiseks sobimatu puiduga või mille realiseerimist kostja ei soovinud. Hagejal jäi raiumata 31,09 tm puitu, millest 1/3 moodustas palk hinnaga 40 eurot/tm ja 2/3 paberipuu hinnaga 20 eurot/tm. Seega lootis hageja lepingu alusel realiseerida puitu 10 928,54 euro väärtuses, s.o hageja realiseeritud puidu müügihinna 3532,94 eurot, kostja realiseeritud puidu müügihinna 6568,60 eurot ja raiumata jäänud metsamaterjali väärtuse 827 eurot summa. Puidu realiseerimisest saadavast kasust tuleb maha arvata metsa ülestöötamiseks tehtud kulutused. Võttes aluseks kostja jaoks soodsaima, Eesti Maaülikooli uuringus „Erametsade majandamise 2012. a kattetulu arvutamine ja analüüs“ toodud metsa kaalutud keskmise ülestöötamise hinna 2012. a – 13,38 eurot/tm, moodustab hageja tehtud raietööde tasu vähemalt 3598 eurot (268,91 × 13,38). Hageja otseste kuludena on käsitletavad kostjale raieõiguse võõrandamise eest makstud 1320 eurot, AS Lemeks Jõgeva 31. augusti 2013 tühisõidu arve 355,20 eurot ja hageja metsaveotraktori remondikulud 810,60 eurot. Traktor sai tehnilisi vigastusi, kui kostja perekonnaliige Kaarel Kivit (kolmas isik), kasutades traktorit omavoliliselt kostja huvides metsamaterjali väljavedamiseks, keeras traktori valede juhtimisvõtete tõttu kummuli. Hageja kulud raieõiguse omandamisele, raietöödele, tühisõidule ja metsaveotraktori remondile moodustavad kokku 6083,80 eurot (1320 + 3598 + 355,20 + 810,60). Samas sai hageja 61,9 tm puidu võõrandamisest tulu 2704,72 eurot, kui puidu müügihinnast arvata maha raiega seotud kulu 828,22 eurot (61,9 × 13,38). Seega moodustab hageja saamatajäänud tulu 2140,02 eurot (hageja loodetud metsamaterjali realiseerimishind 10 928,54 eurot – kulud 6083,80 eurot – tulu 2704,72 eurot). Hageja otsese varalise kahju katab 828,22 euro ulatuses puidu realiseerimisest saadud tasu, seega otsene varaline kahju on 5255,58 eurot (6083,80 – 828,22). Lisaks on lepingus kokku lepitud lepingu rikkumise puhuks leppetrahv 100 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puudub hagejal õigus
13.augusti 2013 lepingu alusel nõuete esitamiseks, kuivõrd tegemist on tühise tehinguga, mille kostja sõlmis eksimuse tõttu. Hageja seaduslik esindaja kasutas ära kostja teadmatust ja eksitas kostjat müügihinna osas, väites, et müügihind vastab turuhinnale. Kostja teatas
4.septembri 2013 kirjas hagejale, et leping on sõlmitud eksimuse tõttu ja sellel pole õiguslikke tagajärgi. Lepingu hinna mittevastavusele turuhinnale viitab juba hagis esitatud nõude suurus. Kui kohus leiab, et kirja ei saa käsitleda tehingu tühistamise avaldusena, taotleb kostja tehingu tühisuse tuvastamist vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja tegi tehingu kogenematusest, kuna tal puudusid teadmised metsamaterjali turuhindade kohta. Hageja seaduslik esindaja vastava valdkonna spetsialistina kinnitas, et lepingu hind on õige, ja kallutas kostjat lepingut sõlmima kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kui leping on kehtiv, on kostjal hageja vastu nõue kokkulepitud leppetrahvi ulatuses, kuna hageja on rikkunud lepingu tingimust teostada raie 13. augustiks 2013. Hageja ei ole esitanud tõeseid andmeid raiutud puidu koguste kohta. Hageja väitis kostjale, et viis ühe koorma puitu (30 tm) ka Barrusesse. Hageja ei jätnud kostjale 60 tm küttepuid, kostja sai tegelikkuses 20–30 tm korralikku puitu. Hageja tõendid metsaraie hindade kohta ei ole usaldusväärsed ega asjakohased, kuna pooled leppisid suuliselt kokku ühe tihumeetri hinnas.
3.Kolmas isik kostja poolel K. Kivit väitis, et korralduse kostja kinnistult puid välja vedada andis kolmandale isikule hageja esindaja, mitte kostja.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6356,09 eurot. Hagi 1138,70 euro väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel poolte menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kolmanda isiku enda kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 1196,13 eurot ja hagejalt kolmanda isiku kasuks 108 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg-test 1, 2, 3, 5 ja § 86 lg-test 1, 2 ning Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjades nr 3-2-1-140-07 (p 32) ja 3-2-1-24-04 (p 16) lähtudes 13. augustil 2013 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping kehtetu tühistamise tõttu ega ka tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja ei ole esile toonud, milline oli õiglane hind, mida hageja kostjale väidetavalt ei avaldanud. Asjas ei ole võimalik lugeda tuvastatuks, et kostjaga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostja ei olnud kohustatud sõlmima hagejaga lepingut hageja pakutud tingimustel ning tal oli võimalus kontrollida müügihinna vastavust turuhinnale. Kui kostja seda ei teinud, siis on tegemist kostja enda hooletusega tehingu ettevalmistamisel. Samuti ei saa lugeda tehingut heade kommetega vastuolus olevaks ühe poole kogenematuse ja sellest tuleneva vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsuse tõttu. Kostja kogenematus antud valdkonnas tehingute tegemisel ei ole tõendatud, kuna tegemist on metsaga kaetud kinnisasja omanikuga. Isegi juhul, kui subjektiivselt oligi tegemist antud valdkonnas kogenematu isikuga, puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oli kostja kogenematusest teadlik ja et tehing oli väidetavalt kogenematu isiku jaoks äärmiselt ebasoodne. Kui üks tehingu pool loodab saada tehingu tagajärjel tulu, ei saa lugeda tehingut seetõttu veel teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsaks. Lepinguga kohustus kostja (müüja) võimaldama ostjal (hagejal) teostada raieõigust ostjale kuuluval kinnisasjal kasvava metsa osas orienteeruva raiemahuga 300 tm, raie tegemise tähtajaga 13. august 2013 ja puidu väljaveo tähtajaga 30. august 2013. Hageja kohustus tasuma kostjale kasvava metsa väärtuse alusel 1320 eurot hiljemalt 23. augustil 2013 ning jätma raiutud metsamaterjalist 60 tm küttepuuna. Asjas saab lugeda tuvastatuks alljärgnevad asjaolud: - 30. augustiks 2013 oli hagejal teostatud raie 268,91 tm ulatuses, arvestades nii hageja kui kostja realiseeritud koguseid ja asjaolu, et osa raiutud materjalist jäi laoplatsile; - raiutud materjalist võõrandas hageja 15. ja 23. augustil 2013 AS-le Lemeks Jõgeva 61,914 tm männipalki müügihinnaga 3532,94 eurot; - hageja tasus kostjale lepingu alusel 27. augustil 2013. a 1320 eurot; - alates 30. augustist 2013 takistas kostja hagejal raiutud ja ladustatud materjali väljavedu ning äravedu ladustamiskohast; - kostja võõrandas 26. septembril 2013 Metsä Forest Eesti AS-le 162,827 tm erinevat sortimenti metsamaterjali müügihinnaga 6568,60 eurot, s.o 1 tm keskmine hind oli 40,34 eurot; - 1 tm metsamaterjali ülestöötamise hind (raiehind) oli 2013. a 13,38 eurot. Kuna hagejal oli võimalik realiseerida 61,914 tm materjali ja kostjal oli õigus saada 60 tm küttepuid, on kostja lepingut rikkunud 146,996 tm puitmaterjali omandi hagejale ülemineku mittevõimaldamises. Kostjat ei saa lugeda lepingut rikkunuks sellega, et ta ei võimaldanud hagejal teostada raiet 300 tm ulatuses esiteks seetõttu, et 300 tm oli kokku lepitud orienteeruv raiemaht ning teiseks oli raie teostamiseks kokku lepitud tähtaeg 30. augustiks 2013 möödunud. Hageja tegi kostjale korduvalt kirjalikult ettepanekuid takistuste kõrvaldamiseks, kuid kostja keeldus ka täiendava tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldamast.
Hageja on käsitlenud tehtud kulutustena kostjale tasutud 1320 eurot, kulusid metsa ülestöötamisele 3598 eurot, 31. augusti 2013 tühisõidu eest AS-le Lemeks Jõgeva tasutud 355,20 eurot ja kahju seoses kostja pereliikme (kolmanda isiku) poolt hageja metsaveotraktori omavolilise kasutamise ja traktorile tehniliste vigastuste tekitamisega 810,60 eurot. Raieõiguse võõrandamise eest tasutud 1320 eurot ei saa täies ulatuses kahjuna arvestada, sest hageja on selle eest saanud vastusoorituse 61,914 tm männipalgi näol. Lepingu järgi oli tasu kasvava metsa raieõiguse eest 1320 eurot ja müüjale metsa ülestöötamine 60 tm küttematerjali näol. Seega on 1320 eurot tasu 240 tm raieõiguse eest ehk 5,5 eurot 1 tm eest. Kui hageja sai reaalselt 61,914 tm metsamaterjali, siis on tema kulutusena käsitletav 979,47 eurot, s.o tasu raieõiguse omandamise eest materjali osas, millest hageja ilma jäi (240 – 61,914 = 178,086). Kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikeks kuludeks on võimalik pidada 146,996 tm puidu ülestöötamiseks tehtud kulutusi ehk raiekulu, mis on 1966,81 eurot (13,38 × 146,996). Põhjendatud on ka nõue dokumentaalselt tõendatud tühisõidukulu 355,20 eurot hüvitamiseks. Hageja nõue metsaveotraktori kahjustamisega seotud kulude sissenõudmiseks ei ole põhjendatud, kuna ei ole tõendatud, et traktorit kasutati kostja korraldusel ja kostja huvides. Eeltoodu alusel saab kostja poolt hagejale lepingu rikkumisega tekitatud otseseks varaliseks kahjuks lugeda kulutused kokku 3301,48 eurot. Hageja saamatajäänud tulu moodustab 146,996 tm puitmaterjali realiseerimisest saadav kasu, millest on maha arvatud selle kasu saamiseks tehtud kulutused. Nimetatud kogus puitmaterjali oli osa kostja realiseeritud materjalist, mille kostja võõrandas keskmise hinnaga 40,34 eurot (6568,60 ÷ 162,827). Seega on eeldatav 146,996 tm puidu müügist saadav tulu 5929,82 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvata antud koguse metsamaterjali ülestöötamiskulu 1966,73 eurot (13,38 × 146,996) ja raieõiguse omandamise tasu 808,48 eurot (5,5 × 146,996). Seega moodustab saamatajäänud tulu 3154,61 eurot [5929,82 – (1966,73 + 808,48)]. Põhjendatud on ka hageja leppetrahvinõue, kuna kostja on lepingut rikkunud. Leppetrahvi 100 eurot väljamõistmisel tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 161 lg 2 alusel vastavas ulatuses vähendada kahjuhüvitist. Kokkuvõttes tuleb kostjalt välja mõista 6356,09 eurot [(3301,48 + 3154,61) – 100].
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kadri Kivit esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsuse tühistamist osas, milles hagi rahuldati ning menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et poolte vahel oli kehtiv leping. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid täielikult ja objektiivselt, vaid on vaadanud üksnes hageja tõendeid. Hageja tunnistas 30. juuli 2014 vastuses (p 2.1.3) sisuliselt, et ei avaldanud kostjale täielikku informatsiooni, vaid talle sobiva osa, ja viis seeläbi kostja lepingu sõlmimisel eksimusse. Kui varasemalt ei ole tegeletud raieõiguse müügiga, on inimene antud valdkonnas kogenematu. Kuivõrd hageja tegeleb igapäevaselt raieõiguse ostmisega, usaldas kostja, et hageja teeb talle õiglase pakkumise, mis vastab turuhinnale. Hageja kasutas kostja kogenematust ära ning sõlmis lepingu kostjale ebasoodsatel ja ebatäpsetel tingimustel. Kostja pöördus korduvalt hageja poole sooviga lepingut täpsustada, ent hageja tõi erinevaid põhjendusi: ta ei oska arvutit kasutada, raamatupidaja on välismaal. Asjaolule, et lepingus märgitud kasvava metsa hind ei vasta turuhinnale, viitab ka hageja esitatud saamatajäänud tulu nõude suurus, s.o 7488,88 eurot.
TsÜS § 86 lg 2 p 1 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Seega sõlmiti tehing kostja eksimusse viimise teel ja on seetõttu algusest peale kehtetu; 2) ei ole võimalik üheselt tuvastada ülestöötatud puidu kogust, kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi selget tõendit, milles kokku lepiti, mis ulatuses raie teostati, mis ulatuses metsamaterjali saadi. Hageja ei ole täpsustanud, millal mets maha raiuti ja kelle poolt. Väidetavalt töötas hageja üles 30 tm puitu ning võõrandas selle AS-le Lemeks Jõgeva. Puidu koguse märkis omavoliliselt hageja esindaja K. Kõiv, kooskõlastamata või tõendamata seda kostjale. Nimetatud kogus ei olnud eluliselt usutav, kuivõrd hageja vedas kostja maalt ära kaks koormat jämepalki, mille peale esitas hageja hiljem paberi ühe koorma 30 tm puidu kohta. Hageja pidi jätma kostjale 60 tm küttepuid, kuid tegelikkuses sai kostja 20–30 tm korralikku puitu. Seega hageja väited metsaraie koguste kohta on tõendamata. Hagejal puuduvad kostja vastu nõuded, kuivõrd hageja on kostja krundilt vedanud arvatavasti suuremas koguses puitu, kui ta on tõendanud. Kohus ei ole arvestanud ka asjaolu, et hageja on lepingut rikkunud, jättes õigeaegselt üles töötamata kokkulepitud koguse puitu; 3) ei ole kostja kohustuse täitmisega viivitanud. Kuivõrd leping oli segane ja vajas täpsustamist, puudus hagejal alus puitu ära vedada; 4) ei saa nõustuda saamatajäänud tulu arvutustega otsuse p-s 23. 1320 eurot pidi olema tasu mitte 240 tm, vaid 300 tm raieõiguse eest, seega 1 tm puitu = 4,4 eurot. Kohus oleks pidanud hageja kulutustena käsitlema 783,58 eurot (4,4 × 178,086) 979,47 euro asemel.
6.OÜ Mirklain vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja palub apellandilt täiendavalt välja mõista lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses õigusabi eest tasutud 400 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär väide nagu oleks leping õigustühine, kuna on vastuolus hea usu põhimõttega või tehtud eksimuse tagajärjel. Õiguskirjanduses ja Riigikohtu lahendites (3-2-1-24-04; 3-2-1-14007, p 32; 3-2-1-108-02, p 10) on rõhutatud, et tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale. Samuti on Riigikohus leidnud (3-2-1-140-07, p 29; 3-2-1-41-04, p 24), et asjaosaliste käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttega lepingute sõlmimisel ei saa olla aluseks lepingute tühisusele ega tühistamisele. Õiguskirjanduses on leitud ka, et tehingu tühisusele ei saa tugineda ainuüksi viitega kogenematusele. Koos kogenematusega peavad esinema ka muud TsÜS § 86 lg-st 2 tulenevad tühisuse alused, st tehing peab olema kogenematu isiku jaoks äärmiselt ebasoodne ning tehingu teine pool peab kogenematusest teadma. Nimetatud asjaolud puuduvad. Hageja oli teadlik, et kostja on kinnistult ka varem metsa müünud, töötab õpetajana, kostja lähisugulased on tegutsenud metsatöödel. Kolmas isik ja tema vahendusel kostja pöördus hageja poole lepingu sõlmimise sooviga. Seega lepingu sõlmimise initsiatiiv ja tingimused tulid kostjalt. Turumajanduses toimubki lepingu sõlmimine pakkumuse ja nõustumuse vahetamise teel. Kostja saanuks küsida infot kasvava metsa turuhinna kohta. Kostja ei ole tõendanud, millises ulatuses peab kostja vastastikuseid kohustusi ebaproportsionaalseteks või tasakaalust väljas olevateks. Lepingus on märgitud, et raieõiguse müügihind arvestatakse kasvava metsa väärtuse alusel (1320 eurot). Lisaks sai kostja lepingu järgi 60 tm küttepuid. Kuna hageja on pidanud 1 tm raietöö kuluks 13,38 eurot, siis omandas kostja ka hageja poolt metsa raiumisel 60 tm-le kulutatud lisandväärtuse vähemalt 802,80 euro
ulatuses. Seega on lepingu hind vähemalt 2122,80 eurot (1320 + 802,80). Kuna 60 tm küttepuu müügist sai kostja vähemalt 1500 eurot (küttepuu hind 25 eurot/tm), sai kostja lepingu alusel vähemalt 2820 eurot (1320 + 1500) (60 tm kasvava metsa hinda, mis pidi jääma kostjale, ei saa arvestada lepingu hinna sisse). Tulenevalt hageja tõendatud raiekuludest ei nähtu samuti, et vastastikuste kohustuste väärtus oleks ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja kulud raietöödele, raieõiguse omandamisele ja tühisõidule moodustavad vähemalt 5273,20 eurot (3598 + 1320 + 355,20). Koos metsaveotraktori kahjustamisega seotud kuludega moodustavad hageja kulud 6083,80 eurot. Kuna pooled ei leppinud kokku 1 tm lõikuse ja väljaveohinnas, vaid kokku lepiti kasvava metsa müügihinnas, siis tuleb hageja otseste kulude kindlaksmääramisel lähtuda keskmisest turuhinnast. Selle hinna sisse ei ole arvestatud äriühingu kasumit. Kostja on võrrelnud õiguslikus mõttes erinevaid müügiesemeid. Koos metsa raiumise, ladustamise, transpordi jms omandab raiutud metsamaterjal tunduvalt suurema lisandväärtuse, kui on kasvaval metsal. Juhul kui kostja soovinuks võrrelda lepingus märgitud kasvava metsa raieõiguse hinda, saanuks ta seda võrrelda teise samasuguse kasvava metsa väärtuse ja selle raieõigusega, mitte raiutud metsa väärtusega. Kostja kiri, kus viidatakse hageja rikkumistele, on koostatud alles 4. septembril 2013. Kirjast nähtub, et kostja oli eelkõige huvitatud lepingu täitmisest. Kiri ei ole käsitatav lepingust taganemise avaldusena. Kostja ei ole seniajani väljendanud menetlusõiguslikku soovi lepingust taganeda või lepingut tühistada. Kostja, heites ette lepingu täitmisega viivitamist, ei ole tähtsustanud asjaolu, et kostja pereliige lõhkus hageja metsaveotraktori; 2) tuleb raiutud metsa koguse kindlakstegemisel eelkõige lähtuda hageja ja kostja realiseeritud metsamaterjali müügidokumentidest ning metsa raiunud töömeeste tunnistustest. Hageja võõrandas AS-le Lemeks Jõgeva männipalki 61,914 tm. Kostja realiseeris hageja raiutud metsamaterjali 162,827 tm. Seega on müügidokumentidega tõendatud vähemalt 224,747 tm metsa raiumine, mis on ligilähedane hageja väidetud raiutud metsa lõppkogusele 268,91 tm. 44,163 tm metsamaterjali kostja valdusesse jäämine on tõenäoline, kuna ka lepingu kohaselt oli kokku lepitud kostjale 60 tm küttepuude jätmine. 44,163 tm ulatuses võis olla sellist puitu, mis ei sobinud realiseerimiseks või mille realiseerimist kostja ei soovinud. Arvestades hageja tunnistusi politseile 20. septembri 2013 ülekuulamisel ja kostja pahauskset käitumist, siis on hageja järjekindlad väited usaldusväärsemad. Hageja on kinnitanud, et ladustatud puidust oli minema viidud üle 140 tm ja alles jäetud ca 20 tm. Hageja juhatuse liikme tunnistused haakuvad tõenditega metsamaterjali realiseerimise kohta, erinedes ainult 10–20 tm osas. Andmed on kooskõlas ka hagi p-s 2.2.9 esitatud asjaoludega. Samuti haakuvad metsa raiekogustega tunnistajate ütlused. Seega jäi hagejal raiumata metsamaterjali 31,09 tm ulatuses (300 – 268,91). Hageja lähtub hagiavalduse p 2.2.10 andmetest, et raiumata materjalist moodustas 1/3 palk hinnaga 40 eurot/tm ja ülejäänu paberipuu hinnaga 20 eurot/tm. 31,09 tm-st 1/3 on 10,26 tm, mille väärtuseks on 410,40 eurot, 20,83 tm paberipuu väärtus on 416,60 eurot, kokku 827 eurot. Hageja aktsepteerib kohtu loogikat otsuse p-s 23, kuna hageja sai 1320 euro eest tõepoolest vastusoorituse 61,914 tm männipalgi näol. Ka on õige kohtu arutelu, et 1320 eurot on tasu 240 tm raieõiguse eest, sest 60 tm metsa pidi jääma kostjale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahju suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise teha asjas uue otsuse, millega mõistab kostjat hageja kasuks välja kahjuna 4462,03 eurot ning muudab vastavalt menetluskulude jaotust poolte vahel ja kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.
Kostja on maakohtu otsust vaidlustanud osas milles hagi rahuldati. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud kolmanda isiku menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus piirdub maakohtu otsuse läbivaatamisel apellatsioonkaebuse ulatusega. 8.Maakohtu otsus on põhjendatud osas, milles maakohus luges raieõiguse müügilepingu kehtivaks ja kostja seisukohad lepingu tühisuse osas põhjendamatuks (maakohtu otsuse p 18). Samuti on maakohtu otsus põhjendatud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja on pooltevahelist raieõiguse müügilepingut rikkunud ja peab rikkumisega tekitatud kahju hüvitama (maakohtu otsuse p 20-22). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks kõiki põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta on lepingu 4.septembri 2013 kirjaga tühistanud. Kirjast (I kd lk 21-22) kostja tahet leping tühistada ei nähtu. Kirjas viitab kostja lepingu tühisusele ning soovib saada K. Kõivult andmeid ja tõendeid raiutud metsa koguste ning saadud tulu kohta.
9.Asjas pole ka täidetud TSÜS § 86 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid pidada tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Isegi kui pidada kostjat raieõiguse müügi lepingute sõlmimise osas kogenematuks (millist asjaolu ei ole aga kostja tõendanud), ei ole käesoleval juhul täidetud tehingu tühisuse tuvastamiseks kohustuslik eeldus (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2)et pooltele lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või et tehing oleks tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja võõrandas kuni 300 tm puidu raieõiguse ja pidi saama vastutasuks 1320 eurot rahas ning 60 tm küttepuid. Tegelikkuses jäi 300 tm-st lepingus kokkulepitud puidukogusest tähtajaks ca 31 tm raiumata. Kostja ei ole kogu menetluse kestel kordagi avaldanud, millisel juhul oleksid poolte kohustused olnud tasakaalus. Kostja on viidanud üksnes asjaolule, et hageja ei ole talle tasunud raieõiguse võõrandamise eest turuhinda, jättes avaldamata, millist hinda ta turuhinnaks peab. Seetõttu puudub kohtul ka võimalus hinnata, kui suures ulatuses lepingujärgne hind turuhinnast erineb. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele (RK 3-2-1-24-04, 3-2-1140-07).
10.Kostja heidab ka ette, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada hageja poolt ülestöötatud puidu kogust. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited selles, et hageja on kinnistult vedanud välja suuremas koguses puitu, kui kostja on maakohtu menetluses avaldanud, ei ole tõendatud. Asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et raiutud metsamaterjalist võõrandas hageja AS-le Lemeks Jõgeva 61,94 tm männipalki ja hageja võõrandas ise Metsä Forest Eesti AS-le 162,827 tm erinevat sortimenti metsamaterjali, st kokku 224,767 tm. Maakohus on tuvastanud hageja teostatud raie ulatuseks 268, 91 tm, arvestades seejuures hageja väidetega, et osa raiutud materjalist jäi metsa laoplatsile. Kostja ise avaldab apellatsioonkaebuses, et hageja pidi jätma kostjale 60 tm puitu, kuid tegelikult sai kostja vaid 20-30 tm korralikku puitu. Samuti ei vaidle kostja vastu hageja väitele, et osa lepingus kokkulepitud puidu kogusest (300 tm) jäi üles töötamata. Kostja seisukohtadest saab järeldada, et kuigi raie toimus kostja kinnistul, ei ole kostja tema kinnistule jäänud puidu kogust kindlaks teinud. Seda vaatamata asjaolule, et just kostja oli see, kes hageja teadmata võõrandas osa laoplatsile jäänud puitu (162, 827 tm) Metsä Forest Eesti AS-le. Kostjal olid olemas kõik võimalused laoplatsile jäänud puidu koguse väljaselgitamiseks. Hageja on menetluse algusest peale avaldanud, et tema arvestuste kohaselt oli raiutud puitu 268,91 tm (hagiavalduse lk 4) ja arvestades realiseerimist pidi jääma laoplatsile maha 30-40 tm puitu. Samasisulisi ütlusi on hageja seaduslik esindaja K. Kõiv avaldanud ka politseile kannatanuna ülekuulamisel (I kd lk 40-42). Kannatanu ülekuulamise protokoll on käesolevas asjas käsitletav dokumentaalse
tõendina. Kostja ei ole muud laoplastile mahajäänud puidu kogust kui hageja väidetu, tõendanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja teostas raiet 268, 91 tm ulatuses. Vastavalt lepingule pidi raiutud puidust jääma kostjale 60 tm küttepuudeks.
11.Lepingu kohaselt oli hagejal kohustus leping täita, sh raiutud metsamaterjal välja vedada,
30.augustiks 2013. Maakohus on otsuse p-s 20 tuvastanud, et kostja tegi hagejale selles osas alates 30. augustist 2013 (st ka lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul) takistusi. Kostja ei ole maakohtu poolt tuvastatut vaidlustanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja poolt metsa väljaveoks tellitud sõiduk tegi 31. augustil 2017 seetõttu tühisõidu. Seega on asjas tuvastatud, et kostja on lepingut rikkunud, hageja poolt lepingu täitmist takistanud, samuti ise võõrandanud hagejale võõrandatud raieõiguse tulemusena saadud metsamaterjali kui vallasasja. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal puudus lepingu väidetava segasuse tõttu alus raiutud puit ära vedada. Lepingu täitmise võimatuse tõttu on hagejal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 3 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.
12.Apellatsioonkaebust tuleb mõista nii, et kostja on vaidlustanud kogu temalt väljamõistetud kahju. Otsesõnu ei ole kostja nõustunud maakohtu otsuse p-s 23 esitatud saamata jäänud tulu arvestusega. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt väljamõistetud kahju suuruse osas on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. VÕS § 128 lg 1 ja 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis liigitub otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on esitanud nõude nii otsese varalise kahju kui ka saamata jäänud tulu saamiseks. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on esitanud kahjunõude kolmes osas, nõudes otsese varalise kahjuna 5255,58 eurot, saamata jäänud tuluna 2140 eurot ja leppetrahvina 100 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja otsese varalise kahjuna 3301,48 eurot (sh veoauto tühisõidukulu 355,20 eurot, raieõiguse võõrandamise tasu 979,47 eurot, 146,996 tm puidu raiekulu 1966,81 eurot (arvestusega 13,38 eurot tm eest)), saamata jäänud tuluna 3154,61 eurot ja leppetrahvina 100 eurot, vähendades samas kahjuhüvist VÕS § 161 lg 2 alusel leppetrahvi summa ulatuses. Seega on maakohus rahuldanud hageja nõude saamata jäänud tulu osas suuremas ulatuses, kui on hageja nõue selles osas, mistõttu tuleb maakohtu otsus saamata jäänud tulu väljamõistmise osas tühistada ainuüksi seetõttu hageja nõuet 2140 eurot ületavas osas.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult pidanud hageja poolt lepingu täitmiseks kostjale tasutud raieõiguse võõrandamise tasu 979,47 eurot hagejale tekitatud kahjuks. Kuna leping on kehtiv ning kumbki pooltest ei ole lepingust taganenud ega seda kehtivalt tühistanud, siis kuulub leping täitmisele, selle võimatuse korral kuulub lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele (VÕS § 101 lg 1 p 1, 3; § 108 lg 2 p 1; § 115). Olukorras, kus hagejal on jätkuvalt lepingu täitmiseks huvi, ei saa ta nõuda enda poolt lepingu täitmiseks makstu tagastamist, vaid ta saab just seetõttu, et ta on lepingut ise täitnud, nõuda ka vastaspoolelt lepingu täitmist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist, sh saamata jäänud tulu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada kostjalt varalise kahjuna 979,47 euro väljamõistmise osas. Ülejäänud osas (2322,01 eurot) on maakohus kostjalt hagejale lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju põhjendatult välja mõistnud. Asjas on tõendatud nii
veoauto tühisõit kui ka asjaolu, et kostja võõrandas ise 162,827 tm hageja raiutud puidust, mistõttu hageja ei saanud seda puitu enda valdusesse. Küll aga kandis hageja puidu raiumisega seoses kulusid. Maakohus on põhjendatult arvestanud kahju suuruse hindamisel ka asjaoluga, et arvestades kostja lepingust tuleneva õigusega saada 60 tm ulatuses küttepuid, tuleb raiekulu arvestada mitte 162, 827 tm vaid 146, 996 tm osas (maakohtu otsuse p 21). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hindas keskmist raiekulu maksumust (maakohtu otsuse p 23). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud raiekuluks tuleb lugeda 13,38 eurot /tm.
14.Hageja väidab, et lootis lepingu alusel raiutud puidu realiseerida kokku 10928,54 euro väärtuses (ilma km-ta). Hageja on oma arvutustes liitnud 61,914 tm realiseerimisest AS-le Lemeks Jõgeva saadud 3532,94 eurot, kostja poolt 162,887 tm realiseerimisest saadud 6568,6 eurot ja raiumata jäänud metsamaterjali (300-268,91 = 31,09 tm) realiseerimisest võimaliku saadaoleva 827 eurot. Maakohus on otsuse p-s 21 välistanud hageja nõudeõiguse raiumata jäänud 31,09 tm puidu realiseerimise eest ning hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Maakohus ei ole saamata jäänud tulu arvestades selle puidu kogusega ka arvestanud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna kostjal oli lepingu järgi õigus saada 60 tm puid küttepuudena, tuleb kostja lugeda lepingut rikkunuks 146, 996 tm puitmaterjali omandi hagejale ülemineku mittevõimaldamises. Maakohus on saamata jäänud tulu välja arvestamisel (otsuse p 24) leidnud, et hageja saamata jäänud tulu moodustab 146,996 tm puitmaterjali realiseerimisest saadav kasu, millest on maha arvestatud selle kasu saamiseks tehtud kulutused. Kostja võõrandas materjali keskmise hinnaga 40, 34 eurot/tm ja hageja eeldatav kasu sellelt koguselt oleks olnud 5929,82 eurot. Maakohus on seejärel põhjendatult lahutanud selle tulu saamiseks tehtud kulutused (ülestöötamiskulu 1966,73 eurot ja proportsionaalse osa hageja poolt lepingu alusel kostjale makstud raieõiguse omandamise tasust 808,48 eurot) ning arvestanud sellisel viisil saamata jäänud tulu suuruseks 3154,61 eurot. Kuna selliselt arvestatud saamata jäänud tulu ületab hageja poolt nõutava, saab kostjalt välja mõista saamata jäänud tuluna hageja kasuks üksnes 2140 eurot. Leppetrahvi nõude osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu otsusele esitanud. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju katteks 2322,01 eurot + 2140 eurot + 100 eurot – 100 eurot = 4462,01 eurot. VÕS §-dest 139 või 140 tulenevaid aluseid kahjuhüvise vähendamiseks ei ole asjas tuvastatud.
15.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja väljamõistetud menetluskulude suurust. Hageja nõude suurus oli 7495,60 eurot, millest kohus rahuldab 4462,03 eurot ehk 59,5%. Seetõttu tuleb hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 59,5 % jätta kostja kanda ja kostja menetluskuludest 40,5 % hageja kanda.
16.Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1661,33 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1440 eurot. Pooled ei ole maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud. Ringkonnakohtu menetluses on hageja menetluskulu 400 eurot (ilma km-ta) apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Hageja on kulutanud õigusabile 6 h 35 min arvestusega 1h/70 eurot. Kostja menetluskulu suurus on 1170 eurot, sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 450 eurot (kostja menetluskulude nimekirjas on riigilõivu suuruseks ekslikult märgitud 400 eurot) ja kulutused õigusabile 5 h ulatuses, kokku summas 720 eurot (koos km-ga) arvestusega 1h/120 eurot (lisandub km).
Ringkonnakohtu hinnangul on poolte kulutused õigusabile ringkonnakohtus samas suurusjärgus ja TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ning vajalikud. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1661,33 + 400 = 2061,33 eurot, millest tuleb vastavalt menetluskulude jaotisele jätta kostja kanda 1226,5 eurot. Kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1440 + 1170 = 2610 eurot, millest tuleb vastavalt menetluskulude jaotisele jätta hageja kanda 1057,05 eurot. Kohus saab teha vastaspoolele tasumisele kuuluva menetluskulu osas tasaarvestuse ning selle tulemusena peab kostja tasuma hagejale menetluskuluna 169, 45 eurot (1226, 5- 1057, 05).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.