Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist hagi esitamiseni 07.06.2006.a. 72,37 krooni. VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 638,35 krooni (sh põhivõlg 565,98 krooni ja viivis 72,37 krooni) väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 10.10.2006.a. kätte saanud (tl 23). Kostja on hagi kohta saatnud kohtule kirjaliku vastuse ( tl 24), milles teatab, et võtab hagi õigeks summas 1618,35 krooni. Samas on kostja taotlenud võla tasumist maksegraafiku alusel, kuna kostja sissetulekuks on ainult pension 1015 krooni. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja M. M. on kohtule eelmenetluse käigus avaldanud, et võtab hagi õigeks. Kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle ta hagile vastu võla ega hageja poolt nõutavate menetluskulude osas. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Liitumislepinguga ( tl 7-8)ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et pooled sõlmisid 13.02.2004.a. lepingu, mille alusel hageja pidi kostjale osutama mobiilside teenust. Järelmaksuga müügilepinguga ( tl 9-11) ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et AS Elion Esindus ja kostja sõlmisid 13.02.2004.a. ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt järelmaksu tasumine pidi toimuma EMT teenuste eest esitatud arvete alusel. Liitumislepingust nähtuvalt on selle osaks ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused ( edaspidi Üldtingimused). Liitumislepingus on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et on üldtingimustega tutvunud. Üldtingimuste ( tl-d 16-20) p 3.2.2 kohaselt oli kostja kohustatud õigeaegselt tasuma teenuste arveid. 28.05.2004.a. arve ( tl 13) ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et hageja esitas kostjale teenuste ja telefoni eest tasumiseks arve, kuid kostja ei ole arvet täielikult tasunud ja kostjal on hagejale tasumata 565,98 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on oma kohustust temale osutatud mobiilside teenuse ja järelmaksuga ostetud telefoni eest tähtaegselt tasuda rikkunud, tuleb tasumata 565,98 krooni VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Pooled on viivises kokku leppinud Üldtingimuste punktis 5.13, mille kohaselt EMT-l on õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole hageja viivisarvestust vaidlustanud. Kohtu arvates on hageja nõutav viivise arvestamine kooskõlas VÕS §-ga 113. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivisena välja mõista hageja nõutud 72,37 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata teenuse ja kauba eest ning viivise katteks välja mõista 565,98+72,37 so kokku 638,35 krooni.

2 (3)

Seoses kostja vastuses toodud kostja taotlusega kohaldada võla tasumiseks maksegraafikut, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohus teavitas kostja taotlusest ka hageja esindajat ( tl 25), kuid viimane ei ole käesoleva ajani oma seisukohta kostja taotluse osas kohtule avaldanud. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on taotlenud võla ositi maksmist seoses sellega, et tema sissetulek on vähene ja koosneb väidetavalt üksnes pensionist. Kostja ei ole aga oma väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kohtu arvates üksnes asjaolu, et inimene saab pensioni ( eeldatavasti on M. M. puhul see töövõimetuspension), ei tähenda iseenesest automaatselt seda, et inimene on raskes majanduslikus olukorras. Arvestada tuleb lisaks pensioni suurusele seda, kas ja kui suur osa töövõimest on inimesel säilinud, kas talle kuulub märkimisväärset vallas- või kinnisvara, kas inimesel on ülalpeetavaid. Andmeid ja tõendeid selliste asjaolude kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Kuna kostja raske majanduslik olukord pole kohtu arvates veenvalt tõendatud ja ka väljamõistetav võlg ei ole eriti suur, ei pea kohus põhjendatuks määrata võla tasumist ositi. M. M. on oma taotluse esitamisel arvestanud ka väljamõistetavate menetluskuludega, kuid neid kohus käesoleva otsusega kostjalt välja ei mõista, sest menetluskulude kindlaksmääramine lahendatakse hageja vastava avalduse alusel peale kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt kuulub hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.