Tsiviilasi nr 2-04-295
Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
23.augustil 2006, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
AS-i hagi AS-i (endise nimega AS , ), AS-i , AS-i ), KÜ MS, MJ, LJ, AJ, HT, KL, BJ, TP, RR, AS, PL ja E-ML vastu juurdepääsuõiguse märke seadmiseks kinnistusraamatusse. 15.08.2006 avalikul korraldaval kohtuistungil hageja esindaja JL kostjate esindajad AA ja TV
Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised Resolutsioon Jätta AS-i hagi AS-i , AS-i , AS-i ja KÜ vastu juurdepääsuõiguse märke seadmiseks kinnistusraamatusse läbi vaatamata. Välja mõista AS-ilt õigusabikulud 10 000.00 (kümme tuhat) krooni KÜ kasuks. Välja mõista AS-ilt õigusabikulud 12 500.00 (kaksteist tuhat viissada) krooni AS-i kasuks. Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 427 ja § 661). Avalduse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AS-i hagi AS-i , AS- , AS-i ja KÜ vastu juurdepääsuõiguse märke seadmiseks kinnistusraamatusse. 11.08.2006 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kostjad KÜ ja AS esitasid taotlused hagejalt välja mõista õigusabikulud.
Korraldaval kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud avalduse juurde, kuid leidis, et vastavalt kohtupraktikale puudub alus kostjatele õigusabikulude välja mõistmiseks ning et esitatud suuruses ei ole kulud kindlasti mitte põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagi tagasivõtmiseks tuleb võtta vastu ning avaldus jätta sel alusel läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Sama paragrahvi lg 2 alusel avaldatakse hagi tagasivõtmine kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi määrusega läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Antud menetluses ei ole eelmenetlus lõppenud. Seega ei ole hagi tagasi võtmiseks vajalik kostjate nõusolek. Tagasi võtmise taotlus on esitatud kohtule kirjalikult. lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna sellist menetlustoimingut nagu hagi tagasi võtmine ega selle tagajärgi kuni 01.01.2006 kehtinud seadustik ei reguleerinud, ei ole antud olukorras võimalik ka kohtukulude taotluse lahendamisel lähtuda kehtinud seadustikust. Samas on kostjad kandnud menetluses kulusid (õigusabikulud) ning kuna tagasi võtmise põhjuseks ei olnud nende poolt hageja nõude rahuldamine, on mõistlik ja õiglane, et nad saavad kulud hüvitatud vastavalt kehtivale seadusele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjate kohtukulude taotluse lahendamisel tuleb lähtuda kehtivast seadustikust, mille § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud, kui hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kostja nõude peale hagi esitamist rahuldas. Vastavalt lg-dele 1 ja 3 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus (kehtib määrus nr 306 15.12.2005). Kostja KÜ lepinguline esindaja AJ esitas kohtule taotluse õigusabikuludele summas 35 400.00 krooni. Kohus on seisukohal, et põhjendatuks ja vajalikuks saab sellest lugeda 10 000.00 krooni. Kohus jõudis nimetatud seisukohale, kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et AJ on võtnud osa 4-st istungist (kokku 1 h 40 min), esitanud 1 kirjaliku seisukoha hagiavalduse osas ja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks ning osalenud paikvaatlusel. Samas paikvaatlus toimus TK esindaja asukoha ( ) vahetus läheduses, mistõttu mingeid täiendavaid väljasõidukulusid see endaga kaasa tuua ei saanud. Lisaks on AJ KÜ juhatuse liige, mistõttu on ta ka seadusjärgse esindajana kohustatud kostjat esindama. Kostja AS-i lepinguline esindaja TV esitas kohtule taotluse õigusabikuludele summas 34 660.73 krooni. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikuks saab sellest lugeda 12 500.00 krooni. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et TV ja teine AS-i lepinguline esindaja AP on koostanud 3 kirjalikku seisukohta ja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks
ning esindajad on osa võtnud viiest istungist (kokku 2 h). Lisaks võttis esindaja osa ka paikvaatlusest. Lähtudes eeltoodust kuulub hagejalt välja mõistmisele kostja KÜ kasuks õigusabikulu summas 10 000.00 krooni ja kostja AS-i kasuks õigusabikulu summas 12 500.00 krooni. Kohus ei nõustu hageja esindaja vastuväidetega kostjate taotlustele sel alusel nagu ei oleks nende kostjate kaasamine olnud hageja vaba valik, vaid tingitud Riigikohtu praktikast, ning nagu ei võimaldaks olemasolev kohtupraktika eelmenetluses hagi tagasi võtmise korral hagejalt kohtukulusid sisse nõuda. Täiendavate kostjate (teiste hulgas mõlema taotleja) kaasamise taotluse esitamine võis küll olla ajendatud Riigikohtu lahendist, kuid toimingu tegi siiski hageja esindaja ning kohtukulud kosjatele tulenevad nimelt selle taotluse alusel menetluses osalemisest. Hagi tagasi võtmise kui menetlustoiminguga seonduv kohtupraktika aga alles kujuneb ega ole konkreetses tsiviilasjas kohtule siduv. Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.