2.Välja mõista Xxxxvõlgnevus summas 862,02 eurot (kaheksasada kuuskümmend kaks eurot ja kaks senti) XxxxOÜ kasuks, s.o põhivõlgnevus summas 839,41 eurot ja viivis 22,61 eurot.
3.Jätta menetluskulud Xxxxkanda.
4.Välja mõista Xxxxmenetluskulu summas 367,50 eurot XxxxOÜ kasuks, s.o riigilõiv summas 175 eurot ning esindaja tasu summas 192,50 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (367,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Xxxx(hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 14.09.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.09.2016 esitatud hagiavalduse ning 17.10.2016 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 21.07.2015 üürileping 15/90, mille kohaselt oli kostja kasutusse antud Tallinnas, xxxx asuv eluruum. Samal kuupäeval oli koostatud ka üürilepingu 15/90 muutmise kokkulepe. 16.10.2015, 07.12.2015, 08.01.2016 oli kostjale saadetud meeldetuletus üürilepingust tuleneva võlgnevuse kohta. 09.05.2016 esitas hageja kostjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles teatas üürilepingu lõpetamisest alates 10.05.2016. Pooled allkirjastasid 16.05.2016 korteri üleandmise vastuvõtmise akti. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7.3 ei esita üürileandja üürnikule arveid üüri eest. Üüri makstakse iga kuu viimaseks kuupäevaks üürileandja kontole. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7.1 maksab üürnik üüri järgmise kuu eest ette. Sellest lähtuvalt pidi kostja tasuma aprillikuu eest üüri hiljemalt 31.03.16.a ja maikuu eest üüri hiljemalt 30.04.16.a Kostjale saadetud arved V16019 ja V16028 on n.ö meeldetuletusarved. Arvestades kostja poolt hagejale korteri üleandmise päeva ehk 16.05.16.a, vähendati arve V16028 üüri 250 euroni. Üürinõue on kokku 750 eurot.
Vastavalt üürilepingu punktile 3.3 on üürnik lisaks üürile kohustatud tasuma kõik korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo eest, haldus- ja hooldustasud ning muud teenused ja tasumisele kuuluvad maksed, mis on kajastatud igakuistes arvetes. Kõrvalkulud tasub üürnik vastavalt mõõdikute näitudele ja üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Igakuised kommunaalkulude arved koosnevad järgmistest kululiikidest: haldustasu, hooldustasu, heakord (muru niitmine, lume koristus (v.a. katuselt), trepikoja koristus, trepikoja vaipade vahetus, puhastusvahendid), elamu kindlustus, üldelekter, üldvesi, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, elekter ja küte. Kommunaalkulude nõue kokku on 589,41 eurot: arve V16018, veebruarikuu eest summas 179,88 eurot, arve V16026, märtsikuu eest summas 134,60 eurot, arve V16032, aprillikuu eest summas 118,74 eurot (arvel olevast summast on maha arvutatud 35 eurot vale fotograafi kutse eest), arve V16035, maikuu eest summas 156,19 eurot (arvel olevast summast on maha arvutatud 20 eurot võtme eest). Korter oli kostja poolt hagejale üle antud 16.05.2016. Pooled allkirjastasid ka vastava üleandmisevastuvõtmise akti, milles muuhulgas oli märgitud, et üleantav korter on must ja vajab koristamist ning koristamise kulud kannab kostja. Kostja poolt tasumata arved ja summad kokku: arve V16019 summas 500 eurot, arve V16028 summas 250 eurot, arve V16018 summas 179,88 eurot, arve V16026 summa 134,60 eurot, arve V16032 summas 118,74 eurot, arve V16035 summas 156,19 eurot, kokku 1 339,41 eurot. Arvestades kostja poolt tasutud tagatisraha summas 500 eurot, teostab hageja tagatisraha arvel tasaarvestuse kostja poolt tasumata arve V16019 osas. Vastavalt üürilepingu punktile 5.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja alaealisest ülalpeetavat, vähendab hageja viivise määra kuni 0,019 % päevas. Viivise summa on kokku 22,61 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 839,41 eurot ning viivised summas 22,61 eurot. Kostja vastus Kostja võttis vastuses hagi osaliselt õigeks. Kostja märgib, et tema arvates ei ole õigust nõuda üüri aja eest, mil ta ei saanud korterit eesmärgipäraselt kasutada (see tähendab aeg, mil elekter oli väljalülitatud). Kostja soovib, et selle aja eest, mil elekter puudus, üüri proportsionaalselt alandataks.
Kohtu põhjendused
1.Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 mõttes, sest põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 4000 eurot. Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga, ei tee kohus üldistest menetlusreeglitest erisusi, kuid kohus märgib edasikaebamise korra vastavalt TsMS § 442 lg 10 sätestatule.
2.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: -
Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 21.07.2015 üürileping 15/90, mille objektiks oli Tallinnas, Xxxxelamus asuv korter nr 4 (kd I lk 21-30); Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi üürilepingust tuleneva võlgnevuse kohta 16.10.2015, 07.12.2015, 08.01.2016 (kd I lk 35, 46, 54); 09.05.2016 esitas hageja kostjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (kd I lk 77) Pooled allkirjastasid 16.05.2016 korteri üleandmise vastuvõtmise akti (kd I lk 86).
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 250 eurot mai 2016 eest (arve nr V16028). Selguse huvides märgib kohus, et kostja poolt tasutud tagatisraha summas 500 eurot osas teostas hageja tagatisraha arvel tasaarvestuse kostja poolt tasumata arve V16019 osas. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 3.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale korteri kasutamise eest igakuiselt üür summas 500 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega ka võlgnevuse tasumata jätmise kohta. Kostja on üksnes märkinud, et võtab hagi õigeks osaliselt. Samas ei ole kostja välja toonud, mis osas kostja konkreetselt hagi õigeks võtab. Samuti on kostja oma vastuses märkinud, et üüri ei ole õigus nõuda aja eest, mil korterit ei saanud
eesmärgipäraselt kasutada (ajal, mil elekter oli välja lülitatud). Kostja soovib üüri alandamist. VÕS § 278 p 4 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Lõige 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Kohus on üüri alandamisega seotud asjaolusid kostjale selgitanud ka 08.03.2017 määruses ning palunud kostjal välja tuua järgmised asjaolud: milles väljendus see, et kostja ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada (millised tegevused olid kostjal takistatud); mis ajavahelikul elekter ära oli; millises summas kostja üüri alandamist taotleb. Kostja ei ole kohtule nimetatud asjaolusid välja toonud. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kuna kostja ei ole välja toonud üüri alandamisega seotud asjaolusid, siis ei ole käesoleval juhul üüri alandamiseks alust. Seega on hageja üürinõue põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista üürivõlgnevus summas 250 eurot (s.o mai 2016 üür).
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka üüritud asjaga seotud kõrvalkulud summas 589,41 eurot. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt üürilepingu punktile 3.3 on üürnik lisaks üürile kohustatud tasuma kõik korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo eest, haldus- ja hooldustasud ning muud teenused ja tasumisele kuuluvad maksed, mis on kajastatud igakuistes arvetes. Kõrvalkulud tasub üürnik vastavalt mõõdikute näitudele ja üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Kõrvalkulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arve V16018 summas 179,88 eurot (veebruar 2016 eest) (kd I lk 81), arve V16026 summas 134,60 eurot (märts 2016 eest) (kd I lk 82), arve V16032 summas 118,74 eurot (aprill 2016 eest, arvel olevast summast on maha arvutatud 35 eurot vale fotograafi kutse eest) (kd I lk 91) ning arve V16035 summas 156,19 eurot (mai 2016 eest, arvel olevast summast on maha arvutatud 20 eurot võtme eest) (kd I lk 93).
Kostja ei ole kõrvalkulude võlgnevuse ega selle suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seega on hageja kõrvalnõue, s.o üüritud asjaga seotud kulud põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista kõrvalkulud veebruar 2016, märts 2016, aprill 2016 ning mai 2016 eest kokku summas 589,41 eurot.
8.Samuti on palunud hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 22,61 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 5.2 sätestab, et üürniku poolt lepingus sätestatud maksekohustuse täitmisega viivitamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist üks protsent (1%) tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt viivist 0,019 % päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka tabeli viivise arvutuskäigu kohta (kd I lk 106). Kuna kostja ei ole võlgnevust õigeaegselt tasunud, siis on kohtu hinnangul viivise nõue summas 22,16 eurot põhjendatud. Kostja, olles üüri ning kõrvalnõuete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 22,16 eurot.
9.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 839,41 eurot ning viivis 22,61 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 525 eurot, millest 175 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 350 eurot lepingulise esindaja tasu. Lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 70 eurot (käibemaksuta): - 28.09.2016 XxxxOÜ hagiavaldus Xxxxvastu 2 h, 140 eurot; - 17.10.2016 hagiavalduse esinevate puuduste kõrvaldamine 2 h, 140 eurot; - 10.11.2016 hageja seisukoht kostja poolt esitatud vastuse osas ja kompromissettepanek 30 min, 35 eurot; - 14.03.2017 hageja seisukoht ja menetluskulude koostamine 30 min, 35 eurot. 12.1 Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 175 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 175 eurot ka tasunud (kd I lk 94, 95). 12.2 Hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 2 tundi. Hageja on 28.09.2016 esitanud kohtule hagiavalduse blanketil (kd I lk 16-20). 17.10.2016 on hageja esitanud täpsustatud hagiavalduse (kd I lk 103-107). Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista menetluskulu ajakulu eest, mil hageja kõrvaldas hagiavalduses esinevaid puuduseid. Arvestades, et tegemist ei olnud mahuka ega keeruka tsiviilasjaga, siis oleks hageja saanud kohtu hinnangul esitada ka koheselt ilma puudusteta hagiavalduse. 12.3 Hageja on 10.11.2016 esitanud seisukoha kostja vastuses osas ning kompromissettepaneku (kd I lk 193-194). Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu on kohtu hinnangul selle koostamisele kulunud aeg 30 minutit põhjendatud. 12.4 14.03.2017 on hageja esitanud kohtule täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja (kd II lk 6-9). Kohus märgib, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, siis ei ole menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu selliseks kuluks, mida oleks mõistlik vastaspoolelt välja mõista. Seisukoha koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks 15 minuti ulatuses. 12.5 Seega on lepingulise esindaja tasu põhjendatud kokku 2 tunni ja 45 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tunnitasuks 70 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks. Seega on kokku põhjendatud esindajakulu suuruseks 192,50 eurot. Seega on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 367,50 eurot ulatuses, s.o riigilõiv summas 175 eurot ning esindaja tasu summas 192,50 eurot ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku summas 367,50 eurot. 12.6 TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (367,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.