Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(3)

kõik hagi aluseks olevate asjaoludega seotud vaidlused poolte vahel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxx Rxxxxx on 30.12.2005.a. esitanud hagiavalduse OÜ Belander Grupp vastu ühekordse kahjuhüvitise 204 880 krooni ning igakuiselt 7018 krooni väljamõistmise nõudes. Avaldusega 30.03.2006.a. muutis hageja oma nõuet, paludes kohtul kostja välja mõista ühekordse kahjuhüvitisena jalaproteesi maksumuse ja sõidukulude eest 100 000 krooni, kahjuhüvitis augusti 2005 kuni märts 2006 eest 11 820,30 krooni, edaspidi kogu töövõimetuse aja eest igakuiste maksetena 1279,20 krooni, igakuiste maksetena saamata jäänud tulu 5738,80 krooni ning mittevaraline kahju 100 000 krooni. 01.08.2006.a. avaldusega on hageja muutnud nõuet, paludes kostjalt tema kasuks välja mõista ühekordse kahjuhüvitisena uue proteesi maksumuse ja sõidukulude eest 100 000 krooni, kahjuhüvitis ajavahemiku 08.08.2005 kuni 28.02.2006 eest 2500,23 krooni ning edaspidi igakuiste maksetena 49,17 krooni, saamata jäänud tulu 7413,83 krooni igakuiste maksetena ning mittevaraline kahju 100 000 krooni. Kohus kohtuistungitel kuulas ära hageja ja kostja esindaja, küsitles tunnistajaid, uuris toimikus olevaid kirjalikke tõendeid. Kohtuistungil 09.10.2006.a. teatasid pooled, et on jõudnud vaidluses kokkuleppele.

2(3)

17.10.2006.a. laekus kohtule poolte sõlmitud kompromiss koos taotlusega kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kompromiss on võimalik esitatud kujul kinnitada TsMS § 430 lg 1 alusel. Poolte vahel sõlmitud kopromissilepingu tingimustes ei esine TsMS § 430 lg 3 osutatud vastuolusid. Kompromissilepingust nähtub, et pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Pooli esindavad advokaadid, mistõttu TsMS § 431 lg.1 nõuete täiendav täitmine ei ole nõutav. Poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise osas on seaduslik ja kokkulepet selles osas saab rakendada TsMS § 661 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja kohtukulud jäävad kostja kanda ja hageja kohtukulud kannab riik (riigi õigusabi tasustamise korras). Kohus peab vajalikuks osutada, et kokkuleppe p.-s 4 fikseeritu – et hageja kohtukulud kannab riik (riigi õigusabi tasustamise korras), ei saa kuuluda kokkuleppe sisusse, kuna pooled omavahelise kokkuleppega ei saa panna kohustust kolmandale (menetlusvälisele) isikule, riigile menetluskulude hüvitamiseks. Riik kannab menetluskulusid tulenevalt seadusest ja seadusest tulenevas ulatuses. Kumbki pool on kandnud menetluskulusid ka tunnistajatasude näol. Kohus jätab poolte kantud menetluskulud (tunnistajatasud) poolte endi kanda. Lisaks poolte kohtukuludele on menetluskuluks asja läbivaatamise kulud kokku summas 263 krooni. Pooled pole kompromissiga kokku leppinud muude menetluskulude jaotamises. Kohus lähtub asja läbivaatamise kulude jaotusel TsMS § 168 lg-st 3 ja kompromissi olemusest ja jaotab asja läbivaatamise kulud võrdselt poolte kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel mõistab kohus asja läbivaatamise kulud käesoleva määrusega välja pooltelt. Hagi on saabunud kohtumenetlusse 30.12.2005, s.o. ajal, mil kehtis Riigilõivuseaduse § 16 lg.1 p.3, mille alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel „kehavigastuse või muu terviserikkega... tekitatud kahju hüvitamise hagis“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varemkehtinud TsMS § 64 lg.1 sätestas: riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Sisuliselt sama sätestab ka kehtiva TsMS § 190 lg.2, § 179 lg.1, lg.2. Hageja on esitanud hagi esialgse nõudega summas 204000 krooni, riigilõiv sellelt nõudelt oli 12000 krooni. Hiljem on hageja nõude suurust muutnud. Arvestades poolte kokkuleppe sisu ja realiseerides TsMS § 150 lg.2 võimaluse, mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt riigi tuludesse summas 3000 ( kolm tuhat ) krooni. Riigi õigusabi määramise määruses 13.10.2005 on määratud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Varemkehtinud TsMS § 61

3(3)

lg.2 järgi : kui isikule, kellel kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Sisuliselt sama sätestab kehtiva TsMS § 190 lg.41. Pooled on kompromissi kirjutanud (p.4) et kostja kohtukulud jäävad kostja kanda, hageja kohtukulud kannab riik ( riigi õigusabi tasustamise korras). TsMS § 168 lg.3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole leppinud kokku õigusabi kulude hüvitamises. Hagejale osutatud riigi õigusabi tasu kuulub küll väljamaksmisele riigi poolt, kuid TsMS § 190 lg.41 sätestab, et riigi õigusabi tasu mõistetakse välja teiselt poolelt riigi tuludesse. § 190 lg.5 sätestab võimaluse määrata kohtukulude tasumisest vabastamist. Kohus on seisukohal, et menetluse lõpetamine kompromissiga on TsMS § 4 lg.3, lg.4 tulenev soodustav ja mõjuv põhjus, et vabastada riigi õigusabi tasu maksma kohustatud kostja osaliselt, s.o. 60% ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulutuste tasumise kohustusest. Hagejale riigi õigusabi osutamise eest tasu määrusega.

määramise

taotluse lahendab kohus eraldi

Kohus lähtus määruse tegemisel TsMS § 168 lg 2; § 174 lg 4; § 179 lg.1, lg.2, lg.4, § 190 lg.1, lg.2, lg.41, lg.5, § 428 lg 1 p 4; § 430 lg 1; § 432 lg 1; § 433 lg 1.

Kohtunik

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.