lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-295/5

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-295/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 423Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 424Hagi tagasivõtmineTsMS § 426Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjedTsMS § 62Menetlustähtaja arvutamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-295/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.08.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-04-295

Määruse kuupäev

30. november 2006. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Kohtuasi

AS-i E hagi AS-i L, AS-i H, AS-i V, KÜ *, M.S, M.J, L.J ja A.J, H.T, K.L, B.J, T.P, R.R, A.S, P.L ja E-M.L vastu juurdepääsuõiguse märke seadmiseks kinnistusraamatusse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. augusti 2006. a. määrus, millega hagi jäeti läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i E määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja AS E (registrikood xxxxxxxx, aadress x ); esindaja adv. J. L Vastustajad: AS L (registrikood xxxxxxxx, aadress x) AS H (registrikood xxxxxxx, aadress x); esindaja adv. T. V AS V (registrikood xxxxxxxx, aadress x ) KÜ * (registrikood xxxxxxxx, aadress x ); seaduslik esindaja A.J M.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) M.J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) L. J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) A.J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) H.T (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) K.L (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) B.J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) T.P (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) 1(4)

R.R (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) A.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) P.L (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) E-M.L (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x )

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 23. augusti 2006. a. määrus, millega hagi jäeti läbi vaatamata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
29.märtsil 2004. a. esitas AS E Tallinna Linnakohtusse (nüüdne Harju Maakohus) hagi AS-i T (uue nimega AS L) vastu reaalservituudi seadmiseks. Menetluse käigus muutis hageja oma nõuet, taotledes juurdepääsuõiguse seadmist kas x või y, c ja d kinnistutele y kinnistu igakordse omaniku kasuks ja vastava märke kandmist kinnistusraamatusse. Ühtlasi esitas hageja selle nõude ka ülejäänud eespoolloetletud kostjate vastu.
11.augustil 2006. a. esitas hageja maakohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Esimese astme kohtu määrus
23.augusti 2006. a. määrusega jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata ja mõistis hagejalt välja õigusabikulu järgnevalt: KÜ * kasuks summas 10.000 krooni ja AS-i H kasuks summas 12.500 krooni. Määruse kohaselt võib hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg. 1 alusel kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg. 1 p. 2 ja § 425 lg. 1 alusel jätab kohus hagi määrusega läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vaidlusaluses asjas ei ole eelmenetlus lõppenud, hagi tagasivõtmise taotlus on kohtule kirjalikult esitatud ning hagi tagasivõtmiseks ei ole vajalik kostjate nõusolek. TsMS § 426 lg. 1 alusel loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagi eseme üle kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuna hagi tagasivõtmist ja selle tagajärgi kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS ei reguleerinud, ei ole võimalik kohtukulude taotluse lahendamisel lähtuda seni kehtinud seadusest. Kostjad on kandnud menetluses õigusabikulu ning kuna hagi tagasivõtmise põhjuseks ei olnud nende poolt hageja nõude rahuldamine, on mõistlik ja õiglane, et nad saavad kulud hüvitatud vastavalt kehtivale seadusele. Seega tuleb kostjate kohtukulude hüvitamise taotluste lahendamisel lähtuda kehtiva TsMS § 168 lõikest 4, mille kohaselt juhul, kui hageja võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud, kui hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kostja nõude peale hagi esitamist rahuldas. Vastavalt TsMS § 175 lõigetele 1 ja 3 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus (15. detsembri 2005. a. määrus nr. 306). KÜ * esindaja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 35.400 krooni, põhjendatud ja vajalik kulu 2(4)

sellest on 10.000 krooni. AS H taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 34.660, 73 krooni, põhjendatud ja vajalik kulu sellest on 12.500 krooni. Nõustuda ei saa hageja esindaja vastuväitega, nagu ei oleks nende kostjate kaasamine olnud hageja vaba valik, vaid tingitud Riigikohtu praktikast, samuti, nagu ei võimaldaks kohtupraktika eelmenetluses hagi tagasivõtmise korral hagejalt kohtukulu sisse nõuda. Hagi tagasivõtmise kui menetlustoiminguga seonduv kohtupraktika alles kujuneb ega ole vaidlusaluses asjas kohtule siduv. Määruskaebus Määruskaebuses vaidlustab hageja määruse kohtukulude väljamõistmise osas, paludes määruse selles osas tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse siis, kui eelmenetlus asjas ei olnud lõppenud. TsMS §-st 424 tuleneb, et eelmenetluses hagi tagasivõtmine on eristatav olukorrast, mil hagi tagasivõtmiseks on vajalik kostja nõusolek. Juhul, kui kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, seega, kui kostjal ei ole õigust sellele vastu vaielda, siis loetakse, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Ebaõige on kohtu seisukoht selle kohta, et vaatamata sellele, et seaduse järgi ei ole vaja menetluse lõpetamisel kostjate nõusolekut, ei tähenda see, et kohus ei saaks lahendada ka kohtukulu jagamise küsimust. Kohtukulu jagamise küsimuse hagi tagasivõtmise korral saab tekkida vaid olukorras, kus hagi on tagasi võetud kostja nõusolekul, seega pärast eelmenetluse lõppu. Hagi tagasivõtmine enne seda on lihtsustatud menetluse lõpetamine ja kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik selles staadiumis kohtukulu jagada. Kui hageja peaks pöörduma uuesti kohtusse TsMS § 426 lg. 1 kohaselt, siis moodustaks varasem kohtukulu uuesti alustatud kohtumenetluse kohtukulu osa. Puudutatud vastustajate seisukohad Vastuses määruskaebusele ei pea AS H kaebust põhjendatuks ning palub jätta kohtumääruse muutmata. KÜ * ei ole pidanud vajalikuks määruskaebusele vastata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus on võtnud määruskaebuse menetlusse, jätnud selle rahuldamata ning edastanud ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada või muuta. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga, nagu oleksid hagi tagasivõtmise tagajärjed, mis puudutavad kostjate kohtukulu hüvitamist, erinevad olenevalt sellest, kas hagi on tagasi võetud eelmenetluses, mil selleks kostjate nõusolekut ei ole vaja, või edasises menetluses kostjate nõusolekul. Nii ei tulene niisugust vahetegu TsMS §-st 426, mis hagi läbi vaatamata jätmise tagajärgi reguleerib, samuti muudest sätetest. Nii loetakse TsMS § 426 lg. 1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral olenemata hagi läbi vaatamata jätmise alusest, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seda enam ei tehta selle tagajärje osas vahet olenevalt sellest, millises menetluse staadiumis on hagi tagasi võetud, seega, millises menetluse staadiumis on tekkinud hagi läbi vaatamata jätmise üks alustest – hagi tagasivõtmine. TsMS § 424 ei reguleeri kohtukulude jaotust hagi tagasivõtmise puhul ega muid hagi tagasivõtmise tagajärgi. Selle sätte eesmärgiks on kaitsta kostjat alusetute menetluste eest. Kuna hageja võib hagi tagasivõtmise korral alati pöörduda kohtusse hagiga samal alusel 3(4)

vaidluses sama hagieseme üle, siis on kostjal juhul, kui menetlus on olulises osas peetud, võimalus seda takistada ja nõuda, et vaidlusaluses asjas tehtaks asja menetlemist lõpetav lahend. Sellest, kas hagi tagasivõtmiseks on vaja kostja nõusolekut või mitte, ei saa teha järeldusi kohtukulu jaotamise kohta. Nõustuda ei saa ka väitega, nagu moodustaks juhul, kui hageja esitab uuesti kohtusse kord tagasivõetud hagi, varasemas asjas kantud kohtukulu osa uue tsiviilasja kohtukulust, sest seadusest seda ei tulene. TsMS § 426 lg. 2 kohaselt, kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Sellest normist tuleneb otse, et kostjal on õigus uuesti esitatud hagi asjas keelduda menetluses osalemisest üksnes juhul, kui ta on nõudnud varasemas asjas kohtukulu hüvitamist, kui tema taotlus on rahuldatud, kuid hageja ei ole sellele vaatamata kulusid hüvitanud. See norm on kooskõlas TsMS § 168 lõikega 4, mille alusel kohus ongi taotluse rahuldanud. Alates 1. jaanuarist 2006. a. kehtiva TsMS-i põhimõtete kohaldamist ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Ka kolleegium leiab, et maakohus on nende sätete kohaldamist õigesti põhjendanud. Pealegi annaks analoogia kohaldamine kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 62 lõikega 1, mida viimase aja kohtupraktikas kasutati, samasuguse tulemuse.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.