Kohtulahend

perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused on teatise kohaselt 16 470 krooni, millele lisaks maksab hageja poeg E-E.S ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1755 krooni. Eeltuleneva alusel leidis kohus, et hageja ei ole maksejõuetu, kuna hagejal on olnud piisavalt vahendeid tasumaks püsikulutusi ja elatist. Määruskaebuse põhjendused H.S palus määruskaebuses määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada hageja riigilõivu 22 000 krooni tasumisest. Kohus hindas tõendeid vääralt ja ebapiisavalt. AS Eesti Väärtpaberikeskus tõendi kohaselt ei ole taotlejal väärtpabereid; Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt ei ole taotleja saanud perioodil 01.01.1999-31.05.2006 maksustatavat tulu; ARK tõendi kohaselt on taotleja omanduses 2 autot, mis on arestitud; Harju Maakohtu Kinnistusosakonna tõendi kohaselt ei kuulu taotlejale Eestis kinnisvara; SEB Eesti Ühispanga pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole taotleja pangakontol raha ning tema vastu on täiturite nõuded summas üle 10 000 krooni. Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2/277-6829/04 mõisteti hagejalt välja elatusraha lapsele 1755 krooni kuus, kuid kohus pidi tõendite analüüsimisel nägema, et hageja ei ole saanud seda raha kostjale tasuda maksejõuetuse tõttu. Asjaolu, et hageja võttis ennast töötuna arvele alles 01.06.2006 ei ole asjas oluline, sest hageja oli ka enne seda töötu. Viidatud Tallinna Linnakohtu otsusest nähtub, et hageja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu pojale elatusraha tasunud, ning et vanemad elavad lahus. Sama kinnitas ka kostja käesolevas asjas esitatud vastuses. Kohtu järeldus, et hageja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused on 16 470 krooni, on väär. Hageja näitas teatise vastavas lahtris prognoosi, millised võiksid olla kulutused, kui pere elaks koos. Kohus oleks pidanud TsMS § 187 lg 1 kohaselt küsima enne taotluse lahendamist kostja seisukohta. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. TsMS § 185 lg 2 kohaselt lisab taotleja taotlusele allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Kohus lähtus taotluse lahendamisel õigesti hageja esitatud ja allkirjastatud ning omakäeliselt täidetud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest. Teatisest nähtuvalt on taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused kuus - eluasemekulud 2400 krooni, kulutused toidule 7000 krooni, kulutused transpordile 6000 krooni, sidekulud 1000 krooni ja kulutused tervishoiule 70 krooni, kokku 16 470 krooni kuus. Seega teatisest nähtuvalt, vaatamata taotleja esitatud tõenditele, on taotlejal muid piisavaid sissetulekuid, mille arvelt sellises suuruses igakuiseid kulutusi teha. Määruskaebuse väide, et ta ei näidanud teatises reaalseid igakuiseid kulutusi, on asjakohatu. Teatise vormist ega seadusest ei tulene, et taotlejal tuleb teatises näidata mingeid muid kulutusi, kui reaalsed kulutused, ning sellest maakohus ka lähtus.

2(3)

Hageja väide, et kohus pidi küsima enne taotluse lahendamist kostja arvamust, on väär. TsMS § 187 lg 1 teine lause on dispositiivne norm, milles on sätestatud, et vajadusel võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta. Seega on seaduse kohaselt lubatud, et kui kohus vajalikuks ei pea, ei ole ta kohustatud enne taotluse lahendamist teistelt menetlusosalistelt seisukohta küsima. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on hageja Aktsiaseltsi *, * OÜ, OÜ ** ja Osaühingu M juhatuse liige. Samuti märkis taotleja määruskaebuses, et tema töökohaks on AS *, kus ta töötab tegevjuhina. Seega tegeleb hageja aktiivselt majandustegevusega ja koostoimes tema majandusliku seisundi teatises näidatud igakuiste vältimatute püsikulutustega, asub ringkonnakohus seisukohale, et taotlejale menetlusabi andmiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

M. Klaar Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.