Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-04-2154 (nr. kuni 01.01.2006.a. 2/277- 5492/04)
Otsuse kuupäev
27.veebruar 2006.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
SB hagi LB vastu 4 500 krooni väljamõistmiseks ja sellega seotud nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
10. veebruar 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja SB Kostja LB Kostja lepingulised esindajad ST ja DK
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista LB`lt SB`i kasuks 3 900 (kolm tuhat üheksasada) krooni kohustise täitmiseks. Välja mõista LB`lt riigituludesse tunnistajatasu 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni riigituludesse. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ning selgitus mille eest nimetatud summa tasutakse). Ülejäänud kohtukulud jätta poolte kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled .a. lepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegema kostja vannitoas remonti. Pooled leppisid kokku konkreetsete tööde teostamises. Kuna remont oli määratud kiirremondina, siis tööde maksumus vastastikusel kokkuleppel oli 6900 krooni. Hageja koos kostjaga tõi poest vajalikud materjalid. Tööde teostamine algas .a. .a. sai hageja
tehtud töö eest avansina 2000 krooni. .a. lõpetas hageja tööd kostja vannitoas, välja arvatud ripplae laudise ja valgustuslampide paigalduse, kuna selleks ei olnud antud materjale. Kostja võttis töö vastu, kiitis selle heaks ja lubas tasuda töö eest õhtul, kuna hetkel ei olnud tal raha. Saadaolevat summat vähendati 400 krooni võrra, kuna materjali puudumise tõttu ei olnud võimalik tööd lõpetada. õhtul läks hageja lubatud tasule järele, kuid kostja keeldus siis töö eest tasumast. Kostja soovitas siis hagejale tundmatu tugeva kehaehitusega meesterahva juuresolekul tema korterist lahkuda ja mitte kunagi enam sinna ilmuda. .a. pöördus hageja Lasnamäe politseijaoskonda, paludes konstaablit tulla koos hagejaga kostja juurde. Konstaabel oli hõivatud. .a. nõustusid koos hagejaga KÜ juhatuse liikmed kostja juurde tulema. Kostja keeldus korteri ust avamast. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 500 krooni ja kohtukulud. .a. täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tehtud töö eest 4 500 krooni ning kostjalt välja mõista MT ja teistesse ametitesse tulude-, sotsiaal-ja kindlustusmaksude tasumine seoses töölepinguga SBiga 6 500 krooni netto summast. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping vannitoa remondi tegemiseks. Kostja kohustus selle töö eest tasuma hagejale 3000 krooni. Vannitoa remont pidi tehtama kostja materjalist. Kohe töö tegemise alguses hakkasid poolte vahel tekkima lahkhelid remonditööde tegemise suhtes. Nii kostja kui ka tema ... tegid hagejale korduvalt märkusi, et teostatud remonditööd ei vasta kostja soovidele. Kostja nõudmisi arvesse ei võetud ja hageja jätkas remondi tegemist oma äranägemise järgi. Kostja maksis hagejale .a. avanssi summas 2000 krooni. Hiljem hakkas hageja nõudma tööde eest suurema summa tasumist. Selle peale, väitis hageja, et kui kostja ei nõustu suurema summa tasumisega, siis ta remonti lõpuni ei tee. Sel põhjusel pidi kostja lõpetama töövõtulepingu ning kuna remont ei olnud lõpuni valmis ning tehtud töö ei vastanud kostja soovidele, vähendas kostja kokkulepitud töötasu 1000 krooni võrra. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja vande all antud seletused, tunnistajate ja asjatundjate ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid .a. suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema kostja korteris asuvas vannitoas remonti. Poolte vahel on vaidlus, milliseid töid tuli hagejal kostja vannitoas teha. Hageja on loetlenud, et ta pidi lepingu raames tegema järgmised tööd: vana pahtlikihi eemaldamine, seinte pinna tasandamine, seintele kahhelplaatide paigaldamine, vannitoa põranda tasandamine, plaatide paigaldamine põrandale, vana elektrijuhtmestiku asendamine uuega, eesseina paigaldamine vanni alla, santitaartehniliste torude ja kanalisatsiooni paigaldamine vanni alla eesseina karkassi, ripplae paigaldamine vannitoas, elektrivalgustuslampide paigaldamine. Kostja väidetel tegi ta isiklikult vannitoas eeltööd seinaplaatide paigaldamiseni, seetõttu ei olnud hagejal vajadust pahtlikihti eemaldada ja seinu tasandada. Tunnistaja TB ütlustest nähtub, et enne kui hageja hakkas vannitoas töid teostama oli kostja poolt vanad plaadid maha võetud, seinad olid pahteldatud. Kuigi kostja seletuste kohaselt kohtuistungil kattis ta pahtli hüdroisolatsiooniga (niiskuskindla kihiga, mis oli türkiissinist värvi), nähtub tunnistaja TB ütlustest, et vannituba oli peale kostja poolt teostatud töid pahtlivärvi s.o. tumehalli värvusega. Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et pärast kostja poolt teostatud töid oli vannituba kostja ja tema
pereliikmete poolt pidevas kasutuses, samas on tunnistaja TB ütlustega tõendamist leidnud, et niiskuskindlat kihti seintele kantud ei olnud, siis leiab kohus, et hageja poolt seinte täiendav nõuetekohane ettevalmistamine plaatide panekuks oli vajalik ning sellekohane kokkulepe poolte vahel tõendatud. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja enne plaatide paigaldamist vannitoa seintel olnud pahtli maha võttis ja uuega asendas. Kohus osutab asjaolule, et ka kostja poolt esitatud asjatundja arvamuses on loetletud tehtud töödena nende tööde teostamine, mille üle poolte vahel vaidlus on. Poolte vahel on vaidlus ka selles kas hageja poolt tehtud tööd on puudustega. Kostja poolt esitatud asjatundja arvamuse (tlk 60) p. 2.2. järgi on seintele paigaldatud plaadid laines, vuugid kaldega, musterplaadid jäävad seinale kinnitatud riiuli taha. Hageja poolt esitatud asjatundja arvamuse (tlk 95) p. 1 kohaselt on tehtud töö kvaliteet hea. Kohus leiab, et taoline vastuolu asjatundjate arvamustes on seletatav sellega, et asjatundja LM on tööde hindamisel võtnud eelduseks, et kasutatud seinaplaadid on kõrgekvaliteetsed, samuti on kohal kus tööd teostati kvaliteetne alusmaterjal. Samas nähtub asjatundja LS`i (tlk 95) arvamuse p-st 3, et kostja vannitoa näol on tegemist nn. nõukogude-aegsest halva kvaliteediga monteeritud tehaselise sankabiiniga. Lisaks nähtub asjatundja arvamuse (tlk 94) p-st 2.5, et kostja vannitoas kasutatud plaatide mõõdud on erinevad (1-2 mm). Asjas puudub vaidlus, et plaadid osteti kostja juhiste järgi, tegemist oli madalama hinnaklassi plaatidega, mis lisaks olid allahinnatud ( m2 hind 94,80 krooni käibemaksuta). Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja poolt soetatud plaadid olid madalakvaliteedilised. Samas täidavad nad oma otstarbe ning tellija soovil selliste plaatide paigaldamine ei olnud vale. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et veenvam on asjatundja LS`i hinnang, et hageja poolt teostatud plaatimistööd on hästi tehtud. Kuigi algselt oli vaidlus ka selles, et seinaplaadid olid erinevate värvitoonidega, on tunnistaja TB ütlustega tõendatud, et värvierinevustega seinaplaate asjatundja LS`ile näidata ei olnud, kuna need olid hageja poolt asendatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pidi kostja vannitoas asuva vanni ette ehitama karkassi ja katma selle plaatidega. Asja materjalidele lisatud skeemilt (tlk 45) vanni alla ehitatud karkassi kohta nähtub erinevate materjalide kasutamine. Asja materjalidele lisatud Ehituse ABC hinnakirja (tlk 34) kohaselt on kõige kitsama karkassi VP 42/35 pikkuseks 2,6 m. Kuna asjatundja LS`i arvamuse (tlk 97) p 6. kohaselt sobib teostus kasutamiseks ja on otstarbekas, siis leiab kohus, et kostja vastuväited selles osas on põhjendamata ja tõendamata. Võlaõigusseaduse § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas vannitoa põranda nn. ääreliistu oleks hageja pidanud tellija soovil eemaldama. Asjatundja LS`i arvamuse (tlk 96) p. 5 ja istungil antud ütlustest nähtub, et betoonäär, mille eemaldamist kostja soovis on vannitoa konstruktsiooni osa. Tegemist on raudbetooniga, mille saab küll spetsiaalsete vahenditega eemaldada, kuid kuna tegemist on vannitoa armatuuri betoonkaitsega, siis ei soovita asjatundja seda teha. Kuna võlaõigusseaduse §-st 641 lg 3 tulenevalt ei tohtinud hageja järgida kostja sobimatuid ja mitteotstarbekaid juhiseid, leiab kohus, et raudbetoonääre eemaldamata jätmist ei saa pidada tehtud töö puuduseks. Tunnistaja TB ütlustest nähtub, et hageja ei kooskõlastanud tellijaga kuidas iluplaadid paigaldada ning tellija isegi ei teadnud millal hageja kavatseb plaate paigaldama hakata. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et hagejale öeldi, kuhu mustriga plaadid paigaldada. Arvestades tunnistaja ütluste ja kostja seletuste vastuolu, leiab kohus, et need ei ole usaldusväärsed. Seetõttu leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, mille kohaselt pidi ta mustriga plaadid paigaldama enda äranägemise kohaselt. Kuna vaidlus puudub selles, et hageja ei teadnud kostja soovist paigutada riiul kohale, kus asus üks pildiga plaatidest, siis
leiab kohus, et puudused töös seoses ühe plaadi väidetavalt valesse kohta paigaldamisega on tõendamata. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja töid lõpuni ei teinud. Paigaldamata jäi ripplagi ja valgustid. Nii hageja kui ka kostja väidetest nähtub, et ripplae ja valgustite paigaldamata jätmine toimus poolte nõusolekul. Seega ei ole nende tööde teostamata jätmine käsitletav mittenõuetekohase lepingu täitmisena. Küll on aga põhjendatud teostamata tööde tõttu tasu vähendamine. Kostja väide, et ka valgustite jaoks paigaldatud elektrijuhtmed ei ole paigaldatud nõuetekohaselt on kohtu arvates paljasõnalised. Kohus leiab, et asjatundja LM arvamuse (tlk 60) p-ga 2.5, asjatundja LS`i arvamuse (tlk 96) p-ga 3 ja asjatundja LS`i ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et pistikupesa paigaldamiseks teostatud elektritööd on puudustega ning tuleb ümber teha. Arvestades asjaolu, et ripplae paigaldamine jäi pooleli (paigaldati vaid toestus) ning paigaldamata jäid valgustid, samuti on asjas tõendamist leidnud, et elektritöö pistikupesa paigaldamiseks tuleb ümber teha ning teostada tuleb veel mõned väiksemamahulised tööd (sh. eemaldada osaliselt seinaplaat ventilatsiooniava täielikuks avamiseks) siis arvestades lepinguliste tööde kogumahtu, leiab kohus, et põhjendatud on kostja algne arvamus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 1000 krooni võrra. Poolte vahel on vaidlus ka selles kui suur oli tööde lepingujärgne kogumaksumus. Hageja väidete kohaselt leppisid pooled kokku tööde maksumuses summas 6900 krooni. Kostja väidete kohaselt, mida toetas ka tunnistaja TB oma ütlustega, leppisid pooled kokku tasus summas 3000 krooni. Asja materjalidele lisatud OÜ hinnapakkumisest (tlk 36) nähtub, et vannitoa renoveerimise maksumuseks loetletud tööde teostamisel ilma käibemaksuta on 12 450 krooni. Asja materjalidele lisatud OÜ hinnapakkumisest (tlk 37) nähtub, et vannitoas tehtavad loetletud tööd maksavad ilma käibemaksuta 12 300 krooni. Asja materjalidele lisatud OÜ poolt esitatud hinnapakkumise (tlk 50) järgi moodustab hinnapakkumises nimetatud tööde teostamise korral selle maksumus koos käibemaksuga 4 779 krooni. Asja materjalidele lisatud asjatundja LM arvamuse (tlk 60-61) p. 1 kohaselt on asjatundja teinud kindlaks, et tööde teostamise maksumuseks oli 6900 krooni. Asja materjalidele lisatud asjatundja LS`i arvamusest (tlk 95)nähtub samuti, et teostatud tööde eest 6900 kroonine tasu on normaalne /optimaalne. Hinnates asja materjalidele lisatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, ning arvestades asjaolu, et OÜ poolt esitatud hinnapakkumises ei sisaldu kõik tegelikult poolte vahel kokkulepitud tööd, siis leiab kohus, et veenvam ja seega ka tõendatud on hageja väide, mille kohaselt leppisid pooled kokku tööde teostamiseks summaga 6 900 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 112 lg 1 järgi kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittenõuetekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse asjaolusid arvestades kohus. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et tehtud töö eest pidi kostja tasuma hagejale 6900 krooni, samas 2000 krooni sai hageja sellest ettemaksuna, samuti leidis kohus, et põhjendatud on osaliselt teostamata ja puudustega töö tõttu vähendada tasutavat summat 1000 krooni võrra, siis leiab kohus, et kostjal tuleb hagejale tasuda 3 900 krooni.
Kuna asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli töövõtuleping, siis leiab kohus, et kostja poolt .a. esitatud täiendav nõue, mis puudutab töösuhtest tulenevat tööandja kohustust tasuda töölepinguga seotud maksed tuleb jätta rahuldamata, kui põhjendamata ja tõendamata. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud .a. maksekorralduse kohaselt riigilõivu 420 krooni. Hageja on asjatundja arvamuse saamiseks kulutanud .a. kviitungi järgi (tlk 87) 3500 krooni. Hageja on kandnud materjalide paljundamiskulusid (tlk11järgi) 4 krooni ja (tlk 88 järgi) 34 krooni. Kostjal on kohustus tasuda oma esindajatele osutatud õigusabi eest 4 248 krooni ja asjatundja arvamuse saamise eest 2000 krooni (141-143) ning .a. arve (tlk 153) alusel õigusabikulu 4 248 krooni. Kohus selgitab, et kohtukulude jaotamisel ei võeta arvesse hageja esitatud taotlust mõista kostjalt välja tõlkekulud hagiavalduse tõlkimise eest esiteks seetõttu, et asja materjalidele lisatud kviitung (tlk 10) summa 319 krooni tasumiseks ei ole käsitletav tõendina, kuna puudub viide milline tõlketöö teostati, allkiri, kuupäev jne. ning teiseks seetõttu, et kehtinud tsiviilkohtumenetluse redaktsioon ei sätestanud kohtukuluna hagiavalduse tõlkimise tasu. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut ning lähtudes vaidluse olemusest, esitatud kohtukuludest, asjaolust, et hagi tuleb rahuldada osaliselt leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et .a. määrusega vastavalt asjatundja (tunnistaja) LS taotlusele määras kohus tasuda LS`ile tunnistajatasu 885 krooni kohtu eelarvest selleks ettenähtud vahenditest, leiab kohus, et kostjalt tuleb nimetatud summa TsMS § 54 lg 4 alusel välja mõista riigituludesse.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.