TCM Estonia OÜ hagi Kxxxxx Kxxxx vastu võla, viivise ja leppetrahvi nõudes
Hagihind
4000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417; asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn 10617); Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ; asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn 10617, e-post: [email protected] Kostja: Kxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefon xxxxxxxx, e-post: x
Kohtuistungi aeg
10.aprill 2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxx TCM Estonia OÜ kasuks võlg võlatunnistuse alusel 3564,90 eurot.
3.Jätta rahuldamata nõue (viivise ja leppetrahvi saamiseks) suuremas ulatuses. Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud 89 % ulatuses Kxxxxx Kxxxx kanda ja 11 % ulatuses hageja TCM Estonia OÜ kanda.
2.Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxx TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 476,15 eurot.
3.Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxx TCM Estonia OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 (7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TCM Estonia OÜ esitas 20.09.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxx Kxxxxxx võla, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, kokku 3864,90 euro saamiseks. Kohus tegi 30.09.2016. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 26.10.2016. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.06.12.2016. a esitas TCM Estonia OÜ Tartu Maakohtule oma nõude Kxxxxx Kxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja Kxxxxx Kxxxx ja TCM Estonia OÜ 06.07.2016 kokkuleppe, mille alusel kostja kohustus ajatama ja tagama võlgnevuse tasumise hageja ees. Kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale 209,70 eurot kuus ja võla tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,08% päevas tasumata võlasummalt. Kostja rikkus kokkulepitud tingimusi ja jättis maksed tasumata. Tuginedes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 8 lg.2, § 100 ja § 108 lg.1 leiab hageja, et kostja on rikkunud täitmiseks kohustuslikku lepingut, jätnud maksed õigeaegselt tasumata ja võlausaldajal on õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Poolte vahel on sõlmitud võlatunnistus VÕS § 30 mõttes, millest kostja kohustus kinni pidama. Viitega VÕS § 101 lg.1, lg.6 ja §113 lg.1 nõuab hageja kostjalt viivise maksmist VÕS § 94 sätestatud määras. Hageja on arvutanud viiviseid alates 10.07.2016 (osamaksega võlgnevusse jäämine) kuni hagi esitamise päevani 06.12.2016 summas 394,68 eurot, kuid hageja vähendab viivist ja nõuab seda summas 388,91 eurot. Ühekordset leppetrahvi on hagejal õigus nõuda summas 300 eurot. Kokku on hageja nõue 3311,09 eurot põhinõue, 388,91 eurot viivis ja 300 eurot leppetrahv. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 325 eurot, õigusabikulud 270 eurot, mõista välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg.1 ettenähtud ulatuses. Hageja taotles arutada asja kirjalikus menetluses. Hagile on lisatud konstitutiivne võlateatis 05.07.2016 (tl.14), lisa 05.juuli 2016 kokkuleppele, mis kujutab endast maksegraafikut (tl.15-16). Riigilõivu on hagilt tasutud täiendavalt 161.37 eurot (tl.19).
3.Kohus võttis hagi 16.12.2016. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja vastas hagile 08.12.2017 (tl.27), mitte tunnistades tema vastu esitatud nõuet. Kostja märgib, et laenu väljastaja ei analüüsinud tema maksevõimekust ja väljastas laenu kergekäeliselt ilma riske hindamata. Ei arvestatud kostja kohustustega laenu võtmise ajal. Kostja on valmis kompromissi sõlmima ega soovi olla ära kuulatud. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata, tunnistada õigust mitte tasuda hagisummat, kohtukulud hageja kanda.
2 (7)
4.Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada oma nõuet, eeskätt nõude loovutamist hagejale, esitada võlanõuete arvutus. Hageja vastas 25.01.2017, esitades vastuskirja, mis sisaldas kompromissi sõlmimise ettepanekut (tl.33) ja tõendid nõude loovutamise ja esialgse võla kohta (tl.34-51).
5.Kohus selgitas kostjale tõendamisvajadust. Kostja vastas (tl.60), et hagejalt laenu võtmise ajal olid tal varasemad laenukohustused, mille järgi kuumakseid kokku 1006 eurot. Ta oli kuumaksete tasumisega väga hädas ega näinud muud võimalust kui võtta uus laen. Kui temalt oleks laenu võtmisel kontoväljavõtteid nõutud, oleks laen võtmata jäänud. Kostja esitas kontoväljavõtted (tl.62-106).
6.Kohus määras kohtuistungi, kuhu hageja teatas mitteilmumisest, palus asja arutada ilma hageja osavõtuta, ja edastas samasisulise kompromissettepaneku, nagu tegi 25.01.2017.
7.Kohtuistungil kostja kinnitas, et hageja on talle kokkulepet pakkunud, kuid ta oleks nõus maksma üksnes põhinõude. Kostja arvestuste järgi, võttes arvesse juba tasutud summasid, on tal ühest laenust tasumata umbes 500 eurot ja teisest 374 eurot. 2016 juunis kui võlatunnistus koostati, oli kostjal võlg olemas ja ta arvas võlatunnistusega nõustudes, et maksab need võlad tagasi, kuid sissetulekutest ei jätkunud. Lihtsalt jäi nii, et ei saanud sellest kokkuleppest kinni pidada. Võlatunnistuses oli summa 3564,90 eurot. Kostja arvates oli laenu võtmine liiga lihte- tuli sisestada üksnes enda sissetulek, kohustused ja selle järgi anti laenulimiit ette. Hageja oleks pidanud maksevõimet kontrollima enne laenu andmist. Kostja arvates on ebaõigesti arvestatud tema poolt tagasi makstud summad viivise, intressi ja muude kohustuste katteks. Kõigepealt oleks pidanud arvestama laenu tagasimakseks. Kostja väitel tal ei olnud kavatsust laenu mitte tagasi maksta. Ta on nõus maksma intressi seaduses ettenähtud määras. Oli hageja risk, et ta ei hinnanud kostja maksevõimet, laenu ei oleks pidanud väljastama.
8.Kohus pärast kohtuistungit saatis kostjale hageja saadetud kompromissettepaneku, andes kostjale võimaluse veelkord kaaluda kompromissi sõlmimist. Kostja vastas 23.04.2017, et ta ei ole kompromissettepanekuga nõus. Krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja on tekitanud laenuvõtjale suuremad makseraskused.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
9.1.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on võtnud laenu Omaraha OÜ-lt kahe laenulepingu alusel (laenuleping nr . S14403720 07.09.2014 tl.34-40, 49 ja laenuleping nr . S14417995 26.07.2014 tl.41-48, 50). On lepitud kokku laenu tagastamise tingimused ja maksegraafikud. Kokku on kahe laenulepingu alusel laenusumma 1410+2090=3500 eurot. Kahe laenulepingu alusel tagasi maksmisele kuuluv summa (s.h. koos kõrvalnõuetega) 7054,5 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg lepingu nr . S14403720 järgi 09.07.2017 ja lepingu nr. S14417995 järgi 26.07.2019. Kostja ei täitnud laenu tagasi maksmise kohustust kokkulepitult, mistõttu Omaraha OÜ andis laenulepingutest tulenevad kohustused üle hagejale 06.06.2016 (tl.50 ) ja 17.06.2016 tl.49. Lepingu üleandmise teatises märgib laenuandja, et TCM Estonia OÜ on nende lepingute järgi uueks võlausaldajaks koos kõigi õigustega nõuda laenulepingute täitmist.
9.2.Nendest tõenditest nähtub, et laenuandja Omaraha OÜ on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma 3 (7)
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. Laenuandja ja laenusaaja vahelise õigussuhte kvalifikatsiooni ei ole kostja vaidlustanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina selle kohustuse täitmist. Puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole oma kohustust lepingus ettenähtud viisil täitnud.
9.5.Tulenevalt VÕS § 164 lg-st 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega saab lugeda, et hageja on alates nõude loovutamisest astunud kostjaga lepingulises suhtes senise võlausaldaja Omaraha OÜ asemele.
9.6.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kahe laenulepingu järgi kostjal laenuandjale tasumata 4432,91 eurot, millest 1722,10 eurot laenulepingu nr . S14403720 järgi (tl.34) ja 2710,81 eurot laenulepingu nr.. S14417995 järgi (tl.41). Kostja ei ole eitanud võlgnevuse olemasolu nende laenulepingute järgi. Tema sissetulek ei võimaldanud teiste laenumaksete kõrval neid kohustusi täita. Kostja on nõus tasuma põhivõla summad 500 eurot ja 374 eurot, intressi seadusjärgse intressi kohaselt.
9.7.05.07.2016 on vormistatud TSM Estonia OÜ ja kostja Kxxxxx Kxxxx vahel dokument pealkirjaga „ Konstitutiivne võlateatis“ (tl.14) ja lisa 1 kokkuleppele 05.juulist 2016 (tl.15). Kxxxxx Kxxxx on need dokumendid allkirjastanud digitaalselt 06.07.2016 (tl.16). Nimetatud dokumendis p.1 on kirjas, et kokkulepe sõlmitakse eesmärgiga ajatada ja tagada võlgniku võlgnevuse tagamine TCM ees. Nõude aluseks on Kxxxxx Kxxxxxja Omaraha OÜ vaheline laenuleping nr. S14403720 ja S14417995. Võlateatise kohaselt kohustub Kxxxxx Kxxxxxtasuma võlgnevuse summas 3564,90 eurot. Kokkuleppes märgitakse, et võlgnetavale nõudesummale lisandub aastaintress 10% ja et maksete tasumisega hilinemisel on TCM-l õigus nõuda viivist 0,08% päevas tasumata võlasummalt. Lisatud maksegraafiku järgi kuulub tasumisele võlgnevus 3546,90 eurot koos lisanduva aastaintressiga 10%.
9.8.Kohtul tuleb hinnata, millist õiguslikku tähendust omab poolte vahel sõlmitud dokument „Konstitutiivne võlateatis“ hagi lahendamise seisukohalt. VÕS § 30 lg.1 sätestab: leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Käesoleval juhul on dokument pealkirjastatud kui konstitutiivne võlateatis ja selles on kirjas, et eesmärgiks on ajatada ja tagada võlgniku võla tasumine TCM ees. Sellises sõnastuses sisaldub viide konstitutiivsele võlatunnistusele ( nagu näitab ka pealkiri). Konstitutiivse võlatunnistuse puhul luuakse algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus reeglina kõrvuti algse kohustusega. Käesoleval juhul nähtub kostjale saadetud teadetest lepingu üleandmise kohta, et kostja ja temale laenud andnud Omaraha OÜ vahel sõlmitud lepingud on üle antud kogu ulatuses TCM Estonia OÜ- le, algset kohustust ei jää alles Omaraha OÜ-le nõude aluseks ja ka kohtule esitatud konstitutiivse võlateatise tekstist ei nähtu, et lisaks selles võlateatises näidatud võlasummale 3546,90 eurot jääks alles muid üleantud laenulepingutest tulenevaid kostja kohustusi hageja ees.
4 (7)
Riigikohus on lahendis 3-2-1-21-06 p.17 märkinud: Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja sõnul tema juulis 2016 võlatunnistust alla kirjutades lähtus sellest, et võlad oli tal olemas ja ta arvas, et maksab need tagasi. Kohtu hinnangul, tõlgendades allakirjutatud võlateatist selle teksti järgi ja kostja ütluste alusel, tuleb lugeda, et poolte vahel vormistatud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg.1 tähenduses. Riigikohus lahendis 3-2-1-124-14 p.23 ütleb, et Võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist; Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
9.9.Poolte vahel ei ole ka käesolevaks ajaks vaidlust selles, et kostjal on täitmata laenukohustus, mis tuleneb Omaraha OÜ-lt võetud laenudest. Kostja on deklaratiivse võlatunnistusega tunnistanud võla olemasolu ja selle suurust. Ka kohtuistungil ja kirjalikes tõendites ei ole kostjal esitada vastuväiteid selle kohta, et tal võlga ei ole. Kostja arvates on tema võlg väiksem kui hageja nõuab ja võlatunnistuses kirjas on. Seega ei ole käesoleval ajal võimalik asuda seisukohale, et kostjal ei ole võlatunnistuses märgitud võlga. Kohtuistungil ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole ka pärast võlatunnistuse allkirjastamist (juulis 2016) võlga tasunud, s.t. et võlatunnistusel põhinev võlg ei ole lõppenud ega täidetud. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele summa ulatuses, mille kohta on koostatud ja allkirjastatud võlatunnistussummas 3564,90 eurot. 9.10.Puutuvalt kostja vastuväidetesse teemal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4032) ja ei ole tehtud makseid arvestanud kohustuste katteks õiges järjekorras (VÕS § 415) märgib kohus, et praegune hageja on võtnud lepingu üle Omaraha OÜ-lt. Hageja on kasutanud võimalust lihtsustada nõude maksmapanekut, vormistades deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 lg.1 tähenduses. Võlatunnistust vormistades on võla suuruseks vormistatud summa 3564,90 eurot, mis on mõnevõrra väiksem kui laenulepingute järgi tasumata võlasumma kokku (4432,91 eurot). Seega ei ole hagejal nõude maksmapanekuks vajalik muu kui võlatunnistuse esitamine. Hageja on seda teinud. Vaidlus nõude sisulise suuruse üle pidanuks toimuma enne võlatunnistuse allkirjastamist. Asjaolu, et laenuandja ei ole järginud näiteks vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei vabasta laenu võtjat laenu tagastamise kohustusest. Neil põhjustel ei hinda kohus nõuet lahendades esialgsete laenulepingute tingimusi sisuliselt.
9.11.Kohus rahuldab hagi VÕS § 30 lg.1 alusel summas 3564,90 eurot, s.o. 89% ulatuses ( hagi nõue oli kokku 4000 eurot). Seda ületavas osas jääb hagi rahuldamata. 9.12.Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse järgi lisandub nõudesummale aastaintressina 10%. Kohus leiab, et selles ulatuses ei kuulu võlatunnistusel põhinev nõue täitmisele ja hagi rahuldamisele, kuna on vastuolus VÕS § 113 lg.6 sättega. Selliselt kokku lepitu on tühine. Võlatunnistuses kokkulepitud võlasumma 3564,90 eurot juba sisaldab intressi ja viiviseid, sest võlatunnistuse allakirjutamise ajaks oli põhinõudeid tasumata 2597,82 euro ulatuses, mis tähendab, et seda summat ületavas osas on tegemist intresside ja viiviste nõudega. VÕS § 113 lg.6 ei luba nõuda viivist intressi ja viivise maksmisega viivitamise korral. Menetluskulude jaotus 5 (7)
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 89 % ulatuses. Kuna kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb 89 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 11 % hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 595 eurot, sh 325 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 163,63 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 161,37 eurot, kokku 325 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 325 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindajaks on menetluses Anne- Liis Veski, kes on lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 mõistes. Hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi kohta ei ole tõendeid esitatud, TsMS § 176 lg.6 järgi ei pea neid kohtu nõudmiseta esitama, kohus ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente nõudnud ja menetluskulude põhjendatuse üle saab otsustada täiendavaid tõendeid nõudmata. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, kohtu nõutud täiendavate tõendite ja kompromissiettepaneku esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda maksimaalselt 3 tundi tunnitasuga 70 eurot. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 210 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 535 eurot, sh nõudelt tasutud riigilõiv summas 325 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 210 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 89 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 476,15 eurot (535 eurot x 89 %). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6 (7)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.