Tsiviilasi nr 2-06-17007
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. November 2006. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-06-17007
Tsiviilasi
AS EMT hagi Vxxxxx Txxxxxxxxxvastu võlgnevuse summas 1504.25 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Alari Avamägi, AS Julianuse Inkasso Agentuur Kostja: VxxxxxxTxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) , viibib Murru Vanglas.
Kohtuistungi toimumise aeg
24.oktoober 2006
AS EMT hagi Vxxxxx Txxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Vxxxxx Txxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 1504.25 (üks tuhat viissada neli) krooni ja 25 senti, millest 1444.30 krooni moodustab võlgnevus ja 59.95 krooni viivised, võlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Mõista välja Vxxxxx Txxxxxxxxxxx AS EMT kasuks kohtukuludena riigilõiv 250 krooni, tasu õigusabi eest 500 krooni. Mõista välja Vxxxxx Txxxxxxxxxxx 42.30 krooni riigi tuludesse asja läbivaatamise kulude katteks. Riigi tuludesse kantav menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr .10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1,
Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Pooled on sõlminud liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks: hageja kohustus pakkuma mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud esitatud arveid ja võlgneb hagejale 1444.30 krooni. Kostja on kasutanud mobiilsideteenust hagejale selle eest tasumata ja rikkunud sellise käitumisega pooltevahelise liitumislepingu tingimusi. Lepingu p.3.2.2. järgi kohustus kostja tasuma arved õigeaegselt; Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (lepingu p.4.1.13). Lepingu p.5.13 näeb ette, et hageja võib tasumata arvete eest nõuda viivist 0,,15%päevas. Kostja on viivitanud arvete tasumisega perioodil 11.06.2004 kuni 22.05.2006. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivisenõuet ja nõuab viivist 59,95 krooni. Tuginedes lg.1, § 82 lg.1, § 100 ja § 101 palub hageja mõista kostja kasuks välja võlgnevus 1444.30 krooni ja viivis 59.95 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud –õigusabi tasu 500 krooni, riigilõiv 250 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes vastama kirjalikult. Kostja vastas kohtule ja taotles tema ärakuulamist (tl.30). Kohus määras kohtuistungi. Kohtuistungil jääb hageja esitatud hagi juurde. Kostja annab seletuse, et lepingu sõlmimisel oli tal pandud kõnelimiit 800 krooni, mis talle ka sobis. Kuid tegelikult tuli arve rohkem kui 2000 krooni. Kostjale on arusaamatu, kuidas nii sai kui limiit oli pandud. Kostja ei ole limiidi suurendamist taotlenud. Ta rääkis küll rohkem kui 800 krooni eest. Aga lepingu sõlmimisel öeldi, et üle 800 krooni helistada ei lasta.Telefoni ostnud ei ole, on võlg ainult kõnede eest. Hageja selgitab, et EMT teenuste kasutamise üldtingimused näevad ette, et EMT-l on õigus, mitte kohustus keelata kõnede hulka kui krediidilimiit ületatakse. Limiit tähendab seda, et selle summa ulatuses võib teenust kuus kasutada ilma selle eest ette tasumata. Tingimuste p.2.3.3 kohustab kostjat ennast seda limiiti jälgima. Krediidilimiit tähendab seda, et sellise summa eest võib kasutada teenuseid võlgu. Kuid see ei anna õigust kasutatud teenuste eest tasumata jätta. Arve on esitatud ühe perioodi eest ja krediidilimiiti ületamine ei ole olnud ka väga ulatuslik. Hageja palub hagi rahuldada, mõista välja võla ja viivised 59.95 krooni. Hageja palub välja mõista ka tasu õigusabi eest ja õigusabi tasu nõue põhineb arvel, mille EMT on esindajale juba tasunud. See on kooskõlas kokku lepitud piirmääradega. Kostja ei soovi kohtulikus vaidluses midagi öelda. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale
õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud mobiilsideteenust ja helistanud erinevatesse kõnevõrkudesse märtsikuus 2004 1091 krooni eest ja aprillikuus 2004 352 krooni eest (tl.10,11). Kostjale on kehtestatud liitumislepingu sõlmimisel erikrediidilimiit 800 krooni (tl.8), mis üldtingimuste p.1.2. mõttes tähendab rahalist piirsummat, milleni klient võib kasutada EMT teenuseid võlgu ühe kalendrikuu jooksul. Kostjale on võimaldatud teenuste kasutamist 1091 krooni eest märtsis 2004, s.t. peaaegu 300 krooni eest rohkem, kui erikrediidilimiit võimaldanuks. See ei õigusta kostjal kasutatud teenuste eest mittetasumist, kostja ei ole tasunud ka erikrediidisummat (800 krooni)mitte. Kasutatud teenuste eest tasumise näeb ette nii pooltevaheline leping, pooltevahelise õigussuhte liik-ostu-müügi leping, mida reguleerib VÕS § 208 lg.3 kui ka VÕS § 76, mis kohustab isikut täitma kohustust vastavalt lepingule või seaduse. Kostja on jätnud kohustuse täitmata ja seega rikkunud kohustust (VÕS § 100). Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesoleval juhtumil on menetluskulud (riigilõiv ja tasu õigusabi eest) näidatud hageja poolt hagiavalduses ja selle lisades, mis võimaldab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ette võtta hagiavalduse alusel. Hageja on esitanud õigusabikulude nõude summas 500 krooni. TsMS § 175 lg.1 sätestab, et kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul hinnata kulude suurust nende vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist. Kohus leiab, et õigusabikulu summa on põhjendatud, võttes arvesse kohtuistungil osalemist. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 436.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.