lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-3383/10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 24.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-3383/10
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 272 lg 1, 3TsK § 174TsK § 276 lg 1TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-3383/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.06.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-3383

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.november 2006, Tallinn

Tsiviilasi

A.Pi hagi T.Ki vastu 33 300 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.Ki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

6. november 2006, avalik kohtuistung

Menetusosalised ja nende

Hageja A.P, kostja T.K ning tema esindaja

esindajad

vandeadvokaat Anto Kasak

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 27.juuni 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse

peale

võib

kassatsioonkaebuse

apellatsioonimenetluse Riigikohtule

apellant

päeva

või

jooksul

vastustaja otsuse

esitada

kassaatorile

kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1.
A.P esitas 20.06.2005 hagi T.K vastu 33 300 krooni saamiseks. 14.02.1997 andis hageja kostjale laenu 41 300 krooni. 18.08.1997 sõlmisid pooled laenulepingu, millega kostja tunnistas laenu saamist ja võttis endale kohustuse laen tagastada 20.02.1998. Kostja laenu ei tagastanud. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 45 000 krooni, millest põhivõlg on 41 300 krooni ja viivised 3 700 krooni. 13.12.2005 toimunud eelistungil

teatas hageja, et kostja on talle võlgnetavast summast tasunud 8000 krooni. 28.03.2006 toimunud eelistungil teatas hageja, et nõue kostja vastu koosneb põhivõlast, millest on lahutatud 8000 krooni, viiviste väljamõistmist hageja ei taotlenud.

2.Kostja hagi ei tunnista, kuna ei ole hagejalt raha saanud. Laenuleping vormistati kavandina, see ei ole juriidiliselt aktsepteeritav dokument. Sellele kavandile kirjutas kostja alla teadmatusest. Samuti leiab kostja, et nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi ning mõistis T.K välja 33 300 krooni ja kohtukulud 5 215 krooni A.P kasuks.
4.Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Nõue koosneb võlast 41 300 krooni, millest kostja on tasunud 8 000 krooni. Kohus saab aru, et nõude suuruseks on seega 33 300 krooni, mis koosneb põhivõlast. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja eitab 8 000 krooni tasumist.
5.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled on allkirjastanud 18.08.1997 laenulepingu. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et 18.08.1997 raha üleandmist ei toimunud. Need asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Hageja väitel andis ta kostjale laenu 14.02.1997, 18.08.1997 sõlmiti nimetatud leping. Nende väidete pinnalt asub kohus seisukohale, et 18.08.1997 laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega, kuna selles kinnitatakse varem sõlmitud tehingu kehtivust. Raha saamist kinnitab kostja oma allkirjaga sellel laenulepingul, kuna laenulepingus on märgitud, et hageja on kostjale välja maksnud 41 300 krooni.
6.Laenulepingus on märgitud raha tagastamise tähtpäevaks 20.02.1998. Kostja väited, et ta pole raha saanud on ümber lükatud seega antud laenulepingu tekstiga. Kostja oma väidet rahatuse kohta tõendanud ei ole. Asjakohane ei ole laenulepingu juures viibinud tunnistaja ülekuulamine, kuna on tuvastatud, et laenulepingu sõlmimise ajal raha üle ei antud. Laenulepingu tekst viitab samuti, et raha oli lepingu sõlmimise hetkeks üle antud. Kostja väide, et tegemist oli lepingu kavandiga ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Kostja on ühemõttelisele tekstile alla kirjutanud ning peab sellele vastavalt käituma. Alla kirjutamisega võttis kostja endale õigusliku kohustuse. Kuivõrd kohus hindab laenulepingut kui võlatunnistust, siis ei pea hageja ka tõendama, et ta raha üle andis, piisab antud võlatunnistusest. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeks (TsK), mille § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohaselt, TsK § 174 järgi on keelatud kohustuse täitmisest ühepoolselt keelduda. Kostja peab 18.08.1997 laenulepingu järgi võla tagastama. Hageja selgitas kohtuistungil, et võla suurus on 41 300 krooni, millest on ta kätte saanud 8 000 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista 33 300 krooni.
7.Nõue ei ole aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude, millega käesoleval juhul tegemist on, aegumise tähtaeg 3 aastat. Hagi on kohtusse saabunud 20.06.2005, seega ei ole nõue aegunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
8.T.K esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata.
9.Asjaolu, et kostja pole saanud hagejalt raha kinnitab laenulepingu kavandile alla kirjutanud Kaie Kattel, keda kohus keeldus kutsumast tunnistajaks, vaatamata hageja kinnitusele, et K. Kattel nägi kostjale raha üleandmist. Kohus rikkus tunnistaja kutsumata jätmisega kostja õigusi ning oli erapooletu, kuna ei selgitanud välja, kas tegemist on laenulepingu kavandiga, mille vastu kostja ei ole saanud raha ei 14.02.1997, 15.02.1997 ega 18.08.1997.

2(4)

10.Kohtu seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on alla kirjutanud laenulepingu 18.08.1997 ning et raha üleandmist ei toimunud 18.08.1997, on ebaõige. Tegemist on laenulepingu kavandiga ning kostja pole hagejalt saanud laenuraha ei 18.08.1997, 14.02.1997 ega 15.02.1997.
11.Arusaamatuks jääb, mille alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja andis kostjale laenu 14.02.1997 või 15.02.1997 nendes summades, mis on toodud kohtuotsuses, kuna raha üleandmise kohta pole mingeid tõendeid, dokumente ega tunnistusi. Kostja ei tunnista raha üle andmist hageja poolt. Kohus väidab, et raha üleandmist võlana kostjale hageja poolt ei toimunud 18.08.1997. Arusaamatuks jääb, kuidas on tõendatud asjaolu, et kostja on saanud laenulepingu kavandi alusel raha juba 14.02.1997 või 15.02.1997.
12.18.08.1997 laenulepingu kavandil on tõenduslik tähendus ainult koos 14.02.1997 laenulepinguga, mida aga pole kohtule esitatud. Kohus ei ole andnud kostjale võimalust tõendada enda rahatust seoses hageja väitega nagu oleks kostjale raha laenatud.
13.Hageja poolt 27.09.2005 esitatud nõue on aegunud, kuna hagejal oli tema poolt esitatud andmete alusel hagi esitamiseks aega ligikaudu 8 aastat. Kostja oli selle aja jooksul kättesaadav kõikidele ametiasutustele.
14.18.08.1997 koostasid pooled laenulepingu kavandi osaliselt hageja dikteerimise järgi, milles sisaldusid hageja erahuvid ja arvestused ning millele kostja koos K. K alla kirjutas. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kohtukulude välja mõistmine kostjalt. Vastustaja seisukoht
15.A.P ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 27.juuni 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
17.Maakohus on õigesti märkinud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad on allkirjastanud 18.08.1997 sõlmitud laenulepingu (t.l.8). Vaidlus puudub ka selles, et poolte vahel 18.08.1997 sõlmitud lepingu järgi raha üle ei antud. Selles osas kattuvad ka poolte seletused. Kostja seletuste kohaselt oli nimetatud leping rahatu, kuna tegemist oli laenulepingu kavandiga ja reaalselt laenu ta hagejalt saanud ei ole. Hageja seletuse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu TsK § 272 lg 1 mõttes 14.02.1997 ning hageja andis kostjale üle laenu summas 35000 krooni. Poolte vahel 18.08.1997 sõlmitud laenulepingus kostja kinnitab hagejalt laenu saamist ja sellele lisandunud intresse summas 41300 krooni ning leppisid kokku, et tühiseks muutub sellega ka poolte vahel 14.02.1997 sõlmitud laenuleping (t.l.8).
18.Eeltoodu alusel on kostja oma allkirjaga laenulepingul kinnitanud, et hageja on talle välja maksnud 41300 krooni. Seega on paljasõnalised kostja väited, et raha üleandmist ei ole hageja tõendanud. TsK § 276 lg 1 kohaselt on laenajal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Selle sätte kohaselt on rahatuse tõendamise kohustus kostjal. Kostja ei ole tõendanud, et pole hagejalt laenu saanud.
19.Peale selle on kostja võla osaliselt summas 8000 kr tasunud. Hageja seletuse kohaselt on hageja talle tasunud 1998 aastal 6500 kr, 21.09.1999 500 kr ja 2000 aastal 2000 kr (t.l.42).
20.Maakohus leidis õigesti, et 18.08.1997 poolte vahel sõlmitud laenuleping sisaldab deklaratiivset võlatunnistust TsK § 272 lg 3 mõttes. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamise koormuse muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või et võlasuhe on lõppenud. Maakohus leidis

3(4)

õigesti kõiki tõendeid kogumis hinnates, et kostja seda teinud ei ole ja õigesti hagi rahuldanud. Ka on maakohus õigesti leidnud, et nõue ei ole aegunud. Samuti ei ole maakohus asja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme nagu kaebuses väidetakse.

21.Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja see tuleb jätta rahuldamata.

R. Allikvere

Ü. Jänes

U. Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.