Kohtulahend

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 4 500 krooni tehtud töö eest ning mõista kostjalt Maksu- ja Tolliametisse ja teistesse ametitesse tulu-, sotsiaal- ja kindlustusmaks S.Biga sõlmitud töölepingu netosummalt 6 500 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping vannitoa remondi tegemiseks. Kostja kohustus selle töö eest tasuma hagejale 3 000 krooni. Vannitoa remont pidi tehtama kostja materjalist. Kohe töö tegemise alguses hakkasid poolte vahel tekkima lahkhelid remonditööde tegemise suhtes. Nii kostja kui ka tema tütar tegid hagejale korduvalt märkusi, et teostatud remonditööd ei vasta kostja soovidele. Kostja nõudmisi arvesse ei võetud ja hageja jätkas remondi tegemist oma äranägemise järgi. Kostja maksis hagejale 14.05.2004 avanssi summas 2 000 krooni. Hiljem hakkas hageja nõudma tööde eest suurema summa tasumist. Hageja väitis, et kui kostja ei nõustu suurema summa tasumisega, siis ta remonti lõpuni ei tee. Sel põhjusel pidi kostja lõpetama töövõtulepingu ning kuna remont ei olnud lõpuni valmis ning tehtud töö ei vastanud kostja soovidele, vähendas kostja kokkulepitud töövõtutasu 1 000 krooni võrra. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 27.02.2006 otsusega osaliselt ja mõistis L.Blt S.Bi kasuks välja 3 900 krooni kohustise täitmiseks. Samuti mõistis kohus kostjalt välja 885 krooni tunnistajatasu riigituludesse ja jättis ülejäänud kohtukulud poolte kanda. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 10.05.2004 suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema kostja korteris asuvas vannitoas remonti. Poolte vahel on vaidlus, milliseid töid tuli hagejal kostja vannitoas teha. Hageja on loetlenud, et ta pidi lepingu raames tegema järgmised tööd: vana pahtlikihi eemaldamine, seinte pinna tasandamine, seintele kahhelplaatide paigaldamine, vannitoa põranda tasandamine, plaatide paigaldamine põrandale, vana elektrijuhtmestiku asendamine uuega, eesseina paigaldamine vanni alla, sanitaartehniliste torude ja kanalisatsiooni paigaldamine vanni alla eesseina karkassi, ripplae paigaldamine vannitoas, elektrivalgustuslampide paigaldamine. Kostja väidetel tegi ta isiklikult vannitoas eeltööd seinaplaatide paigaldamiseni, mistõttu ei olnud hagejal vajadust pahtlikihti eemaldada ja seinu tasandada. Tunnistaja T. B ütlustest nähtub, et kostja poolt olid vanad plaadid maha võetud ja seinad pahteldatud, kuid niiskuskindlat kihti (kostja seletuse kohaselt türkiissinine vedelik) ei olnud pahtlile kantud, sest vannitoa seinad olid pärast kostja teostatud töid pahtlivärvi, s. o tumehalli värvusega. Seetõttu leidis kohus, et hageja poolt seinte täiendav nõuetekohane ettevalmistamine plaatide panekuks oli vajalik ning sellekohane kokkulepe poolte vahel on tõendatud. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja enne plaatide paigaldamist vannitoa seintel olnud pahtli maha võttis ja uuega asendas. Ka kostja poolt esitatud asjatundja arvamuses on loetletud tehtud töödena nende tööde teostamine, mille üle poolte vahel vaidlus on. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tehtud tööd on puudustega. Kummagi poole esitatud asjatundjate arvamused lahknevad selles osas. Vastuolu asjatundjate arvamustes on kohtu arvates seletatav sellega, et asjatundja L. M on võtnud tööde hindamisel eelduseks, et kasutatud seinaplaadid on kõrge kvaliteediga, samuti on kohal, kus tööd teostati, kvaliteetne alusmaterjal. Samas nähtub asjatundja L. S arvamusest, et kostja vannitoa näol on tegemist nn nõukogude-aegse halva kvaliteediga monteeritud tehaselise sankabiiniga. Kostja vannitoas kasutatud plaatide mõõdud on erinevad (1-2

2(8)

mm). Plaadid osteti kostja juhiste järgi, tegemist oli madalama hinnaklassi plaatidega, mis lisaks olid allahinnatud. Seega on asjas tõendamist leidnud, et kostja poolt soetatud plaadid olid madalakvaliteedilised. Samas täidavad nad oma otstarbe ning tellija soovil selliste plaatide paigaldamine ei olnud vale. Veenvam on asjatundja L. S hinnang, et hageja poolt teostatud plaatimistööd on hästi tehtud. Hageja pidi kostja vannitoas asuva vanni ette ehitama karkassi ja katma selle plaatidega. Kuna asjatundja L. S arvamuse kohaselt sobib teostus kasutamiseks ja on otstarbekas, siis leidis kohus, et kostja vastuväited selles osas on põhjendamata ja tõendamata. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas vannitoa põranda nn ääreliistu oleks hageja pidanud tellija soovil eemaldama. Asjatundja L. S arvamusest ja istungil antud ütlustest nähtub, et betoonäär, mille eemaldamist kostja soovis, on vannitoa konstruktsiooni osa. Tegemist on raudbetooniga, mille saab küll spetsiaalsete vahenditega eemaldada, kuid kuna tegemist on vannitoa armatuuri betoonkaitsega, siis ei soovita asjatundja seda teha. Kuna VÕS §-st 641 lg 3 tulenevalt ei tohtinud hageja järgida kostja sobimatuid ja mitteotstarbekaid juhiseid, ei saa raudbetoonääre eemaldamata jätmist kohtu hinnangul pidada tehtud töö puuduseks. Tunnistaja T. B ütlustest nähtub, et hageja ei kooskõlastanud tellijaga, kuidas iluplaadid paigaldada, ning tellija isegi ei teadnud, millal hageja kavatseb plaate paigaldama hakata. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et hagejale öeldi, kuhu mustriga plaadid paigaldada. Tunnistaja ütluste ja kostja seletuse vastuolu tõttu leidis maakohus, et need ei ole usaldusväärsed, ja pidas tõendatuks hageja väidet, mille kohaselt pidi ta mustriga plaadid paigaldama enda äranägemise järgi. Kuna vaidlus puudub selles, et hageja ei teadnud kostja soovist paigutada riiul kohale, kus asus üks pildiga plaatidest, siis on tõendamata puudused töös seoses ühe plaadi väidetavalt valesse kohta paigaldamisega. Vaidlust ei ole selles, et hageja töid lõpuni ei teinud. Poolte nõusolekul jäid paigaldamata ripplagi ja valgustid. Seega ei ole nende tööde teostamata jätmine käsitletav lepingu mittenõuetekohase täitmisena. Kostja väide, et elektrijuhtmed valgustite jaoks ei ole paigaldatud nõuetekohaselt, on kohtu arvates paljasõnaline. Arvestades asjaolu, et ripplae paigaldamine jäi pooleli (paigaldati vaid toestus) ning paigaldamata jäid valgustid, samuti on asjas tõendamist leidnud, et elektritöö pistikupesa paigaldamiseks tuleb ümber teha ning teostada tuleb veel mõned väiksemamahulised tööd (sh eemaldada osaliselt seinaplaat ventilatsiooniava täielikuks avamiseks), siis arvestades lepinguliste tööde kogumahtu, nõustus kohus kostja algse arvamusega, et põhjendatud on vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 1 000 krooni võrra. VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittenõuetekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kui suur oli tööde lepingujärgne kogumaksumus. Hageja väitel leppisid pooled kokku tööde maksumuses 6 900 krooni ja kostja väite kohaselt, mida toetas tunnistaja T. B oma ütlustega, leppisid pooled kokku tasus 3 000 krooni. Asjatundja L. M arvamuse kohaselt on ta kindlaks teinud, et tööde teostamise maksumuseks oli 6 900 krooni. Asjatundja L. S arvamusest nähtub samuti, et

3(8)

6 900 kroonine tasu teostatud tööde eest on normaalne/optimaalne. Analüüsides poolte seletusi, nende esitatud asjatundjate arvamusi ning T OÜ hinnapakkumist (12 450 krooni ilma käibemaksuta), OÜ C hinnapakkumist (12 300 krooni ilma käibemaksuta) ja D OÜ hinnapakkumist (4 779 krooni koos käibemaksuga) kogumis ja arvestades, et D OÜ hinnapakkumises ei sisaldu kõik poolte vahel kokkulepitud tööd, jõudis kohus järeldusele, et hageja väide on veenvam ja seega ka tõendatud, et pooled leppisid kokku tööde teostamiseks hinnaga 6 900 krooni. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et tehtud töö eest pidi kostja tasuma hagejale 6 900 krooni, millest 2 000 krooni sai hageja ettemaksuna, samuti on põhjendatud osaliselt teostamata ja puudustega töö tõttu vähendada tasumisele kuuluvat summat 1 000 krooni võrra, siis tuleb hagi rahuldada 3 900 krooni ulatuses. Kuna asjas puudub vaidlus, et poolte vahel oli töövõtuleping, leidis kohus, et kostja poolt 25.07.2005 esitatud täiendav nõue, mis puudutab töösuhtest tulenevat tööandja kohustust tasuda töölepinguga seotud maksed, tuleb jätta rahuldamata kui põhjendamata ja tõendamata. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jättis kohus poolte kohtukulud nende endi kanda. Harju Maakohus mõistis enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 54 lg 4 alusel kostjalt riigituludesse 885 krooni L. S kohtu eelarvest väljamakstud tunnistajatasu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 27.02.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta tunnistajatasu 885 krooni ja ülejäänud kohtukulud hageja kanda ning hüvitada kostjale õigusabikulud vastavalt toimikus olevatele dokumentidele. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi esimese astme kohus olemasolevatest tõenditest ekslikud järeldused ja jättis osa tõendeid analüüsimata. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja ei valmistanud vannitoa seinu plaatimiseks nõuetekohaselt ette ega katnud niiskuskindla kihiga, kuna tunnistaja T. B ütluste kohaselt olid vannitoa seinad pärast kostja töö lõpetamist pahtlivärvi, s. o tumehalli värvusega. Kohus ei arvestanud, et hüdroisolatsioonivahend (pudelis türkiissinine vedelik) ei anna seintele kandmisel mingit värvi, kuna on läbipaistev. Seega ei ole hagejal seinte plaatimise ettevalmistustööde eest õigust tasu nõuda, kuna nende tööde tegemiseks puudus poolte vahel kokkulepe. Kaevatavas otsuses on ebaõigesti tuvastatud, et pooltel puudub vaidlus hageja poolt pahtli mahavõtmises ja uuega asendamises. Kostja möönis vaid, et hageja pani peale uue niiskuskindla kihi, kuigi tal seda teha vaja ei olnud. Kostja leiab, et õige on asjatundja L. M arvamus, et hageja teostatud seinte plaatimistööd on ebakvaliteetsed (puudustega). Kostja ei nõustu kohtu vastupidise arvamusega, mis põhineb ebaõigetel eeldustel, et kasutatud plaadid olid allahinnatud ja madalakvaliteedilised. Asjatundja L. M ei ole kunagi tuginenud eksperthinnangu eeldusena materjali ja aluspinna kõrgele kvaliteedile, vaid leidis oma arvamuses, et plaatide paigaldus oli mittenõuetekohane. Kohus ei ole välja toonud tõendeid, millel põhines tema seisukoht seinaplaatide madalast kvaliteedist. Toimikus olevate materjalide kohaselt olid plaadid ostetud hooajalise allahindlusega, mis oli tingitud kauba müüja poliitikast, mitte kauba madalast kvaliteedist. Mulje plaatide erinevast

4(8)

suurusest tekib vuukide erineva laiuse tõttu, mis on näha L. M ekspertiisiaktile lisatud fotodel ja tõendab hageja ebakvaliteetset tööd. Kostja ei ole nõus kaevatava otsuse järeldusega, et vanni ette ehitatud karkass on nõuetekohane. Kohus ei arvestanud asjatundjate ütlustega kohtuistungil, kus L. S väitis, et õige oleks olnud teha karkass laiem ja eenduv äär kaldega, et mustus ei koguneks. L. M arvamuse kohaselt tehakse karkass alati vanni ääre alla, et täita santehnilisi nõudeid. Seega ei olnud hageja töö jällegi nõuetekohane ja kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis asjatundjate ütlused selles osas arvesse võtmata. Seoses vannitoa põranda betoonääre eemaldamisega jõudis esimese astme kohus ebaõigele järeldusele, et ääre eemaldamata jätmine ei ole tehtud töö puudus. Kohus ei analüüsinud üldse, kas pooltel oli kokkulepe sellise töö tegemiseks. Kostja väitel ta tellis hagejalt raudbetoonääre eemaldamise ja asjatundjate L. S ja L. M väiteil oli see töö tehniliselt teostatav; pärast oleks pidanud katma põrandaääre iluliistuga. Seega kinnitasid mõlemad asjatundjad, et töö oli tegemata ning seda tuleb järelikult lugeda hageja töö puuduseks. Kostja ei nõustu kaevatavas kohtuotsuses tuvastatuga, et hageja pidi mustriga seinaplaate paigaldama oma äranägemise kohaselt. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja pidi tellijaga kooskõlastama plaatide paigutuse. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja seletuse ja tunnistaja T. B ütlused, et hageja paigaldas mustriga plaadid tellijale eelnevalt teatamata ajal, kui tellija (kostja) ja tema tütar olid tööl ning neil ei olnud võimalik hagejat juhendada. Kostja seletusest tuleneb, et hagejale näidati pärast mustriga plaatide paigaldamist, kuhu need tegelikult oleks tulnud paigaldada. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et asja arutamise käigus on tõendatud, et hageja tehtud elektritööd ei ole tervikuna teostatud nõuetekohaselt, seda ka valgustite jaoks paigaldatud elektrijuhtmete osas, milles kohus jõudis vastupidisele järeldusele. Asjatundja L. S andis kohtus ütlusi selle kohta, et hageja tehtud elektritööd ei ole teostatud nõuetekohaselt ja on eluohtlikud. Kohus jättis analüüsimata kostja esitatud ekspertiisiakti osa, mis puudutab elektrijuhtmestiku paigaldamist. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et hagejal puudub elektritööde tegemiseks vajalik haridus, mille hageja omaks võttis (tlk 158). Hageja nõustus tegema vannitoas elektritöid ja ei teatanud kostjale, et tal puudub vastav haridus. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Eeltoodud puudustest töös ja tegemata töödest tulenevalt oli kostjal õigus töövõtutasu alandada ja kostja jääb oma seisukoha juurde, et tal oli õigus vähendada 3 000 krooni peale kokkulepitud töövõtutasu 1/3 ehk 1 000 krooni võrra. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, nagu oleks tõendatud, et pooled leppisid kokku tööde maksumuses 6 900 krooni. Asjatundja L. M lähtus ekspertiisi läbiviimisel hagiavalduses väidetud tööde maksumusest ja arvas kohtuistungil, et tööde turuhind võib olla 6 900 krooni, kuid apellandi arvates ei ole sellega ümber lükatud tema väide, et pooled leppisid kokku teisiti. Apellant on arvutanud tegemata või ebakvaliteetselt tehtud tööde maksumuse T OÜ ja D OÜ hinnapakkumistes ning L. M koostatud ekspertiisiaktis nimetatud tööde keskmisest hinnast 1/3 maksumusena, mille tulemusel kostjal on tema arvates õigus

5(8)

alandada hagejale tasutavat summat 3 086 krooni võrra. OÜ C hinnapakkumine ei ole asjakohane, kuna pakkumises puudub viide tehtava töö mahule. Võttes arvesse, et kostja on tasunud hagejale 2 000 krooni, on tasumata 1 814 krooni. Nimetatud summat ei pea kostja tasuma, kuna puudustega töö kuulub ümbertegemisele. Ümbertegemiseks vajalike tööde maksumus on kokku 3 000 krooni (seinaplaatide eemaldamine 600 krooni, elektrijuhtmestiku demonteerimine ja uue installeerimine 600 krooni, uute seinaplaatide paigaldamine 330 krooni/m2, uue materjali ja abimaterjali soetamine 1 500 krooni). Hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, mistõttu peab kostja tegema parandustööd ise ja nende maksumus jääb VÕS § 646 lg-te 4 ja 5 kohaselt töövõtja ehk hageja kanda. Kostja vaidlustab kohtuotsuse ka kohtukulude jaotamise osas ja leiab, et puudub seaduslik alus L. S tunnistajatasu 885 krooni jätmiseks kostja kanda. Tunnistaja L. S oli kohtusse kutsutud hageja taotlusel. Kostja taotletud tunnistajale L.M on kostja kulud otse hüvitanud, mille kohta on dokumendid toimikus. Kuivõrd kohus otsustas TsMS § 60 lg 1 alusel jätta kummagi poole kulud tema enda kanda, siis peab hageja kandma tema taotletud tunnistaja kulud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõigusnormide rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Otsus vastab TsMS § 436 lg 1 nõuetele ning on piisava põhjalikkusega motiveeritud ja tõendid analüüsitud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda esimese astme kohtu otsuses olevaid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsugust otsust alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Töövõtulepingu tingimused jäid kirjalikult vormistamata ning poolte vahel tekkis erimeelsus kokkulepitud tööde maksumuse ja lepingu kohase täitmise osas. Maakohus on tõendeid analüüsides asunud põhjendatult seisukohale, et hageja poolt väidetud kokkulepe tööde maksumuse osas 6900 krooni on usaldusväärsem, kui on seda kostja poolt väidetud 3000 krooni. Tsiviilasjas on antud kaks hinnangut tööde mahu, selle võimaliku maksumuse ja töö kvaliteedi kohta asjatundjate L.M ja L.S, P.K poolt. Kostja tunnistaja L. M ütluste kohaselt kokkuleppe järgsete tööde turuhind võis olla 6900 krooni/ t.lk.167/. OÜ Ehitusekspert hinnangust, mille on andnud kaks spetsialisti P. K ja L. S, ilmneb, et töömahtu arvestades pidi töö maksumus olema suurem kui 3000 krooni / t.lk.91-97/. Seega eelnimetatud asjatundjate hinnangutest ilmneb, et kokkulepitud töömahtu arvestades oli töö maksumus igal juhul kõrgem kui seda väidab kostja. Apellatsioonkaebuses ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, leides, et kui turuhind tööde osas võis olla 6900 krooni, siis ei tähenda see seda, et pooled ei või teisiti kokku leppida.

6(8)

Antud apellandi väitega võib nõustuda, kuid kostja ei suutnud usaldusväärselt ümber lükata hageja väidet, et tööde kokkuleppeline hind oli nimelt 6900 krooni, mis vastas ka lepingu sõlmimise ajal turuhindadele. Nii kehtinud TsMS § 91 lg 1 kui ka kehtiv TsMS § 230 lg 1 paneb poolele tõendamiskoormise oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks. Teine vaidlusküsimus oli lepingu kohane täitmine vannitoa plaatimistööde osas. Vannitoa plaatimise kvaliteedi kohta on andnud erinevaid ütlusi asjatundjad L. S ja L. M. Maakohus on analüüsinud kostja vastuväiteid hageja poolt kohustuste mittekohase täitmine osas ning on põhjendanud, miks ta loeb L. S kui asjatundja poolt antud arvamust veenvamaks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Apellandi väidetel on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata asjatundja L.M arvamusega. Tõepoolest ekspertiisiaktist nr 377, mille koostas L.M ilmneb, et ta ei olnud rahul tehtud tööde kvaliteediga. OÜ Ehitusekspert hinnangust, mille koostasid kaks asjatundjat P.K ja L.S, ilmneb, et kostja väide, et töö on ebakvaliteetne, ei leidnud kinnitust. Plaatimisel on plaadid vuugiseguga alusele paigaldatud rihtpulkade abil, sealjuures on näha, et plaatide mõõtmed on erinevad 1-2 mm. Antud asjaoluga ei ole aga arvestanud L. M. Samas on mõlemad asjatundjad leidnud, et plaatimise kvaliteet oleneb plaatidest. Kolleegium leiab, kui plaatide mõõdud on erinevad, siis on loogiline, et vuugivahed ei saagi olla ühesugused. Seega on kohus põhjendatult tuginenud otsuses nimelt OÜ E hinnangule, milles oli arvesse võetud plaatide kvaliteeti kui ka vannitoa ehituskvaliteeti. Toimikust ei ilmne, millistes kvaliteedinõuetes olid pooled kokkuleppe saavutanud. VÕS § 77 lg 1 järgi kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Toimikust ei ilmne, et plaatimistöö, arvestades plaatide kvaliteeti, ei vastanud keskmise kvaliteedi nõuetele. Maakohus on käsitlenud kaebuses väidetud betoonääre eemaldamata jätmist ning ka iluplaatide paigaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks üle korrata otsuses olevaid motiive. Maakohus tuvastas, et osa töödest jäi lõpetamata, ripplagi ja valgustid paigaldamata, kuid tegemist ei ole mittekohase täitmisega, kuivõrd antud tööd jäid tegemata poolte nõusolekul. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus ei ole käsitlenud elektritööde mittevastavat tegemist. Apellandi väide on õige, et tunnistaja L. S ütluste kohaselt pistikupesa paigaldas hageja pärast plaatide paigaldamist ning viisil, mis on eluohtlik/ t.lk. 165/. Seega tegemist oli lepingu mittekohase täitmisega. Nimetatud töö osas asus kohus seisukohale, et pistikupesa tuleb ümber paigutada ning arvestas antud asjaoluga lepingu järgi tasumisele kuuluva summa vähendamisel. Kuivõrd kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saanud täpselt kindlaks teha, siis on kohus põhjendatult tuginedes VÕS § 112 lg-le 1 vähendanud lepingu järgi tasumisele

7(8)

kuuluvat summat 1000 krooni võrra. Seejuures on otsuses ka põhjendatud, miks kohus nimelt sellise summaga arvestas. Seega otsus hagi osalisel rahuldamisel oli seaduslik ja põhjendatud. Apellant ei ole nõus kohtukulude jaotamisega. Apellandi väidetel kui kohus otsustas jätta poolte kohtukulud enda kanda, siis on ta alusetult kostjalt välja mõistnud hageja tunnistaja L. S tasu 885 krooni. Kolleegium leiab, et apellandi seisukoht on ekslik. Antud kohtukulu tunnistajatasu näol ei kandnud hageja, vaid selle tasus riik. Kuivõrd hagi on suures ulatuses rahuldatud hageja kasuks, siis oli põhjendatud enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 54 lg 4 järgi antud kohtukulu väljamõistmine kostjalt.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.