Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

krooni tasumist (sh tagastamata krediidisumma 19 640,48 kr, intress 2 284,25 kr, leppetrahv 3 928,10 kr, viivis 42,30 kr ja võla sissenõudmise kulu 900 kr). Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 19 640,48 krooni, intressi 2 284,25 krooni, viivise 899,85 krooni (42,30+857,55 arvestades, et viivisenõue on suurenenud ), leppetrahvi 3 928,10 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni , kahju hüvitise 7 497,09 krooni – lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimalusest hageja lepingu ülesütlemise tõttu ilma jäi. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab kostja nõuet osaliselt. Kostja võttis hagejalt krediiti 20 000 krooni. Esimese tagasimakse tasus , edasisi makseid ei olnud võimalik tasuda, kuna kostja oli haige ja siis kaotas töö. Uuesti tööle asus kostja haigestus kostja taas ja oli töövõimetu kuni . Kostja töötas katseajaga saades katseajal töötasu 3 410 krooni. Kostja on teadlik kohustusest krediit tagasi maksta, ei tegutsenud pahauskselt, kuid ei olnud võimeline kohustust täitma seoses väga raske majandusliku olukorraga. Kostja tunnistab hagi põhinõude ja intresside osas. Viivist ja leppetrahvi palub kostja mitte välja mõista arvestades, et ta ei jätnud oma kohustust täitmata pahauskselt. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas poolte nõusolekul kirjaliku menetluse kohtumäärusega juhindudes TsMS § 403 lg 1. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Taotlusi ja tõendeid pooled kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tagastamata krediidisumma nõue 19 640,48 krooni suuruses ja intressi nõue 2 284,25 krooni suuruses kuulub rahuldamiselt TsMS § 440 lg 1 alusel seoses kostja poolt nimetatud nõuete õigeks võtuga kohtule esitatud kirjalikus vastuses. § 440 lg 1 sätestab, et kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Rahuldamisele kuuluvad ka hageja nõuded leppetrahvi, viivise ja võla sissenõudmise kulu väljamõistmiseks. Leppetrahvi nõue tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on kahjuks ka kulud, mis on tehtud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. VÕS § 35 kohaselt on tüüptingimus lepingu osa. Tüüptingimuste p 4.3 näeb ette viivise maksmise kohustuse lepingu ülesütlemise korral ja p 5.1, ja p 5.2 krediidisumma tagasimaksmisega viivitamise korral. Väljamõistmisele kuuluva viivise suuruseks on 899,85 krooni. Kooskõlas § 113 lõikega 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt §-le 162. § 162 lg 1 järgi võib tasumisele kuuluvat leppetrahvi (viivist) vähendada mõistliku suuruseni maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab viivist 899,85 krooni suuruses. Kohus leiab, et selle vähendamiseks alust ei ole.

Leppetrahvi väljamõistmise aluseks on VÕS 3.jagu. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p-d 4.3 ja 5.3 näevad ette leppetrahvi maksmise kohustuse kostjale lepingu ülesütlemise juhul. § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja poolt esitatud tõenditega on tõendatud tema ajutine töövõimetus , , ja ning töölepingu lõpetamine . Kostja vastuse kohaselt puudus tal haiguse tõttu reaalne sissetulek ning raske majanduslik olukord ei võimaldanud lepingut täita, mistõttu kostja taotleb viivist ja leppetrahvi mitte välja mõista. Kohus peab nimetatud asjaolusid arvestades põhjendatuks leppetrahvi vähendamist 2 928,10 krooni võrra ning mõistab kostjalt välja leppetrahvi 1 000 krooni suuruses. Võla sissenõudmisega seostud kulu (900 krooni) maksmise kohustuse nägid pooled ette üldtingimuste p-ga 4.3, kus see on kirjas muu kuluna ja p-s 8.3, mis näeb ette võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise vastavalt hageja hinnakirjale. 900 krooni nõue tuleb rahuldada VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel. Kahju hüvitis 7 497,09 krooni (lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimalusest hageja lepingu ülesütlemise tõttu ilma jäi), tuleb välja mõista VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 1,2, 4 alusel. § 128 lg 2 kohaselt on hüvitamisele kuuluvaks varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi 4. lõike järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Juhul kui kostja täitnuks lepingut saanuks hageja intressi kogu lepingu kehtivuse perioodi eest. Sellest tulenevalt on hagejal õigus VÕS § 128 lg 2 ja lg 4 alusel saamata jäänud intressile 7 497,09 krooni suuruses, mida hageja nõuab kahju hüvitisena. Kooskõlas VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Viidatud VÕS sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 32 221,70 krooni suuruses rahuldada. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude 32 221,70 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista 2450 krooni suuruses hagi esitamisel ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 alusel. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.