Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-64-11 Tartu, 21. september 2011. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Osaühingu Stoemrun hagi Osaühingu Rovertsen vastu 1 145 864 krooni 93 sendi ja viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 208-639 Osaühingu Stoemrun kassatsioonkaebus 73 234 eurot 11 senti Hageja osaühing Stoemrun (registrikood 11062895), esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja Osaühing Rovertsen (registrikood 11120552), esindaja vandeadvokaat Margo Normann 29. august 2011. a, kirjalik menetlus
1 145 864 krooni 93 senti.
lugeda pooli kokku leppinuks leppetrahvi suuruses. Tulenevalt sellest ei saa kostja leppetrahviga hageja nõuet tasaarvestada. Kuigi üldjuhul toimub lepingu lõpetamine töövõtusuhetes lepingust taganemisega, siis praegusel juhul on hageja viidanud ainult lepingu ülesütlemisele ja kostja nii lepingu ülesütlemisele kui ka taganemisele. Kuivõrd asjas ei ole selget lepingust taganemise avaldust ja mõlemad pooled on viidanud muu hulgas asjaolule, et kostja ütles lepingu üles, siis tuleb lähtuda viimasena nimetatud asjaolust.
teenuse saamises või asja kasutamises (näiteks töövõtulepingu puhul teenuse osutamise korral). Kuivõrd hageja ehitatud vundamentidele on teised töövõtjad ehitanud elamud, siis peab kostja VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel hüvitama hagejale 13 elamu vundamentide väärtuse. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kindlaks tegema 13 elamu vundamentide hariliku väärtuse, st nende turuhinna ning sellest tulenevalt hagi lahendama. Asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist suulise töövõtulepinguga ning vundamentide hinda ei olnud eraldi kindlaks määratud. Hageja seisukoht, et vundamentide väärtus on võrdne tema esitatud maksmata arvete summaga, ei ole kooskõlas VÕS § 189 lg-s 2 sätestatuga. Kuivõrd taganemine toimus hageja olulise lepingurikkumise tõttu, siis võib olla põhjendatud kostja vastuväide, et hageja ehitatud vundamentidel esinesid puudused, mille väärtust tuleb VÕS § 188 lg 3 alusel arvestada.
lepingurikkumine, mis võimaldaks kostjal lepingust taganeda. Hageja on menetluse käigus lepingust taganemisele vastu vaielnud ning leidnud, et ta ei ole lepingut oluliselt rikkunud ning et kostja ütles töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 järgi. Kolleegium leiab, et juhul kui hageja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kuivõrd ka maakohus ei ole selle hindamisel, kas kostja taganes lepingust või ütles selle üles, kontrollinud, kas esinevad lepingust taganemise eeldused, tuleb siiski jätta jõusse ringkonnakohtu otsuse resolutsioon, millega saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium märgib veel seda, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13).
kokku leppetrahvis ning kas leppetrahvi kohaldamise eeldused on sel juhul täidetud. Leppetrahvi nõude olemasolu korral tuleb arvestada ka VÕS § 161 lg-ga 2, mille järgi juhul, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.