Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Xxxx(hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 14.09.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.09.2016 esitatud hagiavalduse ning 17.10.2016 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 21.07.2015 üürileping 15/90, mille kohaselt oli kostja kasutusse antud Tallinnas, xxxx asuv eluruum. Samal kuupäeval oli koostatud ka üürilepingu 15/90 muutmise kokkulepe. 16.10.2015, 07.12.2015, 08.01.2016 oli kostjale saadetud meeldetuletus üürilepingust tuleneva võlgnevuse kohta. 09.05.2016 esitas hageja kostjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles teatas üürilepingu lõpetamisest alates 10.05.2016. Pooled allkirjastasid 16.05.2016 korteri üleandmise vastuvõtmise akti. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7.3 ei esita üürileandja üürnikule arveid üüri eest. Üüri makstakse iga kuu viimaseks kuupäevaks üürileandja kontole. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7.1 maksab üürnik üüri järgmise kuu eest ette. Sellest lähtuvalt pidi kostja tasuma aprillikuu eest üüri hiljemalt 31.03.16.a ja maikuu eest üüri hiljemalt 30.04.16.a Kostjale saadetud arved V16019 ja V16028 on n.ö meeldetuletusarved. Arvestades kostja poolt hagejale korteri üleandmise päeva ehk 16.05.16.a, vähendati arve V16028 üüri 250 euroni. Üürinõue on kokku 750 eurot.

Vastavalt üürilepingu punktile 3.3 on üürnik lisaks üürile kohustatud tasuma kõik korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo eest, haldus- ja hooldustasud ning muud teenused ja tasumisele kuuluvad maksed, mis on kajastatud igakuistes arvetes. Kõrvalkulud tasub üürnik vastavalt mõõdikute näitudele ja üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Igakuised kommunaalkulude arved koosnevad järgmistest kululiikidest: haldustasu, hooldustasu, heakord (muru niitmine, lume koristus (v.a. katuselt), trepikoja koristus, trepikoja vaipade vahetus, puhastusvahendid), elamu kindlustus, üldelekter, üldvesi, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, elekter ja küte. Kommunaalkulude nõue kokku on 589,41 eurot: arve V16018, veebruarikuu eest summas 179,88 eurot, arve V16026, märtsikuu eest summas 134,60 eurot, arve V16032, aprillikuu eest summas 118,74 eurot (arvel olevast summast on maha arvutatud 35 eurot vale fotograafi kutse eest), arve V16035, maikuu eest summas 156,19 eurot (arvel olevast summast on maha arvutatud 20 eurot võtme eest). Korter oli kostja poolt hagejale üle antud 16.05.2016. Pooled allkirjastasid ka vastava üleandmisevastuvõtmise akti, milles muuhulgas oli märgitud, et üleantav korter on must ja vajab koristamist ning koristamise kulud kannab kostja. Kostja poolt tasumata arved ja summad kokku: arve V16019 summas 500 eurot, arve V16028 summas 250 eurot, arve V16018 summas 179,88 eurot, arve V16026 summa 134,60 eurot, arve V16032 summas 118,74 eurot, arve V16035 summas 156,19 eurot, kokku 1 339,41 eurot. Arvestades kostja poolt tasutud tagatisraha summas 500 eurot, teostab hageja tagatisraha arvel tasaarvestuse kostja poolt tasumata arve V16019 osas. Vastavalt üürilepingu punktile 5.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja alaealisest ülalpeetavat, vähendab hageja viivise määra kuni 0,019 % päevas. Viivise summa on kokku 22,61 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 839,41 eurot ning viivised summas 22,61 eurot. Kostja vastus Kostja võttis vastuses hagi osaliselt õigeks. Kostja märgib, et tema arvates ei ole õigust nõuda üüri aja eest, mil ta ei saanud korterit eesmärgipäraselt kasutada (see tähendab aeg, mil elekter oli väljalülitatud). Kostja soovib, et selle aja eest, mil elekter puudus, üüri proportsionaalselt alandataks.

Kohtu põhjendused

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 21.07.2015 üürileping 15/90, mille objektiks oli Tallinnas, Xxxxelamus asuv korter nr 4 (kd I lk 21-30); Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi üürilepingust tuleneva võlgnevuse kohta 16.10.2015, 07.12.2015, 08.01.2016 (kd I lk 35, 46, 54); 09.05.2016 esitas hageja kostjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (kd I lk 77) Pooled allkirjastasid 16.05.2016 korteri üleandmise vastuvõtmise akti (kd I lk 86).

eesmärgipäraselt kasutada (ajal, mil elekter oli välja lülitatud). Kostja soovib üüri alandamist. VÕS § 278 p 4 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Lõige 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Kohus on üüri alandamisega seotud asjaolusid kostjale selgitanud ka 08.03.2017 määruses ning palunud kostjal välja tuua järgmised asjaolud: milles väljendus see, et kostja ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada (millised tegevused olid kostjal takistatud); mis ajavahelikul elekter ära oli; millises summas kostja üüri alandamist taotleb. Kostja ei ole kohtule nimetatud asjaolusid välja toonud. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kuna kostja ei ole välja toonud üüri alandamisega seotud asjaolusid, siis ei ole käesoleval juhul üüri alandamiseks alust. Seega on hageja üürinõue põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista üürivõlgnevus summas 250 eurot (s.o mai 2016 üür).

Kostja ei ole kõrvalkulude võlgnevuse ega selle suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seega on hageja kõrvalnõue, s.o üüritud asjaga seotud kulud põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista kõrvalkulud veebruar 2016, märts 2016, aprill 2016 ning mai 2016 eest kokku summas 589,41 eurot.

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (367,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.