Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Nõue koosneb võlast 41 300 krooni, millest kostja on tasunud 8 000 krooni. Kohus saab aru, et nõude suuruseks on seega 33 300 krooni, mis koosneb põhivõlast. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja eitab 8 000 krooni tasumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled on allkirjastanud laenulepingu. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et raha üleandmist ei toimunud. Need asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Hageja väitel andis ta kostjale laenu , sõlmiti nimetatud leping. Nende väidete pinnalt asub kohus seisukohale, et laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega kuna selles kinnitatakse varem sõlmitud tehingu kehtivust. Raha saamist kinnitab kostja oma allkirjaga sellel laenulepingul kuna laenulepingus on märgitud, et hageja on kostjale välja maksnud 41 300 krooni. Laenulepingus on märgitud raha tagastamise tähtpäevaks (t lk 8). Kostja väited, et ta pole raha saanud on ümber lükatud seega antud laenulepingu tekstiga. Kostja oma väidet rahatuse kohta tõendanud ei ole. Asjakohane ei ole laenulepingu juures viibinud tunnistaja ülekuulamine kuna on tuvastatud, et laenulepingu sõlmimise ajal raha üle ei antud. Laenulepingu tekst viitab samuti, et raha oli lepingu sõlmimise hetkeks üle antud. Kostja väide, et tegemist oli lepingu kavandiga ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Kostja on ühemõttelisele tekstile alla kirjutanud ning peab sellele vastavalt käituma. Alla kirjutamisega võttis kostja endale õigusliku kohustuse. Kuivõrd kohus hindab laenulepingut kui võlatunnistust, siis ei pea hageja ka tõendama, et ta raha üle andis, piisab antud võlatunnistusest. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtis Tsiviilkoodeks (TsK), mille § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohaselt, TsK § 174 järgi on keelatud kohustuse täitmise ühepoolselt keelduda. Kohus asub seisukohale, et kostja peab laenulepingu järgi võla tagastama. Hageja selgitas kohtuistungil, et võla suurus on 41 300 krooni, millest on ta kätte saanud 8 000 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista 33 300 krooni. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Kuni kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Alates kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude, millega käesoleval juhul tegemist on, aegumise tähtaeg 3 aastat. Hagi on kohtusse saabunud , seega ei ole nõue aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuni kehtinud riigilõivu seaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi tasumisele kuuluva riigilõivu suurus oli 3 150 krooni, mille hageja on tasunud (t lk 16, 45). Võla väidetav tasumine menetluse kestel ei vähenda kostjalt väljamõistetava riigilõivu (ega õigusabikulude) suurust TsMS § 62 lg 2 järgi. Hageja on kandnud õigusabikulusid summas 3 481 krooni (t lk 15, 46). Vastavalt TsMS § 62 lg 2 ja 61 lg 1 p 1 tuleb kostjal hüvitada õigusabikulud summas (41 300 x 5%) 2 065 krooni.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.