nende Avaldaja (võlgnik): UA (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I (võlausaldaja): RA (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik II (võlausaldaja): Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Puudutatud isik III (võlausaldaja): IR (endise perekonnanimega S, Soome Vabariigi isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik IV (võlausaldaja): AK (isikukood XXXXXXXXXXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Alari Avamägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.02.2017 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud avaldaja menetluskulud jätta avaldaja enda kanda ning võlausaldajate menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse osas, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja
kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 26 lg 2). Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata osas, millega maakohus määras kindlaks võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõude suuruse või keeldus sellest (VÕVS § 23 lg 7). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.UA (avaldaja, võlgnik) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks.
2.Avalduse kohaselt soovib avaldaja ümber kujundada võlausaldajate RA, Bondora AS, IR (endise nimega S) ja AK (K) nõuded, sealhulgas veel sissenõutavaks mittemuutunud potentsiaalsed kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Pandiga tagatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõuet ei soovi avaldaja ümber kujundada, sest tegemist on abikaasade lahusvaraga tagatud pangakrediidiga, mille taotlejaks on mõlemad abikaasad, ning avaldaja abikaasa on valmis alles jäänud eluasemelaenu teenindamise võtma enda peale. Abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, mistõttu võlgniku võetud ja ümberkujundatavad kohustused ei ole tekkinud abikaasade ühisest tegevusest või varaühisusest. Avaldaja kohustused ei puuduta abikaasa kohustusi. Avaldaja on seisukohal, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldajal on püsiv sissetulek kokku 1700 eurot kuus. Avaldaja kulutused ühe kuu kohta on kokku 840 eurot. Esitatud on vaid võlgniku kulud ehk 50% abikaasade kuludest, ülalpeetavad puuduvad.
3.Avaldaja on seisukohal, et ilma AK nõudeta on ta saanud koos abikaasaga hakkama. RA nõue on ümberkujundatav jõukohaseks. Avaldaja makseraskused olid põhjustatud asjaolust, et jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-11543, mille kohaselt tuleb avaldajal tasuda AK-le kohustus, mis on ootamatu, ebaõiglane ja mille täitmiseks puuduvad avaldajal vahendid. AK nõudeta ei oleks avaldajal makseraskusi. Avalduse kohaselt on pandiga tagamata võlasummad nende täielikus suuruses seisuga 30.09.2016 summas 350 920 eurot ja põhiosa järgi (ilma intressideta) on pandiga tagamata võlasummad seisuga 30.09.2016 summas 252 726,77 eurot.
4.Võlausaldajad RA ja IR on nõus ümberkujundamiskavas märgitud nõuete suurusega ning võla ümberkujundamisega taotletud viisil, kuid taotlevad kujundada võlad ümber selliselt, et kõik võlausaldajad loobuvad intressidest/viivistest vms kõrvalnõuetest ning kõigile võlausaldajatele tasutakse 50 kuu jooksul alates võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisest nende põhinõudest proportsionaalselt 16,40% määras.
5.Võlausaldaja Bondora AS kohtu poolt määratud tähtajaks ümberkujundamiskava kohta oma seisukohta ei esitanud.
6.Võlausaldaja AK palus jätta avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlgnik on tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid
oma kohustuste (võlausaldajate) kohta või on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Võlausaldaja palub jätta võlgniku väited tsiviilasjas nr 2-1411543 tuvastatud asjaolude kohta tähelepanuta. Samuti vaidlustab võlausaldaja võlgniku poolt esitatud väidetava 01.08.2012 laenulepingu ja väidetava 18.07.2014 nõude loovutamise lepingu ehtsuse ning palub, et kohus neid käesolevas tsiviilasjas tõenditena ei arvestaks. Kui kohus arvestab võlgniku poolt esitatud avalduse läbivaatamisel ka võlgniku poja RA väidetava nõudega, siis ei ole RA-l nõuet enda isa vastu avalduses toodud ulatuses, sest ei ole võimalik kontrollida, kas ja kui siis, kui palju, RA on üldse väidetava nõude omandamiseks tasunud. Võlgnik on esitanud ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta ning osaühingute osade kinkelepingud on sõlmitud sissenõudja AK huvide kahjustamiseks, mistõttu esineb alus ja need tuleks tagasi võita võlgniku vara hulka. Võlgnik on esitanud ebatäielikke andmeid oma võlausaldajate ja kohustuste kohta ka Nordea Bank AB Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingute ning nendest tulenevate kohustuste osas ja ei ole esitanud ka pandipidajast võlausaldaja nõusolekut võlgade ümberkujundamiskavale, mis samuti tingib võlgniku avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise.
7.19.11.2016 esitas võlgniku abikaasa seisukoha, milles ei nõustu võlausaldaja AK väitega, et avaldaja on esitanud ebatäielikke andmeid oma võlausaldajate ja kohustuste kohta Nordea Bank AB Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingute ning nendest tulenevate kohustuste osas ning kinnitab, et pangale on probleem lahti seletatud, võlgniku abikaasa suudab laenu ise tasuda ja allkirjastatud on ka laenulepingu muudatused.
8.21.11.2016 esitas avaldaja seisukoha võlausaldaja AK vastuväidetele, milles kinnitab, et ei ole tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma kohustuste (võlausaldajate) kohta, ega ole teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. AK ei ole oma väidet ebaõigete või ebatäielike andmete esitamise kohta tõendanud. Võlgnik on kohtu ette toonud võlausaldajad, kelle nõuetega oleks esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, mis annab vastavalt VÕVS § 24 lg-le 2 kohtule aluse võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Avaldaja hinnangul ei ole ühtegi põhjust jätta võlgniku poolt esitatud lepingutest tulenev RA nõue arvestamata. Avaldaja kinnitab veelkord, et võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine oli vajalik võlgniku pankroti vältimiseks. Võlgnik esitas ettepaneku, et kohtu lahendisse tuleks sisse kirjutada põhimõte, et kui võlgnik saab lisaks EBS-i töötasule ka muud tulu, maksab ta saadud netosummast xx% võlausaldajatele proportsionaalselt nende nõudele. Võimalik tagasivõitmine väljub käesoleva menetluse raamest ja selle teema juurde tuleb vajadusel tagasi tulla täite- või pankrotimenetluses. See koormab võlgade ümberkujundamise menetlust ja ei ole asjakohane. Võlausaldaja AK eksib, kui väidab, et osaühingute osade kinkeleping on sõlmitud sissenõudja huvide kahjustamiseks. AK väide, et võlgnik on esitanud teadvalt põhjendamatu avalduse võlgade ümberkujundamiseks, on paljasõnaline, pahatahtlik ja tõendamata. Võlgnik esitas kokkuvõtvalt uuesti võlgadega seotud andmed, arvestades vahepeal toimunud muudatusi (sh AK nõuet menetluskulude sissenõudmiseks). Pandiga tagamata võlasummad nende täielikus suuruses seisuga 21.11.2016 on 359 273,17 eurot, milles on arvestatud ka AK menetluskulude nõuet summas 8353 eurot. Põhiosa järgi (ilma intressideta) on pandiga tagamata võlasummad seisuga 21.11.2016 261 079,77 eurot.
9.Ekspert AJ esitas 12.12.2016 arvamuse võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kohta. Arvamuse kohaselt näitas pankrotihinnang, et pankrotimenetlus võimaldaks tõenäoliselt rahuldada võlausaldajate nõuded 21,13%. Ümberkujundamiskavaga pakuti nõude rahuldamise määraks 12,51%. Seega on võlausaldajate jaoks võlgade ümberkujundamiskavaga pakutud tingimused pigem kahjulikud. Võlgnik peaks pakkuma võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks vähemalt 21,13%, mis välistaks
nõuete ümberkujundamiskavaga võlausaldajate huvide kahjustamise ja arvestaks nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huvidega. Järelikult ei tagata eksperdi arvates ka ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale ümberkujundamiskava täitmisel nõude rahuldamine vähemalt sarnases ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada võlgniku pankrotimenetluses.
10.Eksperdi hinnangul on võlgniku vara ja kinnipeetav sissetulek võlgniku pankrotimenetluses kokku ligi 85 178 eurot, muuhulgas peab ekspert pankrotimenetluses võimalikuks 19.10.2016 kingitud A OÜ osa (100% osalus) tagasivõitmise hagi esitamist. Lisaks on arvestatud töötasuga E-st. Eksperdi arvates on ümberkujundamiskava alusel koheldud võlausaldajaid sarnaselt, kuna kõikide võlausaldajate kogunõude rahuldamise määr on 12,51%. Ümberkujundatavad nõuded hõlmavad nii põhi- kui kõrvalnõudeid ehk mõlemaid nõudeid koheldakse sarnaselt. Sarnane käsitlus on ka nõuete rahuldamisel alternatiivses pankrotimenetluses, kus ei eristata nõuete rahuldamisel nõudeid põhi- ja kõrvalnõude alusel. Sarnane nõude rahuldamise määr nii põhi kui kõrvanõuete puhul tagab võlausaldajatele sarnase kasulikkuse/kahjulikkuse võrreldes alternatiivse pankrotimenetlusega ja seeläbi võlausaldajate võrdse kohtlemise. Järelikult ei ole eksperdi arvates AK, ega ühegi teise võlausaldaja, nõuet ümberkujundamiskavas eeliskoheldud.
11.Eksperdile jääb mõistetamatuks, kuidas oli võimalik kinnisvaraarendusse investeerida viisil, et investeerija kaotas kogu laenatud ja investeeritud kapitali ehk kokku 150 000 eurot. Ekspert peab 100%-list kahjumlikkust hoolsa kinnisvaraarendaja investeeringult väga ebatõenäoliseks, seda olukorras, kus kinnisvara hinnad on Eestis aastate 20122014 kasvanud ja turg on olnud arendajatele soodne. Seetõttu on eksperdi arvates põhjendatud ja asjakohane, kui võlgnik nõustuks selgitama/tõendama kohtule laenu sularahas saamist, näidates, mil viisil on 01.08.2012 laenulepingu alusel laenuks võetud sularaha summas 150 000 eurot kasutatud. Juhul kui nimetatud nõue jääb siiski ebaselgeks või nõude tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata, siis tuleks RA nõue ja selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust.
12.Võlgnik esitas 31.12.2016 seisukoha eksperdi arvamusele. Võlgnik leidis, et ekspert on omaalgatuslikult asunud tehtud investeeringut analüüsima kitsalt kohaliku kinnisvaraarenduste tootlikkuse alusel ja leidnud, et 100% kahjumlikkus on välistatud. Võlgnik selgitas, et investeering tehti SPA-keti arendamisse erinevates riikides. See oli Eesti ettevõtjate projekt ja seetõttu saigi laenulepingusse kirja „Eesti kinnisvaraarendusse.“ Selle n-ö Eesti arendusprojekti peakontor pidi saama Eestisse. Projekt põhines Meresuu SPA mudelil ja pidi saama realiseeritud erinevates riikides. Idee autor ja eestvedaja oli AK, kes kaasas võlgniku sellesse projekti nõustajana. Võlgnik hakkas 2012. aasta kevadel/suvel AK-lt uurima, kas saaks ka projektist endale väikese „tüki“. AK lubas ja võlgnik hakkas raha otsima ja MI oli asjast huvitatud. 2012. aasta augustis andis võlgnik AK-le 150 000 eurot üle, et selle läbi SPA arendusprojekti sisse saada. Raha oli vaja projektis kavandatud riikidesse reisimiseks, kohapealsete ekspertide teenuste eest tasumiseks ja muudeks “turule sisenemise kuludeks”. Projekt oli paljulubav, kuid võlgniku hinnangul jäi projekt teostamata peamiselt altkäemaksude nõudmistega mittenõustumise taha. Seega kulusid SPA-projekti küll tehti, aga tulemust ei ole siiani. See oli võlgniku võetud äririsk ja ta ei süüdista kedagi teist. AK on võlgniku investeeritud raha kättesaamist projekti arendusse kinnitanud 13.12.2016 e-kirjas. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohtu 06.02.2017 määrusega määrati kindlaks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suurused ning tagatiste olemasolu järgmiselt: võlausaldaja AK nõude suurus 108 283,76 eurot (sh
põhinõue 60 121,43 eurot ja kõrvalnõue 48 162,33 eurot, tagatis puudub); võlausaldaja IR nõude suurus 5000 eurot (sh põhinõue 5000 eurot ja kõrvalnõue 0 eurot, tagatis puudub); võlausaldaja Bondora AS nõude suurus 1801,91 eurot (sh põhinõue 1770,84 eurot ja kõrvalnõue 31,07 eurot, tagatis puudub). Maakohus jättis RA nõude suuruse kindlaks määramata. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja jättis kinnitamata võlgniku poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 24.10.2016 määruse alusel Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevas täiteasjas nr 008/2016/2351 kohaldatud menetluse peatamise (menetlus oli peatatud kuni võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-1614840). Maakohus jättis võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
14.Maakohus määras kindlaks võlausaldajate nõuete suurused (VÕVS § 23 lg 4). Võlausaldajate AK, AS Bondora ja IR nõuded on võimalik kindlaks määrata 03.10.2016 ümberkujundamiskavas märgitud suuruses ja 21.11.2016 seisuga AK nõudele lisandunud menetluskulusid arvestades. Võlausaldaja AK põhinõude suurus tuleb määrata 60 121,43 eurot ja kõrvalnõuete osas 48 162,33 eurot ehk ümberkujundamiskavas ja võlgniku 21.11.2016 menetlusdokumendis täiendatult märgitud suuruses (võlgniku kohustuste kogusumma 108 283,76 eurot). Võlausaldaja AS Bondora põhinõude suurus tuleb määrata 1770,84 eurot ja kõrvalnõuete osas 31,07 eurot ehk ümberkujundamiskavas märgitud suuruses (võlgniku kohustuste kogusumma 1801,91 eurot). Võlausaldaja IR põhinõude suurus tuleb määrata 5000 eurot ehk ümberkujundamiskavas märgitud suuruses (võlgniku kohustuste kogusumma 5000 eurot).
15.Maakohus jättis RA nõude suuruse kindlaks määramata. Võlgnik väidab, et tema poja RA põhinõude suurus tema vastu on 194 187,50 eurot ja kohustuste kogusumma 244 187,50 eurot. Võlgniku väitel omandas tema poeg nõude võlgniku vastu MI-lt, kes omakorda olevat andnud võlgnikule 01.08.2012 laenu summas 150 000 eurot. Hilisemalt on nimetatud summa kasvanud intressi ja muude kõrvalkulude tõttu (I kd, tl 128-137). Võlgnik on ebaõigesti märkinud, nagu oleks 194 187,50 eurot üksnes intressideta põhinõude summa. 18.07.2014 nõude loovutamise lepingust (I kd, tl 128) nähtuvalt on põhinõude summaks 150 000 eurot ja intressi suuruseks 44 187,50 eurot. Samuti ei ole võlgnik esitanud arvutusi nimetatud kohustuste kogusumma 244 187,50 eurot kujunemise kohta. Kuid vähemtähtis ei ole asjaolu, et kohtule ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, nagu oleks MI võlgnikule 150 000 eurot reaalselt laenu andnud ja nagu oleks võlgnik selle omakorda edasi investeerinud ilma investeeringust sentigi tagasi saamata. Kohtule esitatud laenulepingus kinnitab võlgnik küll sularahas laenu saamist eesmärgiga investeerida laenusaaja soovitusel Eesti kinnisvaraarendustesse (I kd, tl 130), kuid kohtu hinnangul on eluliselt mitteusutav, et mitmekordse kõrgharidusega võlgnik võttis 2012. aastal sularahas suure summa laenu ning paigutas selle raha määratlemata Eesti kinnisvaraarendustesse ilma rahapaigutuse kohta mingeid dokumente vormistamata ja sellisel viisil, et ei saanud sentigi tagasi. Elulise usutavuse kriteeriumit vähendab veelgi asjaolu, et taolisel kummalisel viisil väidetavalt saadud ja kasutatud laenu tagastamise nõue loovutati väidetavalt võlgniku lähisugulasele (pojale) ning võlgnik kasutab antud nõude intresside ja muude täpsustamata kõrvalnõuetega suurendatud versiooni eesmärgiga oma võlgasid ümber kujundada.
16.Eeltoodule juhtis põhjendatult tähelepanu ka ekspert.
17.Kohtu jaoks ei ole veenvad ka võlgniku 31.12.2016 menetlusdokumendis välja toodud selgitused 150 000 euro investeerimise kohta. See, et võlgnik võis olla huvitatud mingis
projektis osalemisest (II kd, tl 192-200), ei tõenda veel seda, et võlgnik sai MI-lt 150 000 eurot laenu, paigutas selle raha edasi ning jäi rahast täielikult ilma. Võlgnik ei ole raha reaalse investeerimise kohta esitanud mingeid tõendeid. 13.12.2016 AK e-kiri (II kd, tl 201) ei ole kohtu jaoks veenvaks tõendiks 150 000 euro investeerimisest nn SPAprojekti. Antud e-kirjas väidab AK vastusena võlgniku pikale e-kirjale projekti kirjeldusest ja 150K andmisest, et „ nii see oli, tollal olid sihid suured ja reisid pikad“, kuid sellest ei selgu, mis täpsemalt „nii oli“, kas „suured sihid ja pikad reisid“, „150K“ või midagi muud (II kd, tl 201). Kohtu jaoks jääb mõistetamatuks ka arvatavasti slängisõnastikku kuuluva „150K“ kasutamine ja selle termini tähendus.
18.Kohtule ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, nagu oleks MI võlgnikule summas 150 000 eurot reaalselt laenu andnud ja nagu oleks võlgnik selle omakorda edasi investeerinud ilma investeeringust sentigi tagasi saamata. RA väidetava nõude suurus tuleb jätta käesolevas menetluses kindlaks määramata, kuna RA nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, tegelikult tõenäoliselt ei ole; kuid vähimal juhul on nõue ebaselge ning kohtul ei ole selle nõude õiguspärasust ja tõendatust võimalik käesolevas menetluses mõistlikult hinnata (VÕVS § 23 lg 5). Käesoleva määrusega ei ole välistatud, et RA võimaliku nõude olemasolu ja ulatust oleks võimalik selgeks teha väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust.
19.Maakohus ei nõustunud, et esineb alus võlgniku avalduse läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, sest võlgnik on tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma kohustuste (võlausaldajate) kohta või on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Asjaolu, et kohus jättis RA nõude suuruse kindlaks määramata, ei tähenda vältimatult, nagu oleks võlgnik tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma kohustuste (võlausaldajate) kohta või oleks ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Samuti ei ole kohus tuvastanud, nagu oleks võlgnik ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.
20.Maakohus leidis, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata ning jättis seega kinnitamata võlgniku poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava.
21.Võlausaldaja AK on vaielnud vastu ümberkujundamiskavale, seega ei ole ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 1 alusel võimalik kinnitada.
22.Ümberkujundamiskava ei ole võimalik kinnitada ka VÕVS § 24 lg 2 alusel, kuna käesolevas menetluses ei ole ümberkujundamisega nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest. Kuna kohus jättis RA väidetava nõude suuruse kindlaks määramata, siis moodustab ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldaja AK nõue ülekaalukalt rohkem kui pool võlausaldajate nõuetest.
23.Ümberkujundamiskava ei ole võimalik kinnitada ka VÕVS § 24 lg 3 alusel, kuna ekspertarvamusele tuginedes (II kd, tl 160-169) ei ole võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ekspert AJ 12.12.2016 arvamusest nähtub, et pankrotimenetlus võimaldaks tõenäoliselt rahuldada võlausaldajate nõuded 21,13%. Ümberkujundamiskavaga pakuti nõude rahuldamise määraks 12,51%. Seega on võlausaldajate jaoks võlgade ümberkujundamiskavaga pakutud tingimused pigem kahjulikud. Võlgnik pidanuks pakkuma võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks vähemalt 21,13%, mis välistaks nõuete ümberkujundamiskavaga võlausaldajate huvide kahjustamise ja arvestaks nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huvidega. Järelikult ei tagata eksperdi arvates ka
ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale (AK) ümberkujundamiskava täitmisel nõude rahuldamine vähemalt sarnases ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada võlgniku pankrotimenetluses (II kd, tl 166).
24.Ekspert on oma arvamuses käsitlenud ka alternatiivselt olukorda, mille järgi: „Kui alternatiivses/võrdlevas pankrotimenetluses RA nõuet summas 244 187,5 eurot tõenäoliselt ei tunnustataks, siis on ülejäänud nõuete rahuldamise määr võlgniku alternatiivses pankrotimenetluses 21,13% asemel 65,97%. See tõstaks nii teiste võlausaldajate rahuldamisele kuuluva nõude suurust kui ka sellele vastavat kuumakset. AS Bondora, Ilkka Soumineni ja AK nõudeid tuleks vähendada sellisel juhul ümberkujundamismenetluses mitte enam kui 34,03% (100% - 65,97%), tasudes nõuded 50 võrdse kuumaksega. See tagaks teistele võlausaldajatele pankrotimenetlusega sarnase kasulikkuse“ (II kd, tl 166). Ekspert on õigesti rõhutanud asjaolu, et kuna RA väidetav nõue (kokku koos intressidega 244 187,5 eurot) moodustab kõikidest ümberkujundatavatest nõuetest ligemale 68%, siis on nimetatud nõude kehtivus ja tunnustamine alternatiivses pankrotimenetluses võlgniku teiste võlausaldajate võlgade ümberkujundamise põhjendatud ulatuse seisukohast olulise tähtsusega. Nimetatud nõude kehtivus mõjutab ka ümberkujundamiskava VÕVS § 24 alusel kinnitamist (II kd, tl 168).
25.Võlausaldajate (eriti AK) jaoks on võlgade ümberkujundamiskavaga pakutud tingimused kahjulikud. Võlgniku poolt ei tagata ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale (AK) ümberkujundamiskava täitmisel nõude rahuldamist vähemalt sarnases ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei ole võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ka Riigikohus on oma 17.06.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15 selgitanud, et oluline on see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
26.Kohus ei nõustunud võlgniku kriitika ja soovitustega ekspertarvamuse ja eksperdi suhtes (II kd, tl 188-190). Kohtu hinnangul on ekspertarvamus piisavalt motiveeritud ja kohtul puudub alus kahelda eksperdi pädevuses ning erapooletuses.
27.Asjakohatu ja alusetu on ka võlgniku kriitika jõustunud kohtuotsusega lõppenud kohtumenetluse suhtes tsiviilasjas nr 2-14-11543 (I kd, tl 187-206), kus kohus oleks justkui kohustanud võlgnikku maksma AKle altkäemaksu ning justkui sooviks AK jõustunud kohtulahendi toel ebaseaduslikult rikastuda. Käesolevas menetluses ei saa taasavada vaidlust tsiviilasjas nr 2-14-11543 tehtud jõustunud kohtuotsuse üle ning nagu ka võlgnik ise õigesti märgib, kuulub jõustunud kohtulahend täitmisele. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku soov muuta jõustunud kohtuotsust.
28.Kuna kohus jätab käesolevas asjas võlgniku avalduse rahuldamata ja sellega võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb (VÕVS § 36), siis tühistab kohus Harju Maakohtu 24.10.2016 kohtumäärusega kohaldatud täitemenetluse peatamise.
29.VÕVS § 8 lg 1 kohaselt võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Võlgnik on tasunud vastavalt Harju Maakohtu 25.11.2016 määrusele kohtu deposiiti eksperdi tasuna 3240 eurot ja nimetatud summa on eksperdile välja makstud (II kd, tl 151-153, tl 170). Nimetatud kulu jääb võlgniku kanda. Põhjendamatud on võlgniku etteheited, nagu ei teinud ekspert oma tööd korrektselt ja nagu oleks eksperdi tasu liiga suur. Kohus on pöördunud ekspertiisi tegemiseks 7 erineva eksperdi poole ja valinud nende seast eksperdiks isiku, kes nõustus ekspertiisi tegema madalaima hinnaga (II kd, tl 139-150). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud VÕVS § 8 lg-s 2 sätestatud aluseid selleks, et jätta lisaks võlgade
ümberkujundamise menetluse kuludele ka võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda. Seega võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Määruskaebus
30.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega määrata võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses kindlaks lisaks võlausaldaja RA põhi- ja kõrvalnõuete suurus järgmiselt: põhinõue 150 000 eurot, kõrvalnõue 94 625 eurot (kokku 244 625 eurot). Samuti palub võlgnik rahuldada avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitada võlgniku poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava (menetluse käigus täpsustatud tingimustel): ProporSumma mida Tasutud Summa Summa tsioon jõuab tasuda protsent aastal aastal Nõue (%) 50-ne kuuga nõudest (%)
nõude (kuni kuus kuus järgi pensionini) RA
68.01
581.73
563.59
28179.60
11.52
AK
30.10
257.46
249.44
12471.78
11.52
IS
1.39
11.89
11.52
575.93
11.52
Bondora 0.50 4.28 4.14 207.17 11.52 AS Võlgnik palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
31.Maakohus jättis ebaõigesti RA nõude suuruse kindlaks määramata. Kohus ei ole põhjendanud, miks RA esitatud nõuet kohtu arvates tegelikult tõenäoliselt ei ole. Kohtul ei olnud ühtegi põhjendust peale selle, et ta ei pidanud seda nõuet eluliselt usutavaks. Võlgnik on nõude olemasolu tõendanud laenulepinguga ja kinnitusega raha kättesaamise kohta. Jääb ebaselgeks, mis on maakohtu jaoks see „piisav tõend“, mis tõendaks saadud laenu investeerimist. Käesolevas menetluses peab võlgnik tõendama laenu saamist, mitte seda, kuhu võlgnik saadud laenu ära kulutas.
32.Ekspert on võlgniku investeeringu (150 000 eurot) hindamisel lähtunud kitsalt kohalikust Eesti turust. Investeeringu puhul oli aga tegemist kuludega, mis tehti rahvusvahelise projekti huvides. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole võlgniku 31.12.2016 selgitused ja tõendid kohtu jaoks veenvad. Kuna võlgade ümberkujundamise menetlus lahendatakse hagita menetluses, siis ei ole põhjendatud kohtu etteheide, et kohtule ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta nagu oleks MI võlgnikule 150 000 eurot reaalselt laenu andnud ja nagu oleks võlgnik selle omakorda edasi investeerinud ilma investeeringust sentigi tagasi saamata. Kui kohtule tundus, et tõendeid ei piisa, pidanuks kohus olukorras, kus tal endal tõendeid koguda ei õnnestunud, nõudma neid nt võlgnikult.
33.Võlgniku kõrgharidus ei ole nõude hindamisel asjakohane ning on diskrimineeriv. Kohus ei ole põhjendanud, miks kõrgharitud ja teatud kogemustega inimesed ei või elus eksida või miks käesolevas asjas eluliselt toimunud ja tõendatud asjaolud ei ole eluliselt usutavad. 01.08.2012 laenulepingu p 1.1.2. tekstist saab üsna üheselt aru, et tegemist on investeerimisega selliselt, et laenulepingu pooled teenivad kasumit põhimõttel 50:50. Kohus ei ole põhjendanud, miks selline laenuleping ei ole eluliselt usutav. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole eluliselt usutav, kui poeg soovib isa aidata ja omandab selleks nõude isa vastu.
34.Maakohus on võlgnikule ette heitnud, et võlgnik ei ole esitanud arvutusi RA ees olevate kohustuste kogusumma 244 187,50 euro kujunemise kohta. Võlgnik esitab vastavad arvestused määruskaebuses ning märgib, et maakohus on eksinud RA nõude suurusega ning et tegelikuks nõude suuruseks on 244 625 eurot.
35.Kohtumääruse p-s 5 väidab maakohus, et kohus on andnud võlgnikule tähtaja vajadusel ümberkujundamiskava muuta või uus ümberkujundamiskava esitada. See ei vasta tõele. Sellist võimalust ei ole kohus võlgnikule pakkunud ka pärast eksperdi arvamuse esitamist, mistõttu ei saanud võlgnik muuta ekspertarvamuse valguses ümberkujundamiskava võlausaldajatele vastuvõetavamaks (VÕVS § 25 lg 2).
36.Võlgnik on kohtule põhjendanud, et seoses võimaliku pankrotiga kaotaks ta õiguse tegutseda advokaadina, millisele tegevusele on tal õigustatud huvi ja õigus. Kohus ei ole põhjendanud, miks on pankrot võlgnikule parem kui võlgade ümberkujundamine. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (VÕVS § 24 lg 3 p 1).
37.VÕVS § 24 lg 5 järgi on kohtul muu hulgas kohustus arvestada võlgniku vara tagasivõitmise võimalustega. Eksperdi seisukohad kinkelepingu tagasivõitmise osas on ebapädevad. Tagasivõitmisel peab olema ka majanduslik sisu, mida antud juhul ei ole. Halduril ei ole vaja tagasi võita äriühingut, mille ainsaks varaks on inimesed (konsultandid).
38.Võlgnik peaks eksperdi hinnangul pakkuma võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks vähemalt 21,13%. Ekspert ei ole teinud korrektseid arvutusi ja on siin märkimisväärselt eksinud. Tõenäosus, et pankrotimenetlus võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõuded 21,13%-lisel määral lähtub sellest, et pankrotimenetluses võidetakse tagasi A OÜ osa. Ekspert lähtub nimetatud osaühingu osa väärtuse hindamisel majandusnäitajatest seisuga 30.06.2015, saades tulemuseks 43 622 eurot. Sellega tõstab ta kunstlikult võlgniku pankrotivara ja kinnipeetava sissetuleku pankrotimenetluses 85 178 eurot. Eksperdil tulnuks juhinduda osaühingu majandusnäitajatest seisuga 30.06.2016. Ekspert ei teinud mingit katset 30.06.2016 majandusaasta aruannet võlgnikult välja nõuda. A OÜ osa väärtuseks seisuga 30.06.2016 on 1857 eurot. Oluliselt (ca 2 korda) muutus seoses sellega ka võlgniku pankrotivara ja kinnipeetava sissetulek pankrotimenetluses, mis seisuga 30.06.2016 on 43 413,60 eurot. Seisuga 30.06.2016 oleks pankrotimenetluses nõuete rahuldamise määr 9,50% (Nõude rahuldamise määr = (vara 43 413,60 eurot – ligikaudsed eksperdi pakutud menetluse kulu 9252 eurot) / kohustused 359 710,67 eurot). Seega on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, kuna võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid pankrotimenetluse korral.
39.Ekspert ei teinud oma tööd korrektselt, mistõttu on tema tasu liiga suur. Üle 1000 euro eksperdi töö eest maksmine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Menetluse edasine käik
40.Võlausaldajad RA ja IR palusid määruskaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
41.Võlausaldaja AK palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
42.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
43.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu RA nõudele. Maakohus on jätnud RA nõude kindlaks määramata ja tuginenud seejuures VÕVS § 23 lg-le 5, mille kohaselt võib kohus jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb nõue või selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Seejuures on maakohus vaidlustatavas määruse igakülgselt põhjendanud, miks ta leiab, et RA nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, tegelikult tõenäoliselt ei ole ning et vähimal juhul on nõue ebaselge ning kohtul ei ole selle nõude õiguspärasust ja tõendatust võimalik käesolevas menetluses mõistlikult hinnata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda maakohtust vastupidisele järeldusele.
45.Kolleegiumi hinnangul on RA nõude puhul tegemist ebaselge nõudega ning seega ei saa seda nõuet tulenevalt VÕVS § 23 lg-st 5 käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses arvestada. Esiteks tekitab kahtlusi suures summas tehingu tegemine sularahas. Kolleegium peab põhjendatuks, et mõistlik keskmine inimene ei anna niivõrd suures summas laenu sularahana üle. Tõsikindlaks tõendiks, mis veenaks kohut nimetatud summas laenu üleandmises, oleks pangakonto väljavõte. Ka võlgniku poolt 31.12.2016 esitatud tõendid ei ole sellise detailsuse astmega, mis võimaldavad kolleegiumil jõuda tõsikindlale järeldusele väidetava investeeringu tegemisest. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega. Tulenevalt eeltoodust tekitab küsimusi ka võlgniku leige suhtumine „võetud äririski“, arvestades, et 150 000 euro puhul on tegemist suure summaga. 31.12.2016 menetlusdokumendis väidab võlgnik nimelt, et „Seega kulutusi SPA-projekti küll tehti, aga tulemust ei ole siiani. See oli UA võetud äririsk ja ta ei süüdista kedagi teist“. Toimiku materjalid ja kõik eeltoodud asjaolud koosmõjus võimaldavad kolleegiumi hinnangul järeldada, et RA nõude olemasolu on küsitav ning et kindlasti ei ole toimiku materjalide pinnalt võimalik nõude põhjendatust mõistlikult hinnata.
46.Võlgade ümberkujundamise menetlus on sarnaselt pankroti- ja saneerimismenetlusega kiire menetlus, mis ei ole mõeldud ebaselgete nõuete ümberkujundamiseks. VÕVS § 23 lg 5 ütleb selgelt, et ebaselge nõude olemus ja selle suurus tuleb selgeks teha väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kuna hagita menetluse raames on kohtu võimalused hinnata nõude kehtivust ja põhjendatust paratamatult piiratud, siis võib kohus võlausaldaja nõude VÕVS § 23 lg 5 alusel võlgade ümberkujundamise menetlusest täielikult või osaliselt välistada, jättes selle lahendamiseks hagimenetluses. Käesolevas menetluses ei ole võimalik mõistlikult hinnata RA nõude tõendatust, kuna see nõuaks kolleegiumi hinnangul täiendavat tunnistajate ülekuulamist seoses laenu andmise ja selle kasutamisega ning täiendavate tõendite esitamist seoses tehtud investeeringutega. Hetkel võlgniku poolt esitatud tõendid ei võimalda jõuda tõsikindlale järeldusele, et laenuleping ka tegelikult sõlmiti, võlgnik sai sularahas 150 000 eurot, võlgnik investeeris selle summa SPA-keti arendamisse ning et RA omandas algselt laenuandjalt nõude võlgniku vastu.
47.Kuna RA nõue jääb kindlaks määratama, ei anna kolleegium hinnangut kaebaja poolt määruskaebuses välja toodud arvutustele RA nõude suuruse kohta ning väitele, mille kohaselt on tegelikuks nõude suuruseks 244 625 eurot.
48.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis RA nõude kindlaks määramata. VÕVS § 23 lg 7 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi kavata osas, milles ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata RA nõude.
49.Võlgnik vaidlustab määruskaebuses ka seda, et maakohus jättis ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on oma olemuselt kohtu diskretsiooni otsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium ei nõustu ka kaebaja põhjendustega, mille kohaselt ei ole maakohus oma seisukohtu seoses kava kinnitamata jätmisega põhjendanud.
50.Võlgnik heidab maakohtule ette seda, et maakohus on ekslikult määruses väitnud, et kohus andis 15.11.2016 kirjas võlgnikule tähtaja vajadusel ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Kolleegium nõustub, et nimetatud tähtaja andmist maakohtu kirjast tõesti ei nähtu, kuid asjaolu, et maakohus seda ekslikult määruses väitis, ei anna alust määruse tühistamiseks. Ka ei olnud maakohus tulenevalt VÕVS-st kohustatud nimetatud tähtaega võlgnikule andma. VÕVS § 25 lg 2 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Eeltoodud sättest nähtuvalt on sellise tähtaja andmine kohtu diskretsiooni otsus, mitte kohtu kohustus. Ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kohus võib anda tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, kui kohus kavaga ei nõustu, kuid näeb võimalust kava kinnitamiseks muudetud kujul või kokkuleppe võimalikkust võlausaldajatega. Seega ei saa maakohtule VÕVS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaja mitteandmist ette heita.
51.Kaebaja vaidlustab ka eksperdi poolt A OÜ osa väärtuse määramise. Kolleegium toob välja, et VÕVS § 24 lg 4 kohaselt lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga (käesoleval juhul 21.10.2016). Seega pidi ekspert A OÜ osa väärtuse määrama kindlaks 21.10.2016 kuupäeva seisuga, seda ekspert tegigi ning lähtus osa väärtuse kindlaksmääramisel seisuga 30.06.2015 esitatud majandusaasta aruandest. Samuti nähtub e-äriregistri andmetest, et A OÜ majandusaasta aruanne perioodi 01.07.2015 - 30.06.2016 eest esitati äriregistrile alles 16.12.2016, s.o 4 päeva pärast 12.12.2016 ekspertiisiakti koostamist. Seega ei olnud eksperdil isegi võimalust ekspertiisiakti koostamisel arvestada majandusaasta aruandega perioodi 01.07.2015 - 30.06.2016 eest. Kolleegiumi hinnangul ei ole ekspert A OÜ osa väärtuse hindamisel eksinud ning seega ei hinda kolleegium kaebaja väiteid selle kohta, milline on A OÜ osa väärtus seisuga 30.06.2016. Ka ei ole eeltoodust tulenevalt asjakohased väited selle kohta, et kaebaja hinnangul ei esitaks haldur pankrotimenetluses hagi tagasivõitmiseks, kuna A OÜ osal väärtust ei ole.
52.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ka osas, milles maakohtus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata. Maakohus on õigustatult tuginenud eksperdi arvamusele, mille kohaselt pankrotimenetlus võimaldaks tõenäoliselt rahuldada võlausaldajate nõuded 21,13%,
kuid ümberkujundamiskavaga pakuti nõude rahuldamise määraks on vaid 12,51%. Ühelt poolt tuleb vaieldamatult oluliseks pidada võlgniku huvi vältida pankrotimenetlust ning pankroti väljakuulutamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, kuid kuna võlgade ümberkujundamise kava esitatud kujul kinnitamine rikub võlausaldajate huve ning võlgade ümberkujundamine ei ole võlgniku poolt soovitud viisil võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve ning õigusi kaaludes põhjendatud (VÕVS § 24 lg 3), siis on maakohus jätnud õigustatult kava kinnitamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et käesoleval juhul puuduvad ka VÕVS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused kava kinnitamiseks.
53.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et eksperdile määratud tasu on õiglane ning puudub alus selle vähendamiseks.
54.Määruskaebuse menetlemisega seotud võlgniku menetluskulud jäävad võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda (VÕVS § 8 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.