lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-18073/24

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-18073/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Kostja)Swedbank P&C Insurance AS11269248(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18073

Tsiviilasi

G.Y hagi Aktiva Finance Group OÜ ja Swedbank P&C Insurance AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2024/293 ja 034/2024/1304

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja G.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja I Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Kostja II Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule 1

menetlusse võtmise otsustamiseks. Rahuldada G.Y määruskaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).

Asjaolud

1.G.Y (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule hagi Aktiva Finance Group OÜ (kostja I) ja Swedbank P&C Insurance AS-i (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2024/293 ja 034/2024/1304. Hagi asjaolude kohaselt algatas kohtutäitur Kristiina Feinman kostja I avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 034/2024/1304, milles nõutakse 2522,36 euro tasumist. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas kostja II avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2024/293, milles nõutakse 4362,95 euro tasumist. Hageja sai 28.12.2022 tuttavaks isikutega, kes veensid teda investeerimisplatvormi kaudu investeerima. Esialgu investeeris hageja 100 eurot, hiljem aga võttis investeerimiseks erinevatest laenuettevõtetest laenu. 2023. aasta aprilliks oli hageja investeerinud 50 000 USA dollarit. Osa raha väljavõtmiseks nõuti hagejalt täiendava 5000 dollarit investeerimist ja hageja mõistis, et on sattunud pettuse ohvriks. Hageja võttis kostjalt I laenu 2000–3000 eurot, mille investeeris platvormile. Hageja ei tea täpselt, kuidas tekkis kostjal II tema vastu nõue. Kuna kostjad I ja II ei veendunud, et hageja kasutab raha ohutult, siis on kostja II nõue alusetu ja põhjendamatu ning hageja ei pea kostjale II laenu tagastama. Kostjate nõuded hageja vastu ei ole tõendatud ega hagejale arusaadavad. Kostjad ei ole hagejale laenude andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lepingulise esindaja arvates ei pruugi hageja aru saada keerulisematest majandus- ja õigustehingutest ning esindaja on soovitanud isikul taotleda endale eestkostja määramist. Esindaja ei välista, et isik ei olnud tehingute tegemise ajal oli teovõimeline.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus jättis 10.12.2024 määrusega hagi käiguta ning selgitas hagejale täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 221 tulenevaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseid ja palus hagejal täpsustada, mis on täitemenetlustes täitedokumentideks ning mis on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud nõude alus kummagi sissenõudja puhul.
3.Hageja esitas 06.01.2025 hagi täienduse, milles tõi täiendavalt välja, et täiteasjas nr 034/2024/1304 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 18.04.2024 kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-24-108094 ning täiteasjas nr 022/2024/293 Pärnu Maakohtu 17.10.2023 kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-135292. Maakohtu määrus 2
4.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest leidis, et hagi on perspektiivitu. Maakohus märkis, et juhul kui täitedokumentideks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2, mille kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3). Hageja tõi välja, et täitemenetlused on algatatud jõustunud maksekäskude alusel. Hageja ei ole välja toonud TMS § 221 lg 1 kohaseid aluseid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Seega ei ole hagis esile toodud asjaoludel tegemist olukorraga, kus oleks alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja nimetatud täitedokumentide alusel. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Lisaks palub hageja määrata talle psühhiaatriline ekspertiis. Maakohus jättis tähelepanuta, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-07 p-s 11 märkinud, et TMS § 221 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Hagejat meelitati investeerima. Nii kergekäeline inimeste usaldamine viitab sellele, et ta ei saanud aru mida ja miks ta teeb. Hageja ei anna aru oma tegudest, kui see puudutab keerulisemaid tehinguid. Hageja teadmatust kasutati ära. Kostjad ei uurinud, millisteks eesmärkideks hageja raha vajas ega hoiatanud teda investeerimisriski vastu. Kostjad oleksid pidanud tuvastama, kas hageja mõistab investeerimise tähendust ning kas ta teeb seda ise või kõrvalise isiku juhendamisel. Samuti ei kontrollinud kostjad hageja teovõimelisust ja võimet aru saada sõlmitavast lepingust ja sellega võetavatest kohustustest. Hageja esindajal on tekkinud kahtlus, et hageja ei ole teovõimeline. Hageja ei pruukinud aru saada ka tsiviilasjades 2-23-135292 ja 2-24-108094 menetlusdokumentide tähendusest, kohtu kirjadele vastamise vajadusest ega vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Menetluse edasine käik
5.Maakohus vabastas hageja menetlusabi korras riigilõivu 70 euro tasumisest määruskaebuse esitamisel. Seejärel jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus leidis ekslikult, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning et praegusel juhul ei saa vaidlust jõustunud kohtulahendite üle uuesti avada.
7.1.Hagi asjaolude kohaselt on täiteasjades nr 022/2024/293 ja 034/2024/1304 täitedokumentideks maksekäsud tsiviilasjades nr 2-23-135292 ja 2-24-108094. Hageja sõnul ei tea ta täpselt võlausaldajate nõuete aluseks olevaid asjaolusid, kuid ta eeldab, et tegemist on tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega. Hageja on mh seisukohal, et võlausaldajad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust. Esiteks tuleb hinnata, kas krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas (võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1). Teiseks tuleb kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kui kõnealust liiki leping ei ole tühine vastuolu tõttu viidatud või varem kehtinud samatähenduslike imperatiivsete normidega, peab kohus kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas need on saanud lepingu osaks ja kas tüüptingimused kehtivad (vt nt RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p-d 14.1 ja 14.2). Euroopa Kohus on leidnud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13 tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud (EKo 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–38). Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul. Eeltoodu põhjal järeldub, et kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohus kontrollinud tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), ei oma need lahendid seadusjõudu. Sellises olukorras on hagejal õigus TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse pöörduda. Seega tuleb maakohtul asja lahendamisel hinnata, kas hagis nimetatud täitedokumentidest tulenevad nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest ning kui jah, siis kas need lepingud on kehtivad.
7.2.Hageja lepinguline esindaja on lisaks avaldanud kahtlust hageja teovõime osas ning leidnud, et hageja ei pruugi käesoleval hetkel ega pruukinud ka laene võttes ning maksekäsu kiirmenetlustes oma tegude tagajärgedest aru saada. Maakohtul tuleb TsMS § 204 alusel kontrollida hageja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning lahendada hageja taotlus talle psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks.

4

8.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja