Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud

22.09.2016 tegi Tallinna Üürikomisjon otsuse, millega rahuldas Tallinna linna avalduse ja kohustas VŠ tagastama Tallinna linnale eluruumi Raadiku 8/1-56 Tallinnas. Kostja sai Üürikomisjoni otsuse kätte 07.10.2016. Üürikomisjoni otsus jõustus 28.10.2016. 29.12.2016 esitas VŠ (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse tähtaja ennistamiseks üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Avaldaja leidis, et tal esineb mõjuv põhjus kohtusse pöördumise tähtaja järgimata jätmiseks, sest ta ei olnud võimeline läbi lugema üürivaidluskomisjoni otsust tulenevalt eesti keele mitte valdamise ja nägemise osalise kaotuse tõttu. Mälu kaotuse tõttu unustas kostja üürikomisjoni otsuse olemasolust kuni 16.12.2016. Samuti märkis avaldaja, et on Tallinna Linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse osakonna peaspetsialist VM-ga toimunud läbirääkimiste põhjal saanud aru, et Tallinna linn ei soovi temaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist või korteri äravõtmist võlgnevuse tõttu ehk avaldaja peab tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel ning saab edasi elada korteris. Avaldaja selgitas, et tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha ning põhjustab kostjale negatiivse tagajärje, mis seisneb selles, et kostjal ei ole enam kuskil elada ja korterist väljatõstmisel saab kostja surra infarkti tagajärjel. Tähtaja ennistamise taotluse lisana esitas avaldaja ka taotluse üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses üürikomisjoni poolt rahuldatud ulatuses. Esimese astme kohtu määrus 30.01.2017 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja taotluse tähtaja ennistamiseks üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses rahuldamata ja keeldus avaldaja taotluse üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses üürikomisjoni poolt rahuldatud ulatuses menetlusse võtmisest. Samuti tühistas kohus Harju Maakohtu 04.01.2017 hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjades 014/2016/2201 ja 014/2016/2202, mis on algatatud kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt Tallinna Üürikomisjoni 22.09.2016 otsuse (111/74/16) alusel kuni tsiviilasjas 2-16-19479 avalduse menetlusse võtmise otsustamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 32 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Seega keele mitte valdamine ei saa automaatselt olla TsMS § 67 lg 1 mõttes oluliseks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel. Kohus leidis, et põhistamata on kostja väited, et teda on ajanud segadusse Tallinna linna esindaja VM. Linna vastuse kohaselt on ametnik M avaldajat adekvaatselt ja küllaldaselt informeerinud tema suhtes toimuvast menetlusest ja võimalikest tulevikuväljavaadetest. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, mis kinnitaks kostja nägemishäiret ulatuses, mis takistaks lugemist. Kohus märkis, et ka nägemisvõime puudumine ei takista kostjal dokumentidega tutvuda mh sotsiaaltöötaja või mõne muu isiku vahendusel. Avaldajal on küll teatavad terviseprobleemid, kuid kohtu arvates võis avaldaja piisavalt selgelt aru saada tema suhtes toimuvast menetlusest Tallinna Üürikomisjonis ning teda on täiendavalt informeerinud linnaametnik VM. Kohtu päringule vastates on Tallinna linn selgitanud, et VŠ kasutas Männiku tee 89 majas eluruumi, milles puudus küte ja elamu vajas renoveerimist. Eluruumi kasutusse andmisel ei olnud kostjal erivajadusi. Kostjal ei ole vajadust asuda ka varjupaika, sest 20.12.2016 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalmajutusüksusesse majutamise ja majutuslepingute lõpetamise komisjoni 20.12.2016 koosolekul otsustati eraldada VŠ-le Akadeemia tee 34 sotsiaalmajutusüksuses vabanenud voodikoht. Tallinna linna vastusest nähtuvalt ei esine ohtu, et avaldaja satub eluruumist välja tõstmisel rasketesse tingimustesse, mis võiksid kaasa tuua

avaldaja põhiõiguste rikkumise. Eelnevast tulenevalt oli kohus seisukohal, et kostja avalduses esitatud asjaolud ei anna alust üürivaidluse kohtus läbivaatamiseks tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna üürivaidluskomisjoni 22.09.2016 otsus on jõustunud 28.10.2016 ja kohus ei ennista kohtusse pöördumise tähtaega, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märkis, et kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega asja menetluse, siis TsMS § 386 lg 4 alusel kuulub 04.01.2017 hagi tagamise määrus tühistamisele. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus 14.03.2017 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 30.01.2017 määrus ja ennistada 20-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg 22.09.20167 üürikomisjoni otsuse peale. Samuti palub avaldaja peatada täitemenetlus täiteasjades 014/2016/2201 ja 014/2016/2202, mis on algatatud kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt Tallinna Üürikomisjoni 22.09.2016 otsuse alusel kuni käesoleva määruskaebuse otsustamiseni. Maakohus on määruse tegemisel lähtunud TsMS § 32 lg-st 1, mis sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles, mille tagajärjel on jõudnud ebaõigele järeldusele, et keele mitte valdamine ei saa automaatselt olla TsMS § 67 lg 1 mõttes oluliseks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel. Avaldaja märgib, et antud juhul on tegemist kohtueelse menetlusega Tallinna Üürikomisjonis, mis peetakse üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) alusel. ÜVLS ei sätesta ranget nõuet asjaajamisele ja üürivaidlusasja menetlusele eesti keeles. Seega ei ole kohtu järeldus õige. Avaldaja leiab, et menetlus üürikomisjonis peaks toimuma avaldaja jaoks vene keeles. Lisaks märgib avaldaja, et teda ei ole kutsutud 13.09.2016 kell 10:00 toimuvale istungile. Otsuses märgitu, et avaldaja kutsuti istungile kirjaliku kutsega, mille ta sai kätte 12.08.2016, ei ole õige. Avaldaja on kätte saanud ainult 10.08.2016 määruse koos Tallinna linna 08.08.2016 avaldusega. Määrus ei vasta kutse nõuetele TsMS § 344 alusel. ÜVLS § 9 lg-le 3 ja § 12 lg-le 1 ning TsMS § 414 lg 2 p-le 1, § 662 lg-le 3 ja § 667 lg-le 3 viidates leiab avaldaja, et avaldaja ei ilmunud istungile, kuna teda ei ole kutsutud istungile kutsega, seega ei saanud üürivaidluskomisjon vaadata üürivaidlusasja sisuliselt läbi ega ka teha otsust avaldaja osavõtuta. Isegi linna vastuse p 5 kohaselt väidetakse, et avaldajale saadeti istungi kutse ja menetlusdokumendid posti kaudu ning ta sai need kätte 07.20.2016, s.o pärast menetluse lõppemist. Avaldaja märgib, et ta ei olnud mitte mingil määral teadlik üürikomisjoni menetlusest. Kohus leidis, et põhistamata on kostja väited, et teda on segadusse ajanud Tallinna linna esidnaja VM. Avaldaja leiab, et kohus ei ole suhtunud VM ütlustesse nõutava kriitilisusega, vaid uskus tema ütlusi täies ulatuses, mille tagajärjel on jõudnud ebaõigele järeldusele, et linna vastuse kohaselt on M avaldajat adekvaatselt ja küllaldaselt informeerinud tema suhtes

toimuvast menetlusest ja võimalikest tulevikuväljavaadetest. Avaldaja leiab, et teda on ajanud segadusse Tallinna linna esindaja VM. Avaldaja hinnangul ei ole õige kohtu väide, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, mis kinnitaks kostja nägemishäiret ulatuses, mis taksitaks lugemist. Avaldaja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on avaldajal 70% töövõimekaotus, ajukasvaja, epilepsia, millest on tingitud sealhulgas mälukaotus, silmanägemise osaline kaotus ning esineb ka liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle. Avaldaja märgib, et tal ei ole sotsiaaltöötajat, kes saaks teda aidata menetlusdokumentidega tutvumisel ning nende sisu selgitamisel. Peale selle ei ole kohus hinnanud asjaolu, et avaldajal on mälukaotus. Avaldaja leiab, et kohus on vääralt ja ebapiisavalt hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mis tingis ebaõige määruse tegemise. Mälu osalise kaotamise tõttu on avaldaja unustanud kättesaadud paberite olemsolust kuni 16.12.2016. 16.12.2016 on avaldaja pöördunud juristi poole. Samuti leiab avaldaja, et kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et 25.07.2016 otsuse nr 1369848 ja nr 1369852 alusel tuvastati avaldajal raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Seega on kolimine teise elukohta kahjulik tema tervisele. Käesoleval ajal elab avaldaja kõikide mugavustega korteris Raadiku 8/1-56, aga linn pakub talle kõigest voodikohta ilma mõistlike mugavusteta nagu varjupaigas. Seega satub avaldaja eluruumist väljatõstmisel rasketesse tingimustesse, mis võiksid kaasa tuua avaldaja põhiõiguste rikkumise. Vastus määruskaebusele Tallinna linn palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 30.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Seega pidi avaldaja tähtaja ennistamise taotluses tooma ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda taotlust üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses tähtaegselt esitamast. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 järgi tähendab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa riigikeele mittevaldamine olla mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust menetlustähtaja ennistamiseks. Seda sõltumata sellest, kas

vaidluse lahendamine toimub kohtumenetluses või kohtueelses menetluses. Sarnaselt kohtumenetlusele puudub ka Eesti Vabariigis aset leidva kohtueelse menetluse puhul alus eeldada, et menetlus toimub muus keeles kui riigikeeles. Seega kaebuses esiletoodu, et üürivaidluse lahendamine leidis aset kohtueelse menetlusena üürikomisjonis, mille puhul ei ole otsesõnu sätestatud asjaajamise ja menetluse toimumist eesti keeles, ei võimalda väärata maakohtu seisukohta tähtaja ennistamise taotluse lahendamise osas. Avaldaja seisukoht, mille kohaselt pidi vaidlus üürikomisjonis toimuma tema jaoks vene keeles, on põhjendamatu. Kolleegium selgitab lisaks eeltoodule, et juhul kui avaldaja ei olnud võimeline riigikeeles toimuvast üürivaidluse menetlusest aru saama, oli tal võimalik kaasata menetlusse tõlk. Sellist õigust avaldaja asja materjalidest nähtuvalt kasutanud ei ole. Määruskaebuses toob avaldaja esile mitmeid üürikomisjoni poolseid rikkumisi asja sisulisel läbivaatamisel, sh asjaolu, et avaldajat ei kutsutud 13.09.2016 kell 10:00 toimunud istungile ja et avaldajale toimetati istungi kutse ja menetlusdokumendid kätte pärast menetluse lõppemist ning seega ei olnud avaldaja üürikomisjoni menetlusest teadlik. Vastuseks sellesisulistele määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise ja seega jõustunud lahendi tõttu asja menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel ei oma tähtsust sisulised väited üürikomisjoni rikkumistest vaidluse kohtueelsel lahendamisel, kuivõrd need ei ole käesoleva määruskaebemenetluse esemeks. Praeguse määruskaebuse lahendamisel on asjakohased ja kohus annab hinnangu väidetele, mis seavad kahtluse alla maakohtu otsustuse tähtaja ennistamata jätmisest. Tähtaja ennistamise otsustamisel on oluline hinnata, kas avaldajal esines mõjuv põhjus, mis takistas tal tähtaegselt esitamast kohtule taotlust üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Avaldaja poolt määruskaebuses esiletoodud asjaolud üürivaidlusasja kohtueelses menetluses tehtud väidetavatest eksimustest dokumentide kättetoimetamisel ei ole sellisteks asjaoludeks, mis takistanuks avaldajal esitamast taotlust kohtule tähtaegselt, s.o 20 päeva jooksul üürivaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest 07.10.2016. Ka ei ole avaldaja ise toonud kaebuses esile, et need asjaolud põhjustasid taotluse hilinenult esitamise kohtule. Sarnaselt tähtaja ennistamise taotluses märgitule toob avaldaja ka määruskaebuses mõjuva põhjusena esile ajukasvajast ja epilepsiast tingitud mälukaotuse ja silmanägemise osalise kaotuse. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid ei võimalda hinnata avaldaja tervislikku seisundit selliseks, mis takistanuks avaldajal üürivaidluskomisjoni otsusega õigeaegselt tutvuda ja sellest aru saada. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 25.07.2016 otsusest nr 1369848 (tlk 24) nähtuvalt on avaldajal tuvastatud töövõime kaotuse protsent 70%. Sotsiaalkindlustusameti 25.07.2016 otsusega nr 1369852 (tlk 20) on avaldajal tuvastatud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kohtule esitatud ekspertarst AT arvamusest (tlk 22-23) nähtub, et isikul esineb raskele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ja muu funktsiooni (aju) suur kõrvalekalle. Eelnimetatud tõendid kinnitavad küll avaldajal terviseprobleemide olemasolu, kuid nende põhjal ei saa järeldada, et avaldajal oli nägemishäire ulatuses, mis takistas tal üürikomisjoni otsusega tutvuda või mäluhäire, millest tingitult unustas avaldaja üürivaidlust puudutavate menetlusdokumentide olemasolu kuni 16.12.2016. Ka ei anna asjas esitatud tõendid alust järelduseks, et Tallinna linna ametnik VM ajas avaldaja segadusse ja põhjustas sellega tähtaja järgimata jätmise taotluse esitamisel üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Eeltoodud põhjendustel leiab kolleegium vastupidiselt määruskaebuses väidetule, et maakohus on tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel igakülgselt ja täielikult hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning jõudnud seeläbi õigele järeldusele, et taotluses esitatud asjaolud ei anna alust tähtaja ennistamiseks.

Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebuses osundatuga avaldaja põhiõiguste rikkumisest üürivaidluskomisjoni otsuse järgsel eluruumist väljatõstmisel. Avaldajaga sõlmitud üürilepingu erakorraline ülesütlemine leidis käesoleval juhul aset tingituna avaldaja poolsest lepingu rikkumisest. Olukorras, kus üürilepingu lõpetamise ja üüripinna vabastamise nõude on tinginud avaldaja võlgnevus Tallinna linna ees, ei ole põhjendatud kaebuse väited avaldaja põhiõiguste rikkumisest eluruumist väljatõstmisel. Kuivõrd maakohus on õigesti leidnud, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, jõustus üürivaidluskomisjoni otsus seega 28.10.2016. Kuna üürivaidluses on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, on maakohus ka õigesti TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keeldunud menetlusse võtmast avaldaja taotlust üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Seega tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.