7.Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mittetulundusühing Xxxx (edaspidi hageja) tellijana ja TÜ Xxxx (edaspidi kostja) töövõtjana 05.06.2012 lepingu nr XXXX(edaspidi leping 1) külmutusseadmete ning materjalide tarneks ja paigalduseks vastavalt hinnapakkumisele (edaspidi töö 1). Nimetatud lepingu punkti 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist, st hiljemalt 29.01.2013, seejuures seadmete tarne tähtajaks oli lepingu 1 punkti 4.1 kohaselt 28 nädalat (18.12.2012). Lepingu 1 punkti 6.1 alusel oli töö 1 maksumuseks koos käibemaksuga 291 165,60 eurot. 12.09.2012 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi nimetatud leping 2) MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks (edaspidi nimetatud töö 2) asukohaga Xxxx küla, Xxxxmaakonnas. Vastavalt lepingu 2 punktile 5.2 oli töö II valmimise lõpptähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.2013. Vastavalt lepingu 2 punktile 8.1.5. kohustus kostja töövõtjana tagama töö õigeaegse teostamise ja valmimise ning tellijale üleandmise. Tulenevalt lepingu 2 punktist 6.1 oli lepingu 2 üldmaksumuseks 235 043,70 eurot, millele lisandus käibemaks 20%.
2.Kostja lepingu 1 ja lepingu 2 alusel töid tähtaegselt ei teostanud, millest tulenevalt edastas hageja 16.09.2013 e-kirja teel aadressil [email protected] kostjale 12.09.2013 dateeringut kandvad hoiatused lepingu 1 ja lepingu 2 ülesütlemise kohta. Hoiatustes andis hageja teada, et juhul, kui kostja ei jätka viivitamatult töö teostamist ega esita 18.09.2013 hagejale töö teostamise graafikut, mis tagaks töö lõpliku valmimise ning hagejale üleandmise hiljemalt 20.10.2013, ütleb kostja lepingud alates 19.09.2013 erakorraliselt üles. Lugemisteatise kohaselt sai kostja hoiatuse kätte 16.09.2013. Hagejal oli oluline ja põhjendatud huvi tööde tähtaegse valmimise vastu, kuna tööde teostamist rahastati PRIA kaudu rahastatava projektide raames ning projekt tuli ellu viia kahe aasta jooksul rahastamisotsuse tegemise päevast arvates. Arvestades kostja viivitust lepingute täitmisel sattus ohtu tööde tähtaegne, st ettenähtud tähtajaks valmimine, mis omakorda oleks seadnud ohtu lepingutest tulenevate tööde rahastamise.
3.Hoiatustes märgitud tähtajaks kostja hageja nõudeid ei täitnud, samuti ei taotlenud kostja hagejalt täiendavat tähtaega tööde tähtaegset valmimist tagavate abinõude ja meetmete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt luges hageja lepingud alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. 01.11.2013 esitas kostja Harju Maakohtule hagi hageja vastu hagejale lepingu 1 alusel esitatud arvest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes (tsiviilasi nr 2-13-51899). Vastuväitena hagile esitas hageja eelnimetatud tsiviilasjas hageja poolt kostjale esitatud leppetrahvi nõuete osas tasaarvestuse teostamise vastuväite. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud otsustega loeti hageja leppetrahvi nõuded kostja vastu põhjendatuks, st tuvastati kostja poolt lepingute rikkumine, mille järgselt tekkis hagejal alus kostja vastu leppetrahvi (viivistasu) nõuete esitamiseks. Samas lepingu 2 alusel hageja poolt kostjale esitatud viivistasu nõuet kostja taotlusel vähendati ja seda summani 4662,20 eurot.
4.Pärast kostjaga sõlmitud lepingu 1 ja lepingu 2 lõpetamist esitas hageja hinnapakkumise esitamise ettepanekud kolmele pakkujale lepingutete alusel teostamata jäänud tööde lõpetamiseks. Töö 2 lõpetamiseks esitasid hinnapakkumised kolm pakkujat, odavaima hinnapakkumise tööde lõpetamiseks tegi XxxxOÜ, summas 34 757,71 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud pakkujaga sõlmis hageja 08.11.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13. Töö 1 lõpetamiseks esitasid hinnapakkumised kolm pakkujat, odavaima hinnapakkumise töö 1 lõpetamiseks tegi Xxxx OÜ, pakkudes töö 1 lõpetamise hinnaks 51 800 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud pakkujaga sõlmis hageja 20.02.2014 töövõtulepingu nr 2-115. Vastavalt lepingule 1 oli kostja poolt teostamisele kuuluvate töö 1 kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 242 638,00 eurot. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostja teostanud töö 1 kogumaksumuses 225 751,67 eurot ilma käibemaksuta, seega lepingu 1 alusel kuulunuks töö 1 lõpetamisel hageja poolt täiendavalt tasumisele 16 886,33 eurot ilma käibemaksuta. Tööde lõpetamiseks kujunes tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 51 800,00 eurot ehk 34 913,67 eurot enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu 1 alusel tasuda tulnuks. Kuivõrd osaliselt kattis töö 1 maksumuse kallinemise PRIA-lt projekti raames saadud toetus, kallines hageja
jaoks töö 1. lõpetamine kokku 5 200,67 euro võrra. Nimetatud töö 1 kallinemisest tulenev kahju on 4 662,20 euro ulatuses kaetud hageja poolt kostjale lepingu 1 alusel esitatud viivistasu ehk leppetrahvi arvel. Seega on töö 1 kallinemisest tulenev kahju kostja poolt hüvitamata 538,47 euro ulatuses. Vastavalt lepingule 2 oli kostja poolt teostamisele kuuluva töö 2 kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 235 043,70 eurot.
5.Lepingu 2 alusel teostas kostja viimased tööd 2013. aasta juunikuus, millised on akteeritud 01.07.2013 seisuga. Nimetatud akti kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud lepingu 2 alusel töid maksumuses 126 466,14 eurot ilma käibemaksuta, seega lepingu 2 alusel kuulunuks töö 2 lõpetamisel hageja poolt täiendavalt tasumisele 108 577,56 eurot ilma käibemaksuta. Tööde lõpetamiseks XxxxOÜ-ga uue töövõtulepingu kohaselt kujunes tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 134 757,71 eurot ehk 26 180,15 eurot enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu 2 alusel tasuda tulnuks. Seega kallines hageja jaoks töö 2 lõpetamine 26 180,15 euro võrra. Nimetatud töö 2 kallinemisest tulenev kahju on 14 171,54 euro ulatuses kaetud hageja poolt kostjale lepingu 2 alusel esitatud viivistasu ehk leppetrahvi arvel (arvestades, et esialgselt esitatud leppetrahvist summas 15 160,32 eurot on tsiviilasjas nr 2-1351899 tehtud kohtuotsusega arvestatud maha 988,78 eurot). Seega on töö 2 kallinemisest tulenev kahju kostja poolt hüvitamata 12 008,61 euro ulatuses. Kokku on lepingu 1 ja lepingu 2 rikkumisega tekitatud kahju summas 12 547,08 eurot.
6.29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas MTÜ Xxxx hagejale nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot. Hageja poolt omandatud nõue tuleneb kostja poolt MTÜ Xxxx ja kostja vahel 12.09.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr XXXXrikkumise tagajärjel MTÜ-le Xxxx tekitatud kahjust. 12.09.2012 sõlmisid MTÜ Xxxx tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr XXXXMTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks asukohaga Xxxx küla Xxxxmaakonnas (edaspidi leping 3). Vastavalt lepingu punktile 5.2 oli töö valmimise lõpptähtaeg 34 nädalat, seega 08.05.2013. 28.06.2013 sõlmisid MTÜ Xxxx ja kostja lepingu lisa nr 4, millega pikendati töö valmimise lõpptähtaega 31.10.2013. Nimetatud lisa kohaselt pidid 2013. aasta juunis toimuma muuhulgas hoone katuse, põranda ehitustööd ja elektritööd. 16.09.2013 esitas MTÜ Xxxx kostjale 12.09.2013 dateeringut kandva hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oli alates juunist 2013 olulises viivituses töö teostamisega, millest tulenevalt oli MTÜ-l Xxxx põhjendatud alus kahelda töö tähtaegses valmimises. MTÜ-l Xxxx oli oluline ja põhjendatud huvi töö tähtaegse valmimise vastu, kuna lepingu objektiks olevat tööde teostamist rahastati 80% ulatuses PRIA kaudu rahastatava projekti raames ning rahastatav projekt tuli ellu viia kahe aasta jooksul rahastamisotsuse tegemise päevast arvates. MTÜ Xxxx nõudis kostjalt viivitamatult töö teostamise jätkamist ning andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.2013. MTÜ Xxxx andis teada, et eelnimetatud nõude mittekohase täitmise korral ütleb MTÜ Xxxx lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt üles ning nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. MTÜ Xxxx hoiatuse sai kostja kätte 16.09.2013.
7.Kuivõrd kostja MTÜ Xxxx 12.09.2013 hoiatuses esitatud nõuet ei täitnud luges MTÜ Xxxx lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. Pärast kostjaga sõlmitud lepingu 3 lõpetamist esitas MTÜ Xxxx hinnapakkumise esitamise ettepanekud kolmele pakkujale teostamata jäänud tööde lõpetamiseks. Odavaima hinnapakkumise tööde lõpetamiseks tegi XxxxOÜ, pakkudes tööde lõpetamise hinnaks 105 752,80 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud pakkujaga sõlmis MTÜ Xxxx 25.10.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13. akti kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud töid maksumuses 142 265,14 eurot. Vastavalt lepingule 3 oli kostja poolt teostamisele kuuluvate tööde kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 226 858,48 eurot, seega kuulunuks tööde lõpetamisel MTÜ Xxxx poolt täiendavalt tasumisele 84 593,34 eurot. Tööde lõpetamiseks XxxxOÜ-ga uue töövõtulepingu kohaselt kujunes tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 105 752,80 eurot ehk 21 159,46 eurot enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu alusel tasuda tulnuks. Kuivõrd osaliselt kattis tööde maksumuse
kallinemise PRIA-lt projekti raames saadud toetus, kallines MTÜ Xxxx jaoks tööde lõpetamine kokku 14 447,79 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 26 994,87 eurot ning menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vastuta hageja ja MTÜ-le Xxxx kostjaga sõlmitud lepingute ülesütlemisest ja kolmandate isikutega asenduslepingute sõlmimisest tekkinud kahju eest, kuna hagejal ja MTÜ-l Xxxx puudus alus lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja leiab ebaõigesti, et Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-51899 on tuvastatud kostja poolt lepingute 1 ja 2 rikkumine, mis andis hagejale õiguse lepingud erakorraliselt üles öelda. Ringkonnakohus tühistas 12.06.2015 kohtuotsusega maakohtu 20.11.2014 otsuse osaliselt põhivõlgnevuse, viiviste suuruse ja menetluskulude jaotise osas ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis lepingust 1 tuleneva müügihinna maksmise kohustuse täitmiseks hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 148,38 eurot ja viivise 10 190,08 eurot. Ringkonnakohus leidis, et kostja viivitas juhtimiskilbi tarnimisega 106 päeva, kuna ta pidanuks tarnima juhtimiskilbi hiljemalt 13.05.2013, kuid tarnis selle 27.08.2013. Seadmete paigaldamise kohustuse osas leidis ringkonnakohus, et kostja ei saanud seda kohustust tähtaegselt täita, kuna hageja rikkus enda kohustusi teostada jõukaabli vedu külmutusagregaadi juurde ja valmistada ette külmutusseadmete paigaldamiseks vajalikud kohad.
9.Kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda. Kostja poolt juhtimiskilbi tarnimisega viivitamine ei saanud olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas kostjale hoiatuse lepingu 1 ülesütlemise kohta 12.09.2013 pärast seda, kui kostja oli enda kohustuse juba täitnud. Samuti ei saanud olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise põhjuseks kostja poolt seadmete paigaldamise kohustuse täitmata jätmine, kuna kostja ei saanud täita seda kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Kuna hageja ei võinud kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada ega lepingut 1 kostjast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda, ei ole hageja 12.09.2013 hoiatusel lepingu 1 ülesütlemise kohta õiguslikke tagajärgi. Hageja ja kolmanda isiku vaheline asendustehing ei ole sõlmitud täpselt samadel tingimustel kui leping 1. Hageja ja kostja vahel 5.06.2012 sõlmitud lepingu 1 p 5.1 kohaselt garanteerib töövõtja külmutusseadmete kvaliteetse töö 12 kuu jooksul alates üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamise momendist. Hageja ja Xxxx OÜ vahel 20.02.2014 sõlmitud lepingu p 11.1 kohaselt on garantiiperiood töövõtja poolt paigaldatud seadmetele, ehitusele ja paigaldustöödele 24 kuud. Seega andis Xxxx OÜ hagejale kaks korda pikema garantii kui kostja. Kuna töövõtja poolt tööle antava garantii pikkus mõjutab lepingu hinda (mida pikem garantii, seda kõrgem hind), ei ole hageja sõlminud asenduslepingut täpselt samadel tingimustel kui kostjaga sõlmitud lepingus 1 kokku lepitud.
10.Hagejal puudus alus lepingu 2 erakorraliseks ülesütlemiseks. Õiguslikult väär on hageja seisukoht, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping on lõppenud ülesütlemisega. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid ning kuna töövõtuleping ei ole kestvusleping, ei saa seda üles öelda. Lepingu 2 erakorralisel ülesütlemisel ei ole õiguslikke tagajärgi ka seetõttu, et hagejal ei olnud VÕS § 101 lg 3 kohaselt õigust kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Kostja peatas VÕS § 111 lg 1 alusel lepingust 2 tulenevate kohustuste täitmise, kuna hageja jättis 9.08.2013 arve nr 70 osaliselt tasumata. Kuna kostjal oli õigus enda kohustuse täitmisest keelduda, ei võinud hageja kostja poolsele kohustuse rikkumisele tugineda ega sellest tulenevalt kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada.
11.MTÜ-l Xxxx puudus alus lepingut 3 kostjast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Hageja on märkinud, et hageja esitas kostjale 12.09.2013 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Kuivõrd kostja MTÜ Xxxx 12.09.2013 hoiatuses esitatud nõuet ei täitnud, luges MTÜ Xxxx lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. Kostja leiab, et hoiatuses viidatud põhjus ei andnud hagejale alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ja MTÜ Xxxx
pikendasid 28.06.2013 sõlmitud lepingu 3 lisas nr 4 ehitustööde teostamise tähtaega kuni 31.10.2013. Lepingu 3 p-i 6.6 järgi ei loeta vahetähtaegade mittejärgimist töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kuna lepingu 3 pooled on p-s 6.6 välistanud hageja poolt õiguskaitsevahendite rakendamise, kui kostja ei järgi vahetähtaegu, ei kuulu kohaldamisele hagiavalduses viidatud lepingu 3 p 11.5, mille kohaselt on ühe poole poolt lepingutingimuste rikkumise korral teisel poolel õigus kasutada kõiki lepingus ja seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (sh õigus lepingust taganeda).
12.MTÜ-l Xxxx ei olnud nõude loovutamise ajal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega MTÜ Xxxx kohustus tasuma kostjale 6 200 eurot ja mõlemad pooled kinnitasid, et neil ei ole pärast kompromissi kinnitamist teineteise vastu nõudeid, mis tulenevad 5.06.2012 ja 12.09.2012 poolte vahel sõlmitud lepingutest. Kuna MTÜ Xxxx kinnitas kompromissis, et tal puuduvad kostja vastu nõuded, puudub hagejal alus nõuda kostjalt MTÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole MTÜ-lt Xxxx omandatud kahjunõude esitamisel võtnud arvesse MTÜ Xxxx poolt lepingu 3 alusel kostja vastu esitatud 3 107,65 euro suurust leppetrahvinõuet. VÕS § 161 lg-st 2 tulenevalt võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Kostja nõudis MTÜ-lt Xxxx tsiviilasjas nr 2-13-51897 põhivõlgnevuse 18 945,60 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 824,13 eurot ja viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kuid mitte rohkem kui 3 729,18 eurot, tasumist. Hageja tasaarvestas kostja nõude muuhulgas lepingu 3 alusel esitatud leppetrahvinõudega 3 107,65 euro suuruses summas.
13.Harju Maakohus rahuldas 26.11.2014 kohtuotsusega hageja nõude osaliselt, mõistes MTÜ-lt Xxxx kostja kasuks välja põhivõlgnevus 4 416 eurot, viivise summas 192,10 eurot ja viivise põhinõudelt (4 416 eurot) alates 02.11.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,15% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 3 729,18 eurot. Kohus leidis, et kostja oli enda kohustuste täitmisega viivituses 117 päeva, mille eest oli MTÜ-l Xxxx õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kokku 3 107,65 euro suuruses summas. Kohus luges MTÜ Xxxx leppetrahvi nõude kostja nõudega tasaarvestatuks. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega MTÜ Xxxx kohustus tasuma kostjale 6200 eurot. Kuna kompromissi sõlmimisel on arvesse võetud, et MTÜ-l Xxxx oli kostja vastu 3 107,65 euro suurune leppetrahvinõue, tuleb see summa MTÜ Xxxx kahjunõudest maha arvestada.
VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
14.TÜ Xxxx esitas kohtule vastuhagi, milles palub MTÜ-lt Xxxx välja mõista põhivõlgnevus 64 916,02 eurot ja viivis 10 083,98 eurot. Pooled sõlmisid 12.09.2012 töövõtulepingu nr L1209-12/1, millega vastuhageja kohustus ehitama Xxxxkülas kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone. Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ostis vastuhageja 12.07.2013 sõlmitud müügilepinguga AS-lt Xxxxerinevas mõõdus ja koguses ning erinevate omadustega sandwich-paneele hinnaga kokku 64 916,02 eurot. AS Xxxxesitas vastuhagejale paneelide eest kokku 64 916,02 euro tasumiseks kaks arvet - 15.07.2013 arve nr 228 ja 13.08.2013 arve nr 271. Vastuhageja on AS Xxxxarved tasunud. AS Xxxxtarnis vastuhageja ostetud paneelid 12.-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile. Pärast seda, kui vastukostja ütles vastuhagejaga sõlmitud töövõtulepingu 19.09.2013 üles, jäid paneelid vastukostja valdusse. Vastukostja kasutas vastuhageja poolt AS-lt Xxxxostetud paneele Xxxx ehitusobjektil kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitusel. Vastukostja ei ole paneelide eest vastuhagejale tasunud.
15.Kuna töövõtuleping ei ole kestvusleping, ei saa seda üles öelda. Seetõttu tuleb vastukostja poolne töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine lugeda lepingust taganemiseks. Juhul, kui tellijal on õigus töövõtulepingust taganeda, kohalduvad lepingust taganemise üldsätted. Kuna
AS Xxxxtarnis 12.-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile vastuhageja ostetud paneelid, mille eest vastukostja ei ole vastuhagejale tasunud, oli vastukostja kohustatud need paneelid töövõtulepingust taganemise järel vastuhagejale tagastama. Vastukostja ei tagastanud paneele vastuhagejale, vaid kasutas neid Xxxx ehitusobjektil kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitusel. Seega ei ole vastukostjal võimalik paneele vastuhagejale tagastada ja ta peab nende hariliku väärtuse (so ostuhinna) vastuhagejale hüvitama. Seega on vastukostja kohustatud hüvitama vastuhagejale paneelide väärtuse 64 916,02 eurot.
16.Juhul, kui kohus leiab, et vastukostja ei ole töövõtulepingu alusel kohustatud hagejale ASlt Xxxxostetud ja Xxxx ehitusobjektile tarnitud paneelide eest tasuma, on vastuhagejal vastukostja vastu VÕS § 1037 lg 1 alusel paneelide väärtuse hüvitamise nõue summas 64 916,02 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et vastukostja ei ole VÕS § 1037 lg 1 alusel kohustatud paneelide väärtust vastuhagejale hüvitama, on vastuhagejal vastukostja vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamise nõue. Kuna vastuhageja kaotas AS-lt Xxxxostetud ja Xxxx ehitusobjektile tarnitud paneelide suhtes vastukostja õigusvastase tegevuse tagajärjel omandi, on vastukostja kohustatud sellega tekitatud kahju vastuhagejale hüvitama. Kuna vastukostja rikub raha maksmise kohustust, nõuab vastuhageja temalt vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 lisaks kohustuse täitmisele ka viivist 10 083,98 euro suuruses summas. Vastuhageja palub jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses vastukostja kanda.
VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
17.Vastukostja vastuhagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastukostja märgib, et vastuhageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Vastuhageja on küll esitanud tõendid selle kohta, et ta on AS-lt Xxxxostnud erinevas mõõdus, koguses ja omadustega sandwich-paneele, kuid vastuhageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks vastukostja seotust eelnimetatud paneelidega. Vastuhagile ei ole lisatud ühtegi tõendit paneelide vastukostjale üleandmise kohta. Seega ei ole vastuhagis esitatud nõue tõendatud põhi- ega ka alternatiivsel alusel.
18.Täiendavalt märgib vastukostja, et 12.09.2012 töövõtulepingu nr XXXXkohaselt oli ehitustööde teostamiseks ette nähtud kokku 1334 m2 ulatuses sandwich-paneele. Nimetatud koguses on vastukostja vastuhagejale ka paneelide eest tasunud, milline asjaolu nähtub ka 12.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasja nr 2-13-51899. Vastukostja palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulude täies ulatuses vastuhageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vastuhagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis kohus loeb tuvastatuks:
1.pooled sõlmisid 05.06.2012 lepingu nr L12-06-05/2 (leping 1) külmutusseadmete ning materjalide tarneks ja paigalduseks kogumaksumusega koos käibemaksuga 291 165,60 eurot;
2.lepingu 1 punkti 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist, so hiljemalt 29.01.2013 ning seadmete tarne tähtajaks oli lepingu 1 punkti 4.1 kohaselt 28 nädalat (18.12.2012);
3.12.09.2012 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi nimetatud
leping 2) MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks asukohaga Xxxx küla, Xxxxmaakonnas, mille kohaselt oli töö I2 üldmaksumuseks 235 043,70 eurot, millele lisandus käibemaks 20%;
4.vastavalt lepingu I2 punktile 5.2 oli töö 2 valmimise lõpptähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.2013;
5.MTÜ Xxxx ja kostja sõlmisid 12.09.2012 ehituse töövõtulepingu nr xxxx MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks;
6.29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas MTÜ Xxxx hagejale 12.09.2015 töövõtulepingust nr XXXXtuleneva nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et 12.09.2012 sõlmisid pooled töövõtulepingu (leping 1) ning samuti ei ole vaidlust sellest, et leping 3, so MTÜ Xxxx ja TÜ Xxxx vahel 12.09.2019 sõlmitud leping on töövõtuleping (vt 25.01.2017 korraldava kohtuistungi protokoll (tl 71). Pooltel on vaidlus selles kas 05.06.2012 sõlmitud lepingu näol on tegemist müügi- või töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et lepingu 1 puhul on tegemist müügilepinguga VÕS § 208 mõttes. Kohtu hinnangul on külmutusseadmete paigaldamine kõrvalteenus, mida müüja osutab ostjale seoses müügilepinguga. VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui asja paigaldas müüja või kolmas isik müüja ülesandel, siis sellisel juhul vastutab müüa tekkinud puuduste eest müügi- ja mitte töövõtulepingu põhimõtete kohaselt. Seaduse kohaselt on tegemist müügilepingust tuleneva kõrvalkohustuse, mitte kombineeritud lepingu või eraldi töövõtulepinguga (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007. Komm 3.6 § 217, lk 47).
22.Kahju hüvitamise aluse tellijale (hagejale) annab VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepinguid 1, 2 ja 3 ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused.
23.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): •
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; •
hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
•
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); •
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
24.Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et lepingute 1, 2 ja 3 täitmine on võimatu, kuna hageja on tellinud asendustäitmise. Hageja leiab, et kostja on rikkunud nii poolte kui MTÜ Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepinguid, mille tulemusel on tekkinud kahju hagejaga sõlmitud lepingute alusel kokku 12 547,08 eurot ja MTÜ Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel 14 447,97 eurot. Kahju tuleneb hageja ja MTÜ Xxxx poolt lepingutest taganemise tagajärjel sõlmitud uute tööde lõpetamise lepingute kallinemisest. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumine on tõendatud tsiviilasjas nr 2-13-51899 tehtud lahendiga. Kostja on seisukohal, et hageja leiab ebaõigesti, et Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-51899 on tuvastatud kostja poolt lepingute 1 ja 2. rikkumine ning kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda.
25.Kohus leiab, et kostja poolne lepingute nr 1 ja 2 rikkumine on tõendatud tsiviilasjas nr 213-51899 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, mille kohaselt oli kostja viivituses nii lepingu 1 kui ka lepingu 2 täitmisega ning seetõttu tekkis hagejal kostja vastu alus leppetrahvi nõude esitamiseks (vt tl 62-63, I kd). Samuti on kostja ise tunnistanud 25.01.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil, et kostja kindlasti ei väida seda, et kostja ei ole viivitanud, kuid see ei olnud selline rikkumine, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda (tl 71 pöördel, I kd).
26.Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja poolne tähtagade ületamine andis aluse lepingutest nr 1, 2 ja 3 taganemiseks või mitte. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. VÕS § 655 ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö eest ning ei ole seetõttu asjakohane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 14). Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt ka Riigikohtu 21.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12). Töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-13, p 13). Samuti ei saa müügilepingut (so lepingut nr 1) üles öelda.
27.Kohus loeb Riigikohtu praktikale tuginedes lepingutest 1, 2 ja 3 ülesütlemise lepingust taganemise avaldusena (vt Riigikohtu 05.06.2013 otsus nr 3-2-1-59-13, p 14). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas eeldused lepingutest 1, 2 ja 3 taganemiseks olid täidetud või mitte ja kas hageja avaldust võiks tõlgendada lepingutest nr 1, 2 ja 3 taganemise avaldusena. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
28.Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus lepingutest 1, 2 ja 3 ülesütlemist avaldust lepingutest 1 ja 2 taganemise avaldusena. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711, p 28).
29.12.09.2013 hoiatuste kohaselt andis hageja teada, et juhul, kui kostja ei jätka viivitamatult töö teostamist ega esita 18.09.2013 hagejale töö teostamise graafikut, mis tagaks töö lõpliku valmimise ning hagejale üleandmise hiljemalt 20.10.2013, ütleb kostja lepingud 1 ja 2 alates 19.09.2013 erakorraliselt üles (tl 39-42, I kd). Nimetatud hoiatustes andis hageja kostjale teada, et lepingute ülesütlemisel esitab hageja kostjale lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamis nõuded. Hoiatused on saadetud kostjale e-postiaadressile [email protected] 16.09.2013 ning lugemisteatise kohaselt sai kostja hoiatused kätte 16.09.2013 (tl 43-44, I kd). MTÜ Xxxx edastas 16.09.2013 e-kirjaga kostjale hoiatuse, milles nõudis viivitamatult töö teostamise jätkamist ning andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.2013 (tl 129-130, I kd). Nimetatud hoiatuses andis MTÜ Xxxx teada, et eelnimetatud nõude mittekohase täitmise korral ütleb MTÜ Xxxx lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt üles. Lugemisteatise kohaselt sai kostja MTÜ Xxxx hoiatuse sai kostja lugemisteatise kohaselt kätte 16.09.2013 (tl 43-44, I kd).
30.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et e-kirja kättesaamist tõendava lugemisteatega on tõendamist leidnud, et kostja on lepingutest 1, 2 ja 3 taganemise avalduse 16.09.2013 kätte saanud (tl 43-44 I kd). Taganemine on kindlale isikule suunatud ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 kohaselt. Seega tuleb lugeda tahteavaldused kostja poolt kättesaamisega kehtivaks. Seega on täidetud lepingute nr 1, 2 ja 3 taganemise formaalne eeldus. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka lepingutest 1, 2 ja 3 taganemise materiaalsed eeldused.
31.Kostja esitas taganemisavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei saanud juhtimiskilbi tarnimisega viivitamine olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas kostjale hoiatuse lepingu 1 ülesütlemise kohta 12.09.2013, so pärast seda kui kostja oli enda kohustuse juba täitnud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et käesoleva tsiviilasja kostja pidanuks tarnima juhtimiskilbi hiljemalt 13.05.2013, kuid tarnis selle 27.08.2013. Sellest tulenevalt oli hageja juhtimiskilbi tarnega viivituses 106 päeva. Samuti leidis ringkonnakohus, et hageja ei saanud enda lepingust 1 tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita, kuna kostja ei olnud lepingu 1 punkti 3.2 rikkudes teostanud jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ega valmistanud ette kohti külmutusseadmete jaoks (tl 62, I kd). Samuti on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et kostja ei olnud õigustatud arvestama lepingu 1 alusel leppetrahvi seadmete paigaldamisega viivitamise eest, kuivõrd hageja nimetatud kohustuse täitmine sõltus kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmisest lepingu 1 järgi (tl 63, I kd). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja poolt juhtimiskilbi tarnimisega viivitamine olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta 12.09.2013, so pärast kostja poolt kohustuse täitmist. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et samuti ei saanud olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise põhjuseks kostja poolt seadmete paigaldamise kohustuse täitmata jätmine, kuna kostja ei saanud täita seda kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja toime pannud olulisi lepingu 1 rikkumisi ning seega ei ole täidetud müügilepingust (so lepingust 1) taganemise materiaalsed eeldused. Tulenevalt selles ei ole lepingust nr 1 taganemine kehtiv ning täidetud ei ole lepingust nr 1 tulenev kahju hüvitamise eeldus. Seega ei tule edasi analüüsida lepingust 1 tulenevaid kahju hüvitamise eeldusi.
32.Järgmisena võtab kohus seisukoha kas on täidetud lepingust nr 2 taganemise materiaalsed eeldused. Kohus tuvastas eelnevalt, et vastavalt lepingu 2 p-le 5.2 oli MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehituse valmimise tähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.2013. Kostja peatas lepingust nr 2 kohustuste täitmise, kuna hageja jättis arve 09.08.2013 nr 70 osalisel tasumata. 25.01.2017 toimunud kohtuistungil seletas kostja, et kostja kindlasti ei viivitanud, see on tõendatud ka
ringkonnakohtu otsusega aga see ei olnud selline rikkumine, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda (tl 71 pöördel, II kd). Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et hageja leidis, et lepingus 2 ettenähtud tööde lõpptähtaeg lükkus edasi vähemalt 116 päeva põhjusel, et kostja tasus hageja poolt esitatud arveid hilinemisega. Samuti on ringkonnakohus märkinud, et siiski ei võimalda hageja leitu, et arve aluseks olev akt on omakäeliselt mõlema poole poolt allkirjastatud 13.09.2012, arve muutunud sissenõutavaks 20.09.2012 ja kostja on arve tasumisega 31.10.2012 viivitanud 40 päeva, õigustada hageja poolt lepingu 2 lõpptähtaja ületamist (tl 63, I kd). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu otsusega tõendatud, et hageja arvete tasumisega hilinemine ei õigusta kostja poolset tähtaegade ületamist. Seega kohus leiab, et tegemist on kostja poolt olulise lepingu 2 rikkumisega. Seega on täidetud lepingu 2 taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
33.Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud lepingust 3 taganemise materiaalsed eeldused. 12.09.2012 sõlmisid MTÜ Xxxx ja kostja lepingu 3 MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks, mille p 5.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 08.05.2013. 28.06.2013 sõlmisid Xxxx ja kostja lepingu lisa 4, millega pikendati töö valmimise tähtaega 31. oktoobrini 2013. 16.09.2013 esitas MTÜ Xxxx kostjale 12.09.2013 dateeringut kandva hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oli alates juunist 2013 olulises viivituses töö teostamisega, millest tulenevalt oli MTÜ-l Xxxx põhjendatud alus kahelda töö tähtaegses valmimises. MTÜ Xxxx andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.2013. Hoiatuses märgitud tähtajaks kostja MTÜ Xxxx nõudeid ei täitnud, samuti ei taotlenud kostja MTÜ-lt Xxxx täiendavat tähtaega tööde tähtaegset valmimist tagavate abinõude ja meetmete esitamiseks. 29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas MTÜ Xxxx hagejale nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot.
34.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli tulenevalt lepingust 3 olulises viivituses tööde teostamisega. Lepingu 3 p 6.6 kohaselt vahetähtaegade mittejärgimist ei loeta töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Vahetähtaegades mittekinnipidamine ei anna töövõtjale õigust ületada töö üleandmise-vastuvõtmise lõpptähtaega (tl 117, I kd). Seega on kohus seisukohal, et hoiatuses märgitud põhjus ei andnud hagejale alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus nõustub kostja 13.04.2017 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et Xxxx ütles lepingu üles enne kokkulepitud tööde teostamise tähtaja saabumist kuigi lepingu 3 järgi ei olnud õigust õiguskaitsevahendeid rakendada (tl 89 pöördel, II kd). Tulenevalt eeltoodust on töövõtulepingust 3 taganemine on tühine.
35.Järgmisena võtab kohus seisukoha kas 19.09.2013 ülesütlemist on alust käsitleda VÕS § 655 lg 1 tuleneva ülesütlemisena. VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. Kostja on seisukohal, et Xxxxi puhul ei ole alust VÕS § 655 lg 1 tuleneva ülesütlemisena käsitleda, kuna kostja ja Xxxx vahel ei ole enam nõudeid mis tulenevad vaidlusalustest lepingutest. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega mõlemad pooled kinnitasid, et neil ei ole pärast kompromissi kinnitamist teineteise vastu nõudeid, mis tulenevad 5.06.2012 ja 12.09.2012 poolte vahel sõlmitud lepingutest (tl 8-10, II kd). Sellest tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et kuna MTÜ Xxxx kinnitas kompromissis, et tal puuduvad kostja vastu nõuded, puudub hagejal alus nõuda kostjalt MTÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist. MTÜ-l Xxxx ei olnud nõude loovutamise ajal enam nõuet kostja vastu mida loovutada hagejale.
36.Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist asjaolu, et täidetud on üksnes lepingust nr 2 taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud
lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 135 lg 2 on kahjuhüvitise arvutamist lihtsustav säte.
37.Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. Kohtule esitatud hinnapakkumisega on tõendatud, et lepingust 2 tuleneva töö 2 lõpetamiseks esitas XxxxOÜ hinnapakkumise summas 134 757,71eurot ilma käibemaksuta, mis oli kolmest pakkumisest kõige odavam (tl 89, I kd). Samuti on tõendatud, et hageja sõlmis XxxxOÜ-ga 08.11.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13 (tl 90-99, I kd). Poolte vahel sõlmitud lepingu 2 kohaselt oli kostja poolt teostamisele kuuluva töö 2 kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 235 043,70 eurot. Lepingu 2 alusel teostas kostja viimased tööd 2013. aasta juunikuus, millised on akteeritud 01.07.2013 seisuga. Nimetatud akti kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud lepingu 2 alusel töid maksumuses 126 466,14 eurot ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt oleks kuulunud lepingu 2 alusel töö 2 lõpetamisel hageja poolt täiendavalt tasumisele 108 577,56 eurot ilma käibemaksuta. Kostja poolt lõpetamata tööde teostamiseks XxxxOÜ-ga sõlmitud uue töövõtulepingu alusel kujunes tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 134 757,71 eurot ehk 26 180,15 eurot enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu 2 alusel tasuda tulnuks.
38.Seega kallines hageja jaoks töö 2 lõpetamine 26 180,15 euro võrra. Nimetatud töö 2 kallinemisest tulenev kahju on 14 171,54 euro ulatuses kaetud hageja poolt kostjale lepingu 2 alusel esitatud viivistasu ehk leppetrahvi arvel (arvestades, et esialgselt esitatud leppetrahvist summas 15 160,32 eurot on tsiviilasjas nr 2-13-51899 tehtud kohtuotsusega arvestatud maha 988,78 eurot). Seega on töö 2 kallinemisest tulenev kahju kostja poolt hüvitamata 12 008,61 euro ulatuses. Õiguskirjanduse kohaselt on kahju konkreetne arvutamine VÕS § 135 lg-s 1 sätestatud reegli järgi võimalik üksnes juhul, kui asendustehing on tehtud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast taganemist. Et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada. Asendustehingu tingimused ei pea olema identsed algse lepinguga, oluline on, et see oleks tegelikult tehtud selle lepingu asendamiseks, millest taganeti, ning, et seda saaks ka mõistlikuks asenduseks pidada (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 135 komm, lk 716). Kohtu hinnangul on eelpool nimetud asendustehing tehtud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast taganemist. Kohus tuvastas juba eelnevalt, et hageja valis asendustehingu kolme pakkuja hulgast ning hageja valis kolmest odavaima variandi. Samuti on tõendatud, et uus leping sõlmiti selle lepingu asendamiseks millest hageja taganes.
39.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut 2 rikkunud, ei oleks hageja lepingust taganenud ning hageja ei oleks pidanud sõlmima uue töövõtjaga uut töövõtulepingut. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud uue lepingu sõlmimisega kahju 12 008,61 eurot ja nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele.
40.Järgmisena analüüsib kohus vastuhagiavaldust. TÜ Xxxx esitas kohtule vastuhagi, milles palub MTÜ-lt Xxxx välja mõista põhivõlg 64 916,02 eurot ja viivis 10 083,98 eurot. Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Vastuhagi esmane nõue on esitatud VÕS
§ 189 alusel. Alternatiivselt on vastuhageja esitanud vastukostja vastu VÕS § 1037 lg 1 alusel paneelide väärtuse hüvitamise nõude ning teise alternatiivina kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel.
41.Esmalt analüüsib kohus VÕS § 189 alusel esitatud nõuet. Riigikohus on märkinud, et kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-59-13, p 14). VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: 1) tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; 2) lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud; 3) üleantu on hävinud.
42.Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et on täidetud lepingust 2 taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Seega tuleb vastuhagi hageja nõue lahendada VÕS § 189 alusel. Vastuhagi hageja leiab, et kuna AS Xxxxtarnis 12-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile vastuhageja ostetud paneelid, mille eest vastukostja ei ole vastuhagejale tasunud, oli vastukostja kohustatud need paneelid töövõtulepingus taganemise järel vastuhagejale tagastama.
43.Kohtule esitatud müügilepinguga on tõendamist leidnud, et vastuhagi hageja ostis 12.07.2013 AS-lt Xxxxerinevas mõõdus ja koguses ning erinevate omadustega sandwich paneele kokku summas 64 916,02 eurot (tl 30-34, II kd). Samuti on tõendamist leidnud, et AS Xxxxesitas paneelide eest tasumiseks 15.07.2013 arve nr 228 ja 13.08.2013 arve nr 271 (tl 3435, II kd) ning vastuhagi hageja tasus kahe arve eest kokku 64 916,02 euro (tl 36-43, II kd). Kohus leiab, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud müügilepingus märgitud koguses paneelide üleandmist vastuhagi kostjale. Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi hageja ei ole ehitusobjektile tarninud sandwich-paneele rohkem kui lepingu 2 alusel oli ette nähtud, so 1334 m2.
44.Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2015 otsusega on tõendatud, et vastuhagi kostja on vastuhagi hagejale lepingust 2 tulenevate paneelide eest tasunud (tl 55 ja 63, I kd). Kohus kuulas 25.01.2017 üle tunnistaja Xxxxvastuhagi kostjale paneelide üleandmise osas. Tunnistaja Xxxxandis ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta millal paneelid objektile tarniti. See oli suve lõpp, ilmselt august. Paneele toodi ühe korra. Tunnistaja ei tea objektil kasutatavate paneelide mahtu (tl 74-76; II kd). Samuti ei osanud tunnistaja Xxxxanda ütlusi paneelide mahu ega tarnimise aja kohta. Tunnistaja Xxxxandis ütlusi selle kohta, et võimalik, et oli üks tarne, ei olnud tarnimishetkel kohal. Kas need olid ühel või kahel päeval tulnud, ei oska öelda (tl 93, II kd). Tunnistaja Xxxxei kontrollinud kas paneelide maht vastas lepingule. Mais paneele ei olnud, võis olla juuni-juuli äkki (tl 94, II kd).
45.Seega ei ole tõendamist leidnud, et vastuhagi hageja on tarninud ja üle andnud vastuhagi kostjale täiendavaid paneele summas 64 916,02 eurot. Asjaolu, et hinnapakkumises lepitud paneelide maht on akteeritud 1. juulil, ei tõenda seda, et selleks kuupäevaks pidi paneelide maht vastavalt lepingule 2 olemas olema. Samuti ei tõenda juulis paneelide akteerimine asjaolu, et augustis toodi ja anti vastuhagi kostjale üle täiendavad paneelid summas 64 916,02 eurot. Tulenevalt asjaolust, et paneelide tarnimine ja üleandmine summas 64 916,02 eurot on tõendamata ei tule analüüsida vastuhagis esitatud alternatiivseid aluseid paneelide hüvitamise nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
46.Kohus leiab, et hagiavalduse osas tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagiavalduse menetluskulud jätta vastuhagi kostja kanda.
47.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.