Tartu Üliõpilasküla hagi AS ISS Eesti vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Hagi hind
4158 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad
•
• • Menetlus
Hageja: Tartu Üliõpilasküla (registrikood 80012342, aadress Eesti, Tartumaa, Tartu linn, Narva mnt 25) Hageja lepinguline esindaja: Gunnar Leht (isikukood XXX, aadress Eesti, Tartumaa, Tartu linn, Narva mnt 25, e-post [email protected]) Kostja: AS ISS Eesti (registrikood 10031220, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, Vilde tee 129) Kostja seaduslik esindaja: Peeter Järve (aadress XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu Üliõpilasküla hagi AS ISS Eesti vastu leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Mõista AS-lt ISS Eesti Tartu Üliõpilasküla kasuks välja leppetrahv summas 4158 eurot.
6.Välja mõista AS-lt ISS Eesti Tartu Üliõpilasküla kasuks menetluskulud summas 790 eurot.
7.Välja mõista AS-lt ISS Eesti Tartu Üliõpilasküla kasuks viivis menetluskulult (790 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 790 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-16-129787 Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Tartu Üliõpilasküla (hageja) hagi AS ISS Eesti (kostja) vastu leppetrahvi väljamõistmiseks (tlk 23-25). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 19.11.2015 hankelepingu nr XXX (tlk 27-32) sisekoristusteenuse osutamiseks üliõpilaselamus asukohaga Narva mnt 25 Tartus ja hankelepingu nr XXX (tlk 33-38) sisekoristusteenuse osutamiseks üliõpilaselamus asukohaga Narva mnt 27 Tartus. Lepingud olid sõlmitud üheaastaseks perioodiks 01.12.2015 – 30.11.2016. Lepingutega kohustus kostja töövõtjana osutama hagejale kui tellijale sisekoristusteenust, tehes lepingutega ettenähtud regulaarseid sisekoristustöid, lisatöid ja erakorralisi töid Narva mnt 25 ja 27 asuvates üliõpilaselamutes.
2.Kostja jättis sisekoristustööd teostamata Narva mnt 25 üliõpilaselamus 23. ja 24. augustil (tlk 39). 3. oktoobril olid samal objektil koridoride puhastustööd teostatud ebakvaliteetselt. Septembris ei teostanud kostja samal objektil 10. korruse tehnilise ruumi koristust, mis vastavalt lepingule pidi toimuma üks kord kuus (tlk 40). Kostja jättis Narva mnt 27 üliõpilaselamus sisekoristustööd teostamata 23. ja 24. augustil (tlk 41), samuti 12. septembril. Samal kuul jäi samal objektil kostja poolt teostamata 10. korruse tehnilise ruumi koristus, mis vastavalt lepingule pidi toimuma üks kord kuus (tlk 42). Kõik nimetatud 8 rikkumise juhtumit on fikseeritud mittekvaliteetselt teostatud ja/või tegemata tööde aktidega ja allkirjastatud poolte esindajate poolt vastavalt lepingute p-le 5.3.
3.Kuna kostja rikkus lepinguid, esitas hageja juhindudes lepingute punktidest 2.1, 5.6, 5.7 ja 7.3, 14.10.2016 kostjale lepingute ülesütlemisavaldused (tlk 43-44). Kostja vaidles oma 19.10.2016 vastuses lepingute ülesütlemisele vastu leides, et nii lepingust kui ka seadusest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks (tlk 45). Kostja leiab, et erakorraline lõpetamine avalduses toodud viisil on ilmselt pahatahtlik käitumine, mis läheb vastuollu VÕS §-s 6 toodud hea usu põhimõttega. Heas usus käitumine lepingulistes suhetes eeldab teineteise huvidega, samuti vastava tegevusala tavade ja praktikaga arvestamist. Hageja seevastu leiab, et kostja, kes jättis korduvalt oma lepingulised kohustused hageja ees täitmata, ei arvestanud hageja huvidega ega käitunud seejuures heas usus ja ei saa seetõttu tugineda hea usu põhimõttele.
4.Kuna kostja on lepinguid rikkunud, palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahv kogusummas 4158 eurot, so kolme kuu teenustasule vastavas suuruses.
KOSTJA VASTUS
5.14.02.2017 vastuses (tlk 53-56) palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nii lepingust kui seadusest tulenev alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja hagis nõutava leppetrahvi saamiseks.
6.Sisekoristusteenuse osutamise kokkulepe oma sisult vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes. Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele kui protsessile. Seda liiki teenuse puhul lepingurikkumisele viitamine ja selle põhistamine eeldab kahepoolset objekti ülevaatust vastava töötsükli lõppemise järgselt. Nimetatud põhjusel puudub hagejal leppetrahvinõude esitamiseks õiguslik alus, sest hageja ei ole kostjale väljastanud nelja (4) põhistatud akti.
Tsiviilasi nr 2-16-129787
7.Kostja on seisukohal, et 10.10.2016 hageja poolt väljastatud analoogsetel aktidel mõlema objekti suhtes, milles on fikseeritud kostja väidetav teenuse osutamata jätmine septembrikuus 2016, ei ole tõendamisväärtust. Pooltevahelise lepingute lisa 1 kohaselt kohustus kostja mõlemal objektil üks kord kalendrikuus käsipesema 10 korruse tehnilist ruumi. Kostja poolt on teenus osutatud. Koristusteenuse eripära arvestades ei saa lugeda asjakohaseks tõendit, mis näitab teenuse osutamata jätmist 10 päeva peale nimetatud teenuse osutamise tähtaja saabumist. Kostja on seisukohal, et mõistlikkuse põhimõttega arvestades tuleb sellist laadi töödes puuduste esinemisest teavitada koheselt, hiljemalt järgmise päeva lõpuks. Vastasel juhul ei ole tagatud lepingujärgsete kokkulepete täitmine (lepingu p 5.6) Antud lepingute puhul näitab nimetatud aktide koostamine hageja tegevuse pahatahtlikkust. Nimetatud põhjusel ei ole hageja poolt 10.10.2016 väljastatud aktid mõlema objekti tehnilise ruumi koristamata jätmise kohta lepingu erakorralise lõpetamise alusena asjakohased.
8.Kostja hinnangul ei saa oluliseks lepingurikkumiseks lugeda ka olukorda, kus kostja poolt on puudused hiljemalt järgneva päeva kella üheks kõrvaldatud. Kostja rõhutab, et hageja poolt on hagiavalduses esile toodud kaks juhtumit, mida saab lugeda käesolevate lepingute kontekstis oluliseks lepingurikkumiseks. Tegemist on 23. augustil mõlemal objektil toimunud mittevastavuse likvideerimata jätmisega järgmise päeva kella 13.00ks. Ülejäänud aktides viidatud teostamata tööd (v.a 10 korruse tehnilise ruumi koristusteenuse osutamata jätmine, millega kostja ei nõustu) on tähtaegselt ümber tehtud ja selles osas puudub vaidlus.
9.Kostja on oma vastuskirjas hageja ülesütlemisavaldusele selgitanud, et käsunduslepingust erakorraliselt taganemiseks peab esinema mingi selline põhjus, mis välistab käsundi edasise täitmise (VÕS § 631) ja/või kui on ilmne, et ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtajani (VÕS § 196 lg 1). Käesoleval juhul on ilmne, et nimetatud asjaolusid lepingu lõpetamiseks üks (1) päev enne lepingu tähtaja lõppemist ei esinenud ja hagejapoolne käitumine leppetrahvinõude esitamisel on vastuolus lepingulises suhtes heas usus käitumise põhimõttega (VÕS § 6). Kostja oli ja on jätkuvalt seisukohal, et antud lepingute mõistes on erakorralisel ülesütlemisel leppetrahvinõude esitamine õiguspärane üksnes juhul, kui pool ütleb lepingu üles enne selle kokkulepitud tähtaja saabumist või esineb neli (4) olulist lepingurikkumist (lepingu p-d 7.3, 5.7).
10.Vaidlusaluse lepingu mõistes peetakse oluliseks sellist lepingurikkumist, kus pool keeldub puudusi kõrvaldamast (lepingu p 5.5) lepingus kokkulepitud tähtajal (lepingu p 5.4). Samuti on lepingus säte teenustasu korrigeerimiseks (lepingu p 5.6) teenuse osutamata jätmise või puuduse esinemise juhuks. Seega on hageja lepingut ettevalmistades näinud muuhulgas ette ka selle, et koristusteenuse osutamata jätmine on teatud juhtudel ootuspärane, kuivõrd nt koristaja haigestumisel ei ole võimalik koheselt asendajat leida ja seeläbi ei toimu ka midagi erakorralist. Selliselt tekitatud ebameeldivus kompenseeritakse saadaoleva teenustasu arvelt. Arvestades teenuse osutamata jätmist on kostja poolt teenustasu suurust lepingu p 5.6 alusel korrigeeritud augustis 2016 (tlk 62), septembris 2016 (tlk 63) ja oktoobris 2016 (tlk 64). Lepingu p 4.1 kohaselt oli teenustasu suurus mõlemal kõnealusel objektil 759 eurot kalendrikuus. Arvetelt nähtuvalt on teenustasu suurust vähendatud. Seetõttu saab lugeda kostja oma rikkumise heastanuks.
11.Kostja on seisukohal, et tegemist on ilmselt vaidlusega, kus omab olulist tähtsust asjaolu, kuidas pooled lepingut tõlgendavad. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid soovist varjata oma tegelikku tahet. Antud juhul on eelnevalt läbirääkimata tingimustel sõlmitud lepingute p 5 ja selle alapunktid oma sisult ebaselged, mistõttu ei ole üheselt arusaadav, millisel juhul saab lugeda kostjat lepingut rikkunuks. Kostja on seisukohal, et kui käesoleva juhul leiab tuvastamist asjaolu, et leppetrahvinõude esitamiseks piisab üksnes nelja akti väljakirjutamisest, ilma neid põhistamata ja ilma, et tegemist oleks olulise lepingurikkumisega ja võttes aluseks aktid, milles kirjeldatud rikkumine on kõrvaldatud või heastatud (lepingu p 5.3 järgi on akt kehtiv olenemata selle heakskiitmisest kostja poolt) on hageja sõlminud käesoleva kokkuleppe eesmärgiga selle arvelt alusetult rikastuda.
Tsiviilasi nr 2-16-129787 02.03.2017 ISTUNG
12.Hageja jäi oma hagiavalduses toodud nõude juurde ning selgitas leppetrahvi eesmärki. Hageja sõnul teevad pakkujad hankemenetluses tihti alapakkumisi. Pakkumiste tegijad peavad vastutama oma tegevuse eest. Kui koristusteenust osutav firma rikub oma kohustusi, st jätab oma töö tegemata, peavad nad teadma, et sellele järgneb sanktsioon. Lepingus on kirjas, et leppetrahv tuleb sisse nõuda. Hageja juhatus on leidnud, et on kohustatud leppetrahvi sisse nõudma. Võlgnik peab oma kohustust täitma.
13.Kostja hinnangul on lepingute punkt 5 ja selle alapunktid sisult ebaselged, mistõttu ei ole üheselt arusaadav, millisel juhul on toimunud lepingu rikkumine. Võttes leppetrahvi nõudmise aluseks aktid, milles kirjeldatud rikkumine on kõrvaldatud või heastatud, tundub kostjale, et hageja soovib alusetult rikastuda leppetrahvi nõudmisel näol. Akti allkirjastamine kostja esindaja poolt ei oma tähtsust. Kostja on seisukohal, et akti allkirjastamine ei tähenda rikkumise aktsepteerimist. 23. ja 24. august ei olnud objektil koristatud ning sellele ei vaidle kostja vastu. Koristaja läks ära poole päeva pealt, kuna haigestus ning kostja ei saanud seda olukorda kuidagi lahendada. Viimane akt on vormistatud 10. oktoobril 2016 selle kohta, et septembrikuus ei ole teostatud Narva mnt 25 ja 27 üliõpilaselamus 10. korruse tehnilise ruumi koristust, mille sagedus on üks kord kuus. Hageja ei ole seda akti kuidagi põhjendanud. Kostja arvates läks hagejal akti vaja selleks, et saada põhjus lepingu lõpetamiseks.
14.Hageja esitas kohtule dokumendi (võtmekapi avamine üliõpilaselamus Narva mnt 25 ja 27) selle kohta, milliste ruumide, millal ja kellele on võtmeid väljastatud Narva mnt 25 ja 27 üliõpilaselamus (tlk 75-78). Dokumendist nähtub, et 30. augustist 2016 kuni 11. oktoobrini 2016 on väljastatud kostja esindajale tehnilise ruumi võti vaid ühel korra, seda akti koostamise kuupäeval 10. oktoobril 2016, kuid mitte kordagi 2016 septembrikuu jooksul. 10. oktoobril kell 9.16 on K. M. saanud tehnilise ruumi võtme. Võtmeid väljastab maja juhataja ainult kostja töödejuhataja K.M.le ja viimase poolt majajuhatajale tutvustatud isikutele, kes vastavalt hankelepingu p-le 3.7 pidi kandma ühtset töövõtja eraldusmärkidega varustatud riietust ja fotoga varustatud nimesilti (tlk 79).
15.Kostja hinnangul ei välista esitatud dokument seda, et koristaja on käinud koristamas siis, kui keegi teine isik on selles ruumis viibinud. Ruum võis olla avatud kellegi teise poolt, kui koristaja seal koristas. Kostja täpsustas, et vaidleb vastu vaid viimasele rikkumisele, so septembrikuu rikkumisele. Lisaks viitab kostja, et rikkumine tasaarveldatakse igakuise teenustasuga ning, et iga akt ei saa kaasa tuua lepingu lõpetamist.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kohus, tutvunud poolte esitatud seisukohtadega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
17.Hageja palus hagiavalduse kohaselt kostjalt lepingute rikkumiste eest välja mõista leppetrahv summas 4158 eurot.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on 19.11.2015 sõlmitud hankelepingud nr XXX ja XXX, mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale sisekoristusteenust objektidel Narva mnt 25 ja Narva mnt 27, tähtajaga üks aasta.
19.Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud osaliselt kokkulepitud kohustused täitmata ning osaliselt täitnud neid ebakvaliteetselt. Seega on hageja nõue suunatud kostja poolt leppetrahvi maksmisele. VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
Tsiviilasi nr 2-16-129787
20.Kostja hagiga ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Kostja hinnangul on hagi pahatahtlik ning lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus.
21.Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas kostja on toime pannud lepingu rikkumise ning kas lepingu ülesütlemine on õiguspärane.
22.Pooled on käsitlenud lepingut käsunduslepinguna. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltevaheliste lepingute punkt 1.2 sätestab: „Lepingu esemeks on tellijale sisekoristusteenuse osutamine käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel. Käesoleva lepingu alusel osutab käsundisaaja käsundiandjale teenuseid ja käsundiandja maksab teenuste osutamise eest käsundisaajale tasu vastavalt lepingu punktile 4.1”. Seega nõustub kohus, et pooltevahelise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, mille eesmärgiks on lepingutes määratud objektidel sisekoristusteenuse tagamine, lepingus kokkulepitud tingimustel.
23.VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kohtu hinnangul kohaldub aga antud juhul VÕS §-st 5 tulenev seaduse dispositiivsuse põhimõte ja hagejapoolse käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise hindamisel peab lähtuma käsunduslepingu punktides 5.3, 5.5 ja 5.7 sätestatut. Pooltevahelise lepingu punkt 5.3. kohaselt fikseeritakse tööde tegemata jätmisel, osalisel või mittekvaliteetsel teostamisel või muude lepinguliste kohustuste (päeviku täitmine, reageerimisaeg, kokkulepped, vormiriietus jne) mittetäitmisel, juhtum aktiga. Akti koostamise vajadusest teatab elektronposti teel tellija esindaja töövõtja esindajale, märkides akti planeeritava sisu, koostamise aja ja koha. Akti koostab tellija töövõtja esindaja juuresolekul. Töövõtja esindaja puudumine akti koostamiselt ei võta tellijalt õigust akti koostada. Aktile kirjutavad alla tellija esindaja ja töövõtja esindaja. Töövõtja esindaja allkirja puudumine aktilt ei muuda seda kehtetuks. Akti koopia antakse või saadetakse töövõtjale. Lepingu punkt 5.5. sätestab, et kui töövõtja keeldub aktis kajastatud töid ümber tegemast või ei saa sellega hakkama või ei tee seda tähtaegselt, on tellijal õigus need tööd tellida kolmandalt isikult. Töövõtja on kohustatud selle kulu tellijale hüvitama. Aktis kajastatud tööde ümbertegemisest keeldumist loevad pooled oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab tellijale mh õiguse leping erakorraliselt üles öelda. Kostja on oma vastuses rõhutanud, et hageja poolt on hagiavalduses esile toodud kaks juhtumit, mida saab lugeda käesolevate lepingute kontekstis oluliseks lepingurikkumiseks (tlk 55). Tegemist on 23. augustil mõlemal objektil toimunud mittevastavuse likvideerimata jätmisega järgmise päeva kella 13.00-ks. Kohus on seisukohal, et lepingu punkti 5.5 kohaselt on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui käsundisaaja ei kõrvalda puudust lepingus ettenähtud ajaks. Antud juhul on kostja nõustunud käsundiandja poolt koostatud aktidega 23. ja 24. augusti kohta (tlk 39, 41), mille kohaselt nendel päevadel Narva mnt 25 ja Narva mnt 27 objektidel koristust ei toimunud. Seega on kohtu hinnangul 14.10.2016 koostatud hankelepingute nr XXX ja XXX erakorraline ülesütlemine kehtiv juba ainuüksi nende aktide ja lepingu punkti 5.5 alusel (tlk 43-44).
24.Samas on hageja lepingu erakorralisel ülesütlemisel tuginenud lisaks kahele eelnevale rikkumisele ka 12.09.2016, 03.10.2016 ja 10.10.2016 toimunud lepingurikkumistele. Kostja ei vaidlusta 12.09.2016 ja 03.10.2016 toimunud rikkumisi.
Tsiviilasi nr 2-16-129787 Samas on kostja hinnangul hageja poolt 10.10.2016 koostatud akt pahatahtlik ning hageja oleks pidanud selle esitama koheselt pärast 10. korruse tehnilise ruumi koristustähtaja möödumist, mitte 10 päeva pärast seda. Samuti ei nõustu kostja, et antud tööd on tegemata jäetud. Hageja on esitanud kohtule tõendid (tlk 75-79), millest nähtub, et septembrikuus ei ole ühelgi kostja töötajal olnud 10 korruse tehnilise ruumile ligipääsu, kuna uksevõtit ei ole ükski kostjaga seotud isik maja juhatajalt küsinud. Seega on hageja kohtu hinnangul täitnud oma TsMS § 230 lgst 1 tuleneva tõendamiskohustuse. Kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendite ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid esitanud. Seega on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud asjaolu, et 10 korruse tehniline ruum oli vaidlusalusel perioodil mõlemal objektil koristamata.
25.Lisaks on kohus seisukohal, et käsundiandja ei ole kohustatud käsundisaajale igakuiselt käsundisaaja kohustusi meelde tuletama. Sellist seisukohta kinnitab ka pooltevahelise lepingu punkt 5.3., mille kohaselt fikseeritakse, tööde tegemata jätmisel, osalisel või mittekvaliteetsel teostamisel või muude lepinguliste kohustuste mittetäitmisel, juhtum aktiga. Seega on kohus seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, millisel kuupäeval akt koostatud on, vaid tähtis on see, kas esinesid akti koostamiseks vajalikud, lepingus märgitud eeldused. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja avaldas kohtuistungil, et vaidleb vastu vaid viimasele, 10.10.2016 toimunud rikkumisele (tlk 73), mis on kohtu hinnangul aga eluliselt usutavalt tõendatud ning vastavalt lepingus sätestatud nõuetele akteeritud, on käsundiandja poolne lepingu ülesütlemine vastavalt lepingu punktile 5.7, põhjendatud. Punkti 5.7 kohaselt loevad pooled 4 akti oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab tellijale mh. õiguse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Eelnevast tulenevalt on tõendatud kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumine ja käsundiandja poolt 14.10.2016 lepingu erakorraline ülesütlemine õiguspärane.
26.Kuna kostja on rikkunud käsunduslepingust tulenevat kohustust, esineb alus leppetrahvi kohaldamiseks. Järgnevalt hindab kohus leppetrahvi nõude põhjendatust. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkti 7.3. kohaselt võib lepingu üles öelda 45- päevase etteteatamisega. Sel juhul tasub lepingu üles öelnud pool teisele poolele hüvitist, mis vastab 3 kuu teenustasu suurusele, va. kui lepingu ülesütlemise põhjuseks on teise poole lepingu rikkumine. Sel juhul tasub märgitud suuruses leppetrahvi lepingut rikkunud pool. Hageja on hankelepingud erakorraliselt üles öelnud, kuna kostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Mõlema hankelepingu kohaselt pidi käsundiandja tasuma käsundisaajale igakuiselt teenustasu 759 eurot. Hageja selgitas 20.03.2017 toimunud kohtuistungil, et leppetrahvi arvutamisel on kasutatud viimase kuu teenustasu summat, milleks oli 693 eurot. Seega moodustub leppetrahvi suuruseks 2079 eurot (3*693) ühe hankelepingu kohta ning 4158 eurot mõlema lepingu osas. Kostja on viidanud, et on rikkumise heastanud tasaarvestamisega ehk teenustasu vähendamisega. Kohus selgitab, et leppetrahvi nõue tekib rikkumisest, see ei sõltu sellest, kas rikkumine heastatakse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas teistsuguseid kokkuleppeid. Selliste kokkulepete olemasolu pole kinnitanud ka hageja. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 4158 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-16-129787
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 20.12.2016 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 4158 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on riigi poolt kantud hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu ning kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmisele.
29.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Hagejat esindas Actio Õigusbüroo jurist Gunnar Leht, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 440 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 5,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot. Juristi töötasu 80 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt esitatud dokumentide maht, menetluse keerukus ning selleks kulunud aeg proportsionaalne hageja poolt esitatud menetluskulude suurusega. Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud summas 440 eurot.
30.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 790 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 440 eurot). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub AS-lt ISS Eesti Tartu Üliõpilasküla kasuks väljamõistmisele 790 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.