Harju Maakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.10.2006.a, Tallinn
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
H.G hagi AS Saku Tehno vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ja hüvitise saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.G (isikukood, elukoht xxx), hageja esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann, kostja AS Saku Tehno (registrikood xxx, asukoht Üksnurme tee 8 Saku alevik Saku vald Harju maakond) ja tema esindaja juhatuse liige Rein Kontus.
Kohtuistungi toimumise aeg
14.09.2006.a
Hagi rahuldada. Tunnistada AS-i Saku Tehno (registrikood xxx, asukoht Üksnurme tee 8 Saku alevik Saku vald Harju maakond) poolt H.G (isikukood xxx, elukoht xxx) töölepingu lõpetamine 23.11.2004.a käskkirjaga nr 6 ebaseaduslikuks. Lugeda H.G (isikukood xxx, elukoht xxx) töölt lahkunuks omal algatusel alates 23.11.2004.a. Välja mõista AS-ilt Saku Tehno (registrikood xxx, Üksnurme tee 8 Saku alevik Saku vald Harju maakond) 36 208,32 (kolmkümmend kuus tuhat kakssada kaheksa krooni ja kolmkümmend kaks senti) krooni H.G (isikukood xxx, elukoht ) kasuks. Kohtukulude jagamine
Välja mõista AS-ilt Saku Tehno (registrikood xxx, asukoht Üksnurme tee 8 Saku alevik Saku vald Harju maakond) riigilõiv 2 860 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni ja õigusabikulud 3 255 (kolm tuhat kakssada viiskümmend viis) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sai hageja kostjalt 2004.a augustikuus seoses väljarenditava pinna suurendamisega tööalase korralduse paigutada ümber tootmisseadmed. Giljotiinkääride ümberpaigutamist segas vanaraua konteiner, mis paiknes OÜ Landholm pool renditaval pinnal ja kuhu viimase töötajad panid giljotiinkääridega lõikamisel tekkinud metalli jäätmeid. Hageja pöördus OÜ Landholm brigadiri poole sooviga kõnealune konteiner ümber paigutada. Hagejale anti voli talitada konteineriga oma äranägemise kohaselt. Konteiner oli seisnud tühjendamata üle aasta ja sinna oli kogunenud jäätmeid üle poole konteineri mahust. Konteiner viidi AS Saku Tehno tootmisruumidest välja ning 10.11.2004 viis vanametalli äraveoga tegelev Edgar Tali hageja loal konteineri vanametalli kogumispaika. Järgmisel päeval nõudis kostja Edgar Talilt metallijääkide üleandmist AS-ile Eesti Metalliexport kostja nimel ja nii see ka toimus. Kostja poolne viimane oma vanametalli äravedu oli toimunud sama aasta juuli keskel. Kõnealust konteinerit kui kostjale mittekuuluvat samal ajal ei tühjendatud. Augustikuuks ei olnud kostjal vanametallijäätmeid tekkinud, kuna sellel suve perioodil metallijääke tekitavaid töid ei tehtud. Seega ei saanud kõnealuses konteineris olla kostjale kuuluvaid metallijääke. 23.11.2004.a käskkirjaga nr 6 lõpetas kostja hagejaga töölepingu p 7 ja § 104 lg 2 p 2 alusel. Käskkirja sisu kohaselt seadis hageja ohtu kostja vara säilimise. Hageja leiab, et tema käitumine ei ole olnud süüline, ta ei ole seadnud ohtu kostja vara säilimist ning seetõttu on temaga töölepingu lõpetamine olnud ebaseaduslik. Kostja tegi kõik mõistliku, et selgitada välja konteineri kuuluvus. Kostja oli konteineri äraveoks loa andmisel veendunud, et konteiner kuulub OÜ-le Landholm, kes andis talle loa talitada sellega vastavalt oma äranägemisele. Lisaks leiab hageja, et kostja poolt hagejale määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalselt range. Hageja töötas kostja juures töölepingu lõpetamise ajaks juba üle 10 aasta. Töötatud aja jooksul ei ole talle määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Süüteo raskuse ja toimepanemise asjaolude arvestamisel tuleb silmas pidada, et kostjale ei ole reaalset kahju tekkinud. Eeltoodu põhjal palub hageja tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda kostjaga tööleping lõppenuks alusel alates 23.11.2004 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 6 kuu keskmine palga ulatuses summas 35 593 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kirjalike vastuväidete kohaselt on hageja avaldanud hagis ja hagi täpsustuses tahet töölepingu lõpetamiseks hageja algatusel TLS § 79 põhjal. Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel ei näe seadus ette kostjale kohustust maksta hagejale hüvitist. Kuna hageja ei taotle enda tööle ennistamist, siis ei pea kohus kostja arvates hindama vaidluse lahendamisel ITLS § 28 lg 1 alusel süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust. Kostja on seisukohal, et hagi täpsustuses esitatud väide süülise käitumise puudumise kohta tähendab sisuliselt hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise nõuet. Vastavalt TDS § 23 lg-le 1 võib töötaja pöörduda kohtusse distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks ühe kuu jooksul arvates päevast, mil ta sai või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Kostja palub nimetatud nõude osas kohaldada aegumist. Hageja väited vaidlusaluse konteineri kuulumise kohta OÜ-le Landholm on tõendamata. Vaidlus selle üle, kellele konteiner kuulus, ei oma tähtsust, kuna konteineri omandiõigusest ei tulene, et konteinerisse paigutatud vanametall ja metalli töötlemise jäägid muutuksid konteinerisse paigutamise hetkest konteineri omaniku või hageja omaks. Konteineris oli tööandja vara. Väitega, et hagejale määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalselt range, on hageja omaks võtnud distsiplinaarkaristust vääriva asjaolu esinemise ja hagi tuleb ITLS § 28 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Kokkuvõttes leiab kostja, et kuna tööandja usaldus kuulub subjektiivselt ainult kostjale, siis ei saa tööandjale kuulunud usalduse kaotust süüteo faktide olemasolul mitteusaldatav töötaja tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1 vaidlustada ja nõuda seejärel ITLS § 30 lg 2 alusel hüvitise maksmist. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistaja ütlused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas alates 27.09.1994.a kostja juures keevitajana. Samuti ei ole vaidlust selles, et 23.11.2004.a käskkirjaga nr 6 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 alusel. Käskkirja sisu kohaselt seadis hageja ohtu kostja vara säilimise. Vastavalt TLS § 86 p-le 7 ja § 104 lg 2 p-le 2 võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu põhjusel, et töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. TDVS § 4 lg 3 kohaselt on töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristus, mille saab määrata distsiplinaarsüüteo eest. Vastavalt TDVS § 2 p-le 2 on distsiplinaarsüütegu TLS § 104 lg-s 2 nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse. Töölepingu lõpetamine sellel alusel on nimetatud seaduse sätetest tulenevalt lubatud vaid juhul, kui töötaja on süülise teoga tööandjale loonud varalise kahju tekkimise ohu. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1
kohaldatakse VÕS üldosas sätestatut muuhulgas töölepingutele. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus või tahtlus. Kostja 23.11.2004.a käskkirjast nr 6 nähtuvalt on kostja pannud hagejale süüks tõika, et hageja organiseeris 10.11.2004 kostjale kuuluva vanametalli (4,08 tonni terase) äraviimise oma nimel. Oluline on rõhutada, et käskkirjas on juttu üksnes vanametallist ja just sellises koguses, nagu see on kajastatud AS-i Eesti Metallieksport 10.11.2004 aktist nr 6017885. Käskkirjas ei ole juttu konteineri kui taara äraviimisest, millest võib järeldada, et konteineri enda äraviimist kostja territooriumilt ei ole kostja hagejale töölepingu lõpetamise põhjusena süüks pannud. Tsiviilasjas kogutud materjalides ei kajastu ka ühelgi viisil hageja kavatsust anda metallijääkide kokkuostu ära ühes metallijääkidega ka konteiner ise. Käskkirja kohaselt on hageja kostjale seletuskirjas väitnud, et ta on kõnealused metallijäätmed omandanud OÜ-lt Landholm, kuid kostjale teadaolevalt ei ole OÜ Landholm andnud hagejale vanametalli ning hageja ei ole vastupidise kinnituseks dokumente esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kõnealune konteiner asus enne hageja poolt tööülesannete täitmisel selle asukoha muutmise vastu huvi ülesnäitamist OÜ Landholm poolt renditaval pinnal. Et OÜ Landholm on kostja rentnik ja et konteiner just renditud pinnal asus, on kinnitanud ka OÜ Landholm juhatuse liige tunnistaja Heldur Kopso. Tunnistaja sõnul oli OÜ Landholm saanud konteineri enda kasutusse AS-ilt Saku Tehno ühes renditava pinnaga ja seda kasutati metalli töötlemisest tekkivate jäätmete ladustamiseks. Tunnistaja kinnituse kohaselt asusid konteineris metallijäägid, mis tekkisid OÜ-le Landholm kuuluva giljotiiniga OÜ-le Landholm kuulunud metalli töötlemisest. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis hageja OÜ-lt Landholm luba kõnealuse konteineri äraviimiseks ja sellekohane luba tunnistaja kinnitusel hagejale anti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ Landholm poolt hagejale üleantud konteineris asus lisaks OÜ-le Landholm kuulunud metallijääkide ka kellelegi teisele s.h kostjale kuulunud metallijääke. Kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et kostja tegeles vanametalli kogumisega ja selle realiseerimisega (tl 26-29) ei kinnita, et kogutud vanametall ladustati just OÜ Landholm kasutuses olnud konteinerisse, ei enne ega pärast selle OÜ Landholm poolt hagejale üleandmist. Tunnistaja on küll möönnud, et kostja võis kasutada OÜle Landholm kuulunud giljotiini, kuid kuna kostja on väitnud ja tõendanud, et ta kogus ise usinalt vanametalli, siis ei ole tõenäoline, et ta paigutas oma metalli töötlemise käigus tekkinud jäätmeid OÜ Landholm kasutuses olnud konteinerisse. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks vanarauda kogunud vaidlusalusesse konteinerisse pärast selle OÜ Landholm rendipinnalt äraviimist. AS Eesti Metallieksport 10.11.2004.a aktis nr 6017885 sätestatud üleantud metallijääkide kirjeldus „leht“ ja „detailid“ on üldsõnaline ega tõenda jääkide päritolu. Eeltoodu põhjal ei ole kohtul tõendite puudumise tõttu alust järelduseks, et kõnealuses konteineris oli lisaks OÜ Landholm poolt hagejale üleantud metallijääkidele ka kostjale kuulunud vara. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekkib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale üle. Vastavalt AÕS § 68 lg-le 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja käsutada. Nimetatud sätetest tulenevalt oli OÜ-l Landholm õigus anda talle kuuluvad metallijäägid üle hagejale ja hagejal omakorda omanikuks saades õigus nende saatuse üle otsustada. Tunnistaja Heldur Kopso ütlustest, et metallijäätmed anti hagejale üle, kuna OÜ-l Landholm puudus huvi konteineri sisu edasise saatuse vastu, järeldub üheselt, et OÜ-l Landholm oli tahe jäätmete omandiõiguse üleandmiseks hagejale. Hageja vaidlustamata kavatsus mitte anda metallijääke kokkuostjale üle kostja nimel väljendab sama selgelt hageja tahet saada talle OÜ Landholm poolt üle antud metallijääkide omanikuks. Hageja poolt
omanikuõiguse teostamine jäätmete üle ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele hageja poolt õigesti vaidlustatud alusel. Hageja poolt talle kuulunud vara käsutamine ei saa seada ohtu tööandja vara. Kohtu arvates võiks 23.11.2004.a käskkirjast nr 6 tulenevaid hagi raame silmas pidades lugeda vaidluse siinkohal lahendatuks. Siiski peab kohus vaidluse asjaolude moonutamise välistamiseks vajalikuks käsitleda ka kostja võimalikku seisukohta, et hagejaga lõpetati tööleping ka seetõttu, et ta seadis ohtu kostjale kuuluva konteineri kui taara säilimise. Nagu eelpool märgitud, puudub vaidlus selle üle, et kõnealune konteiner asus enne hageja poolt tööülesannete täitmise käigus selle asukoha muutmise vastu huvi ülesnäitamist OÜ Landholm poolt renditaval pinnal. Tunnistaja Heldur Kopso ütluste kohaselt küsis hageja OÜ-lt Landholm luba kõnealuse konteineri äraviimiseks ja sellekohane luba tunnistaja sõnul hagejale anti. Siinjuures on oluline, et tunnistaja kinnituse kohaselt ei selgitatud hagejale konteineri äraviimiseks loa andmisel, et erinevalt konteineri sisust ei kuulu kõnealune konteiner ise taarana OÜ-le Landholm. AÕS § 33 lg 2 sätestab, et isik, kes valdab asja üüri või rendisuhte alusel, on otsene valdaja. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Nimetatud seadusesätetesse on kätketud valduse publitsiteedifunktsioon, mis teenib võõrandaja legitiimsust õiguskäibes. Kuna konteiner asus OÜ Landholmi rendipinnal, võis hageja omandajana tugineda valduse poolt loodud õigusnäivusele ja eeldada, et kõnealune konteiner koos selle sisuga kuulub kogemuslikult OÜ Landholm vara hulka ning et valdaja on õigustatud selle omandit üle andma. Vastavalt AÕS § 95 lg-le 1 on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusesse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale selgitanud talle kuuluva vara loetelu või, et hagejale oleks muul viisil olnud teada kostja ja OÜ Landholm vahelise rendilepingu alusel viimasele kasutada antud vara koosseis, kohtule esitatud ei ole. Veelkord väärib rõhutamist asjaolu, et tunnistaja Heldur Kopso kinnituse kohaselt ei selgitatud hagejale ka OÜ Landholm poolt, et erinevalt konteineri sisust ei ole konteiner ise OÜ Landholm vara. Tähele tuleb panna ka seda, et hageja töötas kostja juures lihtsa keevitajana ja seetõttu on pikale tööstaažile vaatamata ebatõenäoline, et hagejal võis olla ammendav ülevaade kostja varast ja ärisuhetest ning esineda seetõttu omandamisel AÕS § 95 lg 2 sätestatud pahausksust tekitavad asjaolusid. Nagu eelpool märgitud, on AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomandi tekkimiseks vallasomandi üleandmise kõrval võrdselt oluline, et võõrandaja ja omandaja lepiks kokku, et omand vallasasjale läheb omandajale üle. Kuna tegemist on töövaidlusega, ei ole kohtu arvates käesoleval juhul oluline selgitada lõpuni välja seda, kas OÜ-l Landholm oli tegelikkuses tahe anda hagejale lisaks jäätmetele üle ka omand konteinerile. Selles võib põhjendatult kahelda, kuna tunnistaja Heldur Kopso ütluste kohaselt oli ta teadlik, et konteineri tegelik omanik oli kostja või tema eelkäija Saku Sovhoos ning et konteiner oli OÜ Landholm kasutusse antud ühes kostja käest renditava pinnaga. Konteineri võimaliku ohtuseadmise juures on käesoleva vaidluse piire silmas pidades oluline hoopis eeltoodud käsitluse pinnalt selguv ja seaduse regulatsioonist tuge saav valduse publitsiteedifunktsiooni kaudu õigusnäivusele tuginev hageja ettekujutus, et ta sai metallijääkide kõrval ka konteineri omanikuks. Hageja on kostjale antud seletuskirjas märkinud, et ... „nemad (OÜ Landholm) ei soovinud seda kasti koos jäätmetega ning käskisid selle omale võtta ja ära viia kuhu tahan“ (TVK tl 13). Kuna hagejal oli õiguslik alus eeldada, et ta sai ka konteineri omanikuks, puudus hageja käitumises süüline tegu, mille tõttu võiks kostja tööandjana kaotada tema suhtes usalduse. Töölepingu lõpetamisel usalduse kaotuse tõttu lasub töötaja süü tõendamise kohustus tööandjal. Märkimist väärib asjaolu, et
tsiviilasjas kogutud materjalides ei kajastu ühelgi viisil hageja tegelikku kavatsust anda metallijääkide kokkuostu ühes jääkidega ära ka konteiner ise. Eelnevat kokkuvõttes nõustub kohus hageja seisukohaga, et hagejaga töölepingu lõpetamine on olnud kostja 23.11.2004.a käskkirjas nr 6 toodud alustel ebaseaduslik. Hagejal oli OÜ-lt Landholm saadud metallijäätmetele omandiõigus ning hageja poolt talle kuulunud vara käsutamine ei saa seada ohtu tööandja vara. Tuvastamist ei ole leidnud fakt, et konteineris oli kostjale kuulunud vanametalli või metallijääke. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja teadis või pidi teadma konteineri kui taara kuuluvusest kostjale ning seetõttu ei ole hageja tegevus konteineri kui taara võimalikul omaks pidamisel olnud süüline. Kohus ei pea liigseks märkida, et kuna OÜ-lt Landholm saadud metallijäägid kuulusid hagejale, puudus kostjal õiguslik alus anda hageja jäätmeid transportinud Edgar Talile metallijääkide kokkuostu puudutavaid korraldusi. Eeltoodu põhjal on hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja talle kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise välja mõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 28 lg-le 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Sama § lg 2 näeb ette, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Vastavalt sama § lg-le 3 tuleneb kohtu õigus lugeda töötaja töölt omal algatusel lahkunuks töötaja soovimatusest jätkata tööd selle tööandja juures, mistõttu vastava otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu suhtes. Poolte viited TLS §-le 144 ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, kuna nimetatud seadusesätte kohaldamise eelduseks on töölepingu lõpetamise õiguspärasus. Samuti ei ole õige kostja väide, et süüteo puudumine tingib hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise. TDS § 3 märgitud distsiplinaarkaristustest eeldavad tühistamist noomitus, rahatrahv ja palga maksmisega töölt kõrvaldamine, kuna teisiti nende karistuste kehtivust lõpetada ei saa. Kui kohus tuvastab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse, siis TLS § 117 alusel töötaja tööle ennistamise või selle asemel hüvitise väljamõistmise ja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise otsuse jõustumisega kaotab töötajale määratud karistus kehtivuse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu ning kohtul puudub vajadus teha otsust distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamise tühistamise kohta. Kostja vastuväide distsiplinaarkaristuse tühistamise aegumise kohta on eelneva põhjal ainetu. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a määrusega nr 275 (edaspidi Määrus) kehtestatud keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Vastavalt sama § lg 3 kohaselt arvatakse keskmise palga arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu
ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana. Määruse § 4 lg 4 kohaselt korrutatakse keskmise kuupalga arvutamiseks keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Kohtule esitatud hageja palgatõendist (tl 85) nähtuvalt on hageja saanud keskmise palga arvutamisel arvesse minevaid tasusid töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku 29 076,29 krooni. Töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kuu jooksul on hageja töötanud 102 tööpäeva. Seega jagades arvesseminevad sissetulekud 29 078,29 krooni arvesse võetud tööpäevade arvuga, osutub keskmiseks päeva tasuks 285,06 krooni (29 078,29 : 102 = 285,06). Arvutamise aluseks oleval perioodil oli kalendrijärgseid tööpäevi 127. Nimetatud päevade arvu jagamisel arvesse mineva kuue kuuga, osutub tööpäevade keskmiseks arvuks 20,17 tööpäeva keskmiselt kuus (127:6=21,17). Nimetatud päevade arvu korrutamisel 285,06 krooni suuruse keskmise päevatasuga, osutub hageja keskmiseks palgaks 6 034,72 krooni kuus (21,17 x 285,06 = 6 034,72). Keskmise kuupalga korrutamisel kuuega osutub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva hüvituse summaks 36 208,32 krooni. Hagejapoolne arvestus on ekslik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 50 lg 3, § 60 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb kostjalt mõista riigi tuludesse välja hageja poolt hagi esitamisel hüvitise nõudelt ekslikult tasumata jäetud riigilõiv 2 800 krooni ja riigilõiv töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudelt 60 krooni, mille tasumisest hageja oli vabastatud. TsMS § 61 lg 1 p 1 ja 2 ning § 62 lg 2 alusel tuleb kostjalt mõista riigituludesse hageja õigusabikulud summas 3 255 krooni (tl 63). Kohus peab hageja poolt riigi arvel õigusabile tehtud kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks. Vastavalt riigi õigusabiseaduse § 27 lg 1 p-le 1 on hageja hagi rahuldamise tõttu vabastatud talle käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 01.06.2006.a määrusega pandud riigi õigusabi hüvitamise kohustusest.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.