lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-52858/64

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-52858/64
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
02.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-52858

Tsiviilasi

OS (S) hagi VS (S) vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.12.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OS määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: OS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Igor Šablonin Kostja: VS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 29.12.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
OS (hageja) esitas 03.06.2014 Harju Maakohtule hagi VS (kostja) vastu elatise suurusega 218 eurot kuus väljamõistmiseks kuni 30.04.2018 ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist elatise 2616 euro väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 04.12.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsusega jäeti maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2016 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-15 ringkonnakohtu otsus tühistati ja saadeti asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.05.2016 otsusega Harju Maakohtu 04.12.2014 otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ning jättis menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 26.09.2016 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
3.19.06.2015 esitas kostja maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning 17.10.2016 täiendava avalduse. Kostja palub mõista hagejalt välja menetluskulud 3190 eurot ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Hageja vaidles kostja menetluskulude nimekirjadele vastu. Kostjale reaalne osutatud õigusabiteenuseks kulutatud ajakulu moodustab 19,2 h, kokku summas 1160 eurot. Samuti leiab hageja, et ülejäänud ajakulu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 29.12.2016 määrusega rahuldati osaliselt kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrati kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1700 eurot (lepingulise esindaja kulud). Maakohus jättis rahuldamata avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1490 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1700 eurot) tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on Harju Maakohtus kokku 11 h summas 580 eurot, Tallinna Ringkonnakohtus kokku 7 h summas 370 eurot, Riigikohtus kokku 4 h summas 280 eurot ning asja uuel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus kokku 4,7 h summas 470 eurot. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 26,7 h (11 + 7 + 4 + 4,7) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga vahemikus 40-100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13, 3-2-1115-13 ja 3-2-1-145-13). Kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (40-100 eurot/tund) ülemäära kõrge.
7.Kokku tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud summas 1700 eurot (580 + 370 + 280 + 470). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1490 eurot (3190 – 1700). Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1700 eurot) tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Määruskaebus
8.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada väljamõistetud menetluskulude osas ning vabastada hageja menetluskulude tasumisest, kuna hageja on maksejõuetu. Hageja on püsivalt töövõimetu 50 % ulatuses ning tema igakuine

sissetulek on kokku 193 eurot (sh pension 167,40 eurot ja hooldajatoetus lapse hooldamise eest 25,60 eurot). Seega ei ole hagejal võimalik tasuda menetluskulusid summas 1700 eurot. Määruskaebuse väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule oma 2016. aasta arvelduskonto väljavõtte. Menetluse edasine käik

9.Kostja määruskaebusele vastust ei esitanud.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole hageja esitanud sisulisi vastuväiteid väljamõistetud menetluskulude rahalisele suurusele ega vaidlustanud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega annab ringkonnakohus hinnangu vaid hageja väitele, mille kohaselt tuleb hageja menetluskulude tasumisest vabastada, kuna ta on maksejõuetu.
13.TsMS ei anna kohtule alust vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust nullini põhjusel, et menetlusosaline ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Kui hageja leidis, et menetluskulude temalt väljamõistmine oli ebaõiglane, siis oleks ta pidanud esitama sellekohased vastuväited menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja seda teinud ei ole. Samuti ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses maakohtus tuginenud sellele, et maakohus vähendaks menetluskulude rahalist suurust tulenevalt sellest, et teatud summas menetluskulude tasumine käib talle üle jõu või on talle liiga koormav.
14.Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta on maksejõuetu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on asja menetluses aga tuvastatud, et „hageja varaline seisund on piisav tema vajaduste rahuldamiseks, sest tema kontol on selleks raha olemas. Hageja kontol oli eelmise aasta lõpu seisuga 13 286 eurot (9000+4286,97) ja lisaks teadmata suuruses summa hoiusel, mida tal on õigus kasutada enda vajaduste rahuldamiseks ja seetõttu ei vaja ta kostja abi.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2016 otsuse p 32). Seega, isegi kui esineks menetlusõiguslik alus menetluskulude vähendamiseks tulenevalt hageja raskest majanduslikust seisust, siis ei oleks see põhjendatud, kuna hagejal on piisavalt vahendeid menetluskulude tasumiseks.
15.Kui hagejal esineb siiski raskusi väljamõistetud menetluskulude tasumisel, siis on pooltel võimalik maakohtu määruse jõustumisel täitmise korras vabatahtlikult kokku leppida (nt sõlmida maksegraafik). Samuti on täitemenetluse seadustiku § 45 alusel võimalik võlgnikul taotleda, et kohus määruse täitmise peataks või täitmise pikendaks või ajataks, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.