Tsiviilasi nr.2-05-2838/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 13.november 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi VB’i hagi RKa hüvitamises.
vastu
kinnistusraamatus
kande
muutmises
ja
kohtukulude
kohtuistungi aeg 26.oktoober 2006 hageja VB istungil osales koos volitatud esindaja, KB’iga kostja RKa istungil osales koos volitatud esindaja, VE’iga asjaolud VB’i ja LB abielu on sõlmitud , mille kohta on koostatud
abieluakt nr.
LB(kinkija), VB (kinkija ) ja RKa on sõlminud notariaalselt tõestatud vormis korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise kokkuleppe, korteriomandi ning asjaõiguslepingu (edaspidi leping nr. , milles sisalduvad muu hulgas järgmised vaidluses tähtsust omavad kokkulepped;
Hageja on
sõlminud üürilepingu Tallinnas asuva korteri üürimiseks.
Hageja on
teinud notariaalselt tõestatud vormis lepingust nr.
Pooled ei esitanud taotlust
taganemise avalduse.
lepinguosalise, L.B kaasamiseks protsessi kolmanda isikuna.
hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus 1) muuta kinnistu kannet selliselt, et kanda hageja kinnistusraamatusse kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna. Hageja täiendas hagi ning palus 2) tunnustada hageja omandiõigust nr. 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna ja 3) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kande muutmiseks 4) jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja täiendas ja täpsustas avalduses hagi alust. Hageja väidab, et registriosas nr omaniku kanne on ebaõige ja rikub hageja õigusi. Hageja on kinkelepingust taganenud ning tal on õigus tehingu alusel üleantu tagasi saada. Hageja väidab, et vaidlusalune vara oli tema ja L.B . Hageja abielu on sõlmitud ; hageja on omanikuna kantud se . Hageja õigust omandile ei mõjuta asjaolu, et vara omanikuna oli raamatusse kantud üksnes tema . Hageja omandit kinnitab asjaolu, et tema nõusolek oli vaidlusaluse sõlmimiseks vajalik. Hagiavalduses põhjendas hageja tehingust taganemist kostja jämeda tänamatusega. Avalduse kohaselt alandas kostja koos hageja ga teda peale lepingu sõlmimist pidevalt. Kostja on nõudnud hagejalt raha ning kasutanud tema suhtes vägivalda tekitades hagejale erinevaid kehavigastusi. Kostja on teinud võimatuks hagejal korteri kasutamise; ajas kostja hageja , lubamata tal kaasa võtta isegi isiklikke asju. Hageja väidab, et tal oli õigus korteriomandist 1⁄2 mõttelise osa na samas ulatuses lepingust taganeda. taganemine lõpetas võlaõigusliku ning muutis kehtetuks kinkelepingus sisalduva asjaõiguslepingu. Kostja suhtes on ära langenud kannete õiguslik alus ning hageja tuleb lugeda kinnisasja kaasomanikuks. Hageja tuleb vara 1⁄2 mõttelise osa omanikuna se sisse kanda. Kostja ei ole andnud kande muutmiseks nõusolekut. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et õigus lepingust taganeda on lõppenud. Kinkeleping on vormistatud , hagi on esitatud ja see on kostjale teatavaks tehtud . Kostja väidab, et lepingust taganemise õigus laieneb üksnes le, kelleks hageja ei ole olnud. ei ole lepingust taganenud ega andnud ka hagejale lepingust taganemiseks nõusolekut. Kostjale vara omanikuks oli hageja , L.B , kes on lepingus osalenud na. Vara on soetatud arvel ning hagejal puudub sellele õigus. Kostja väidab, et hagejal puudub seadusega kaitstud õigus nõuda kande parandamist. Hageja väidetav taganemine võlaõiguslikust tehingust ei mõjuta omandi ülekandmise asjaõigusliku kokkuleppe kehtivust. kanne ei ole ebaõige, kuivõrd asjaõigusleping ei lõppenud taganemisega. Asjaõiguslepingust ei ole õiguslikult võimalik taganeda. Kostjal on alus keelduda omandi kande muutmiseks nõusoleku andmisest; juhul kui hageja soovib loobuda isiklikust kasutusõigusest, pole selleks kostja nõusolekut tarvis. Kostja väidab ka, et hageja põhjendused ei ole selged, väited on tõendamata. Hagejal polnud alust lepingust taganeda. Kostja ei ole hageja suhtes tänamatust üles näidanud.
Hageja poolt esile toodud sündmuse käigus ei ähvardanud ta hagejat ega kasutanud tema suhtes vägivalda. Kostja ei kasuta korterit ega ole hagejale teinud mingeid takistusi vara kasutamiseks. Hageja on kasutusõigusest loobunud seoses kolimisega oma naistuttava juurde. kohtu hinnang Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 1) Hageja väidab, et kostja on rikkunud tema õigusi ilmutades hageja kui vara jämedat tänamatust.
suhtes
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p. 1 ja 268 lg. 1 järgi võib pärast täitmist (kingisaajale vara üleandmist) taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et hageja on minetanud lepingust taganemise õiguse seoses seaduses ettenähtud tähtaja möödumisega. VÕS § 270 järgi võib taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega ei ole lepingust taganemise õiguse tähtaja kulgemise algus seotud mitte lepingu sõlmimise ajaga vaid taganemise aluse tekkimise ajaga. Vaidlusalune sündmus on poolte seletusel toimunud ; hageja on teinud lepingust taganemise avalduse ehk seaduses ettenähtud üheaastase tähtaja kestel. VÕS § 188 järgi võib lepingupool lepingust taganeda vastavalt seadusele. Lepingu lõpetab üksnes seadusel või lepingul põhinev taganemine. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks oma käitumisega andnud hagejale alust lepingust taganeda. Hageja ei kinnitanud kohtus hagiavalduses kostja käitumise kohta esile toodud väiteid, vaid selgitas, et peab kostjat tänamatuks üksnes viimase käitumise tõttu Tallinnas, asuvas korteris. Hageja seletas, et tal tekkis korterisse tulles lahkheli oma , LB. Tekkinud rüseluse käigus sai hageja pea vigastusi. Kostja saabus korterisse hageja palvel. Tema saabumisel oli rüselus juba toimunud ning hagejal . Hageja seletuse kohaselt talutas kostja tema pesema ning tegi ettepaneku korterist koheselt lahkuda. Kostja ja tunnistajana ütlusi andnud, L.B annavad toimunud sündmuse kohta samalaadseid selgitusi. Sündmuses osalenute väidetes on erinevused üksnes selles, millises vormis palus kostja hagejal korterist lahkuda. Hageja väidab, et kostja osundas seejuures hageja jalavigastusele ning hoiatas, et vigastatud võib saada ka tema teine jalg. Kostja seda faktiväidet omaks ei võta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks kostja poolt tehtud ähvardusi või vägivaldust. Kohtul puudub alus eeldada kostja poolt sellist käitumist. Kohus ei hinda hageja seletust kostja käitumise suhtes usaldusväärseks, kuivõrd hageja ise on menetluse kestel andnud kostja käitumise suhtes erinevaid selgitusi. Kohtuistungitel ei kinnitanud hageja kordagi, et hagiavalduses märgitud kostjapoolne pidev alandamine, raha nõudmine ja toimumine oleks tegelikult aset leidnud. Hageja seletas kohtuistungitel korduvalt, et hindas kostja tänamatuks üksnes eelmärgitud sündmuse põhjal. Muid etteheiteid hageja kostjale ei teinud.
Hinnates tõendamata väiteid mõlemal poolel, saab kohus hageja väited lugeda põhjendatuks üksnes nende ülekaaluka veenvuse tõttu. Käesolevas asjas sellist veenvust ei esine. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja käitumine emotsionaalselt küllastunud õhkkonnas (kostja saabus korterisse olukorras, kus tema ema ja kostja vahel oli toimunud rüselus, nähtaval oli olnud püstol ja hagejal olid nähtavad vigastused) oli adekvaatne. Ka juhul, kui kostja ettepanek hageja lahkumise kohta polnud esitatud kõige viisakamas vormis, ei ole see sündmuse asjaolusid arvestades hinnatav jämeda tänamatusena. Kostja käitumine oli suunatud üksnes agressiivsuse tõrjumisele ja konflikti lahendamisele. Kohus leiab ka, et kostja ei ole teinud hagejale vara kasutamisel takistusi. Hageja ise seletas kohtus, et lahkus korterist põhjusel, et tal tekkisid lahkhelid ga. Oma asjad viis ta korterist naistuttava juurde. Hageja etteheited olid menetluse kestel suunatud valdavalt oma , mitte kostja vastu. Hageja ei toonud esile mingeid asjaolusid, millele tuginedes saaks väita, et kostja on teinud hagejale takistusi vaidlusaluse korteri kasutamisel. Eelneva põhjal leiab kohus, et kostja ei ole hageja suhtes jämedat tänamatust üles näidanud ning hagejal puudus seadusest tulenev alus lepingust taganemiseks. 2) Hageja nõuab omandi tunnustamist ja tema kaasomanikuna se sisse kandmist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest. AÕS § 121 järgi annab kinnisasja omandajale õiguse nõuda se kandmist kinnisasja omandamise tehing. Senise omaniku keeldumise korral on kinnisasja omandajal õigus esitada omaniku vastu se kande tegemist ja kinnisomandi tunnustamist taotlev hagi. Hageja väidab, et oli koos ga asuva vara omanik kuni kostja kasuks sõlmimiseni; pärast taganemist kuulub vara tagastamisele. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Perekonnaseaduse § 14 järgi on abielu kestel omandatud vara de (ühisomand). AÕS § 70 lg. 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Perekonnaseaduse § 17 lg. 4 järgi saab de ühisomandisse kuuluvat, registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja käsutada üksnes teise kirjalikul nõusolekul. Eelnevast järeldub, et d saavad sse kuuluvat asja ja sellega seotud nõudeõigusi realiseerida üksnes ühiselt olles kolmandate isikutega õigussuhetes vastavalt ühisvõlgnike või ühisvõlausaldajatena. Eelnevaga on kooskõlas hageja väide selles, et sõlmimise eelduseks oli hageja nõusolek. Hageja on kinkelepingus väljendanud nõusolekut vara käsutamiseks. Omandi üleandmiseks on sõlmitud asjaõiguslepe ning kostja omand on se kandmisega tekkinud. Hageja on teinud notari juures taganemise avalduse. sõlmimisest tekib võlasuhe. Lepingus nr. osalesid poolel tulenevalt vara iseloomust ja tema vastavalt ühisvõlgnike või ühisvõlausaldajatena. Seega võisid nad tulenevaid põhjendatud nõudeõigusi võlaõigusseaduse § 72 järgi realiseerida üksnes ühiselt. Perekonnaseaduse § 18 järgi võidakse de jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Hageja ja tema vaidlusalust vara asjas kogutud tõendite põhjal jaganud ei
ole. Seega on hageja väidetav omandiosa s tuvastamata. Hageja nõude rahuldamisel tekiks olukord, kus de jagatakse ühe vaidluses kolmandate isikuga, mis ei ole õiguslikult võimalik. Hageja võib küll eeldada, et temale kuulus st 1⁄2 mõtteline osa, kuid üksnes sellele eeldusele tuginedes käesolevas protsessis de omandiosa suurust kindlaks määrata ei saa. Seega on õige kostja väide selles, et ka lepingust taganemise õiguspärasuse korral puuduks hagejal asjas esile toodud asjaoludel õiguslik võimalus saada vara kindlaksmääratud kaasomandiosa omanikuks ühepoolse taganemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 189 lg. 2 järgi ei kuulu tehingu järgi saadu tehingust taganemise korral tagastamisele juhul, kui vara tagastamine on üleantu olemuse tõttu välistatud. Tulenevalt olemusest ei ole ühe ühisomaniku taganemise korral võimalik määrata, milline varaosa temale kuulus ning vara tagastamisele seetõttu ei kuulu. AÕS § 118 lg. 1 järgi tekib kinnisomand kinnistamisega. se kinnisasja omanikuna sissekandmiseks on nõutav kinnisasja omandamise eelduste olemasolu. Seega tuleb vaidluses tuvastada, kas hagejale kuulub vaidlusaluse kinnisasja omandaja nõudeõigus (AÕS § 121) või mitte. AÕS § 65 lg. 1 järgi omab kande muutmise või kustutamise nõudeõigust üksnes isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust se kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi. KRS § 341 lg. 2 p. 2 järgi on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel eelkõige kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. eaduse (KrS) § 341 lg. 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduses sätestatud juhtudel asendab kohtuotsus puudutatud isiku nõusolekut. Sellest ei tulene aga, et puudutatud isikul pole õigust nõusoleku andmisest keelduda. kanne on ebaõige, kui see on tehtud ilma õigusliku aluseta või kui see alus on hiljem ära langenud või kannet on valesti muudetud või kustutatud või kui kannet tehes on seadust muul viisil rikutud. Selliseid asjaolusid vaidluses esile toodud ei ole. AÕS § 119 ja 120 järgi on kinnisomandi, s.h. kaasomandi tekkimise aluseks kinnisasja omandamise ja üleandmise kokkulepped. Hageja omand on lõppenud kinkelepingus sisalduva omandi üleandmise kokkuleppe alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaksid osundatud vara tagastamiseks kokkulepete sõlmimist. Kostja sellekohast tahet kohtus ei väljendanud. Hagejal puudub õiguslik alus kostjalt vara tagasinõudmiseks. Kohtul puudub alus tuvastada kostjal vastava tahteavalduse tegemise kohutust. Kostja on õigustatud keelduma vara tagastamisest ning se kande tegemiseks nõusolekut andmisest. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on seotud lepingu nr. 637 sõlmimisega; samuti väited, mis on seotud de vaheliste suhetega, kuivõrd need ei oma vaidluses õiguslikku tähendust. kohtukulud Hageja on Harju Maakohtu vabastatud.
määrusega hagi esitamisel riigilõivu (12 250kr.) tasumisest
Kostja on tasunud OÜ kviitungite alusel õigusabi eest 14 500 krooni. Kohtukulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230 lg. 1, 434, 436, 438, 441-442; VÕS §-st 72; 188; 189 lg. 2; 267 p. 1 ja 268 lg. 1; 270; perekonnaseaduse §-st 14; 17 lg. 4; 18; AÕS §-st 65 lg. 1; 68; 70 lg. 4; 80; 118 lg. 1; 119; 120; 121; ja KrS §-st 341 lg. 1 ja lg. 2 p. 2 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.