Muud › Muud hagiasjad

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega ei ole hagejale kahju tekitanud. V. V töötamise ajal OÜ-s H teostati tema palgast laste elatusraha kinnipidamisi kooskõlas seaduse nõuetega ulatuses, milleks oli olemas V. V nõusolek ning kohtutäituri arveldusarvele kanti 47 400 krooni. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Tegemist on V. V elatusraha võlgnevusega hageja ees ning see kuulub tasumisele V. V poolt. Isegi kui elatusraha võlgnevuse näol oleks tegemist kahjuga, siis oleks see hagejale tekitatud V. V ja/või kohtutäitur T. T poolt. Seadusest ei tulene, et V. V kohustused oleks üle läinud kostjale. Kostjal ei olnud võimalik V. V palgast pidada igakuiselt kinni 6000 krooni, kuna tema palk oli väiksem kui 6000 krooni. Kostja süül ei ole elatusraha võlgnevust tekkinud. Raamatupidaja E. S ei ole kostja ühegi organi liige, mistõttu tema käitumist ei saa lugeda kostja käitumiseks, mistõttu isegi siis, kui E. S oleks seadusest tulenevat kohustust rikkunud ning hagejale kahju tekitanud, ei saaks sellise kahju hüvitamist nõuda kostjalt. Raamatupidaja E. S teatas kohtutäiturile, et V. V palgast ei ole võimalik kohtuotsuses määratud suuruses kinnipidamisi teha ja kohtutäitur oleks pidanud võtma tarvitusele täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud võimalikud abinõud kohtuotsuse täitmiseks. Ebaõige on ka hageja saamata jäänud elatusraha arvestus. Hageja ei ole arvestanud, et V. V palgast tuli kinni pidada ja on kinni peetud tulumaks ning töötuskindlustusmaks. V. V 2002.a septembrikuu palgast ei olnud võimalik kinnipidamist teha, kuna kohtutäitur toimetas rahalise nõude arestimise akti kostjale kätte pärast septembrikuu palga arvestamist. Kostja arvestuse järgi saanuks kohtutäituri arveldusarvele ülekantav summa tegelikult üle kantud summast olla suurem vaid 25 160 krooni. Hageja intressinõue ei põhine seadusel.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

(TsÜS) § 132 lg-st 2, mille kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Antud juhul täitis kostja kohustusi rahalise nõude arestimisakti täitmisel raamatupidaja E. S, kellel oli kostjaga töölepinguline suhe. Kostja ei ole tõendanud E. S süü puudumist. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

tegemist V. V kui kohtuotsuse alusel elatusraha maksma kohustatud isiku täitmata kohustusega hageja kui elatusraha saama õigustatud isiku ees ning hagejal on võimalik oma nõuet rahuldada kõnealuse kohtuotsuse alusel toimuva täitemenetluse korras. Kohus mõistis kostjalt sisuliselt välja V. V hageja ees oleva elatusraha võlgnevuse ning pani sellega kostjale põhjendamatult ja seadusevastaselt vastutuse V. V täitmata kohustuse eest. Kohtul tulnuks jätta hagi täielikult rahuldamata. Pealegi tekiks vaidlustatud kohtuotsuse jõustumisel ja selle täitmisel õiguslikult lubamatu olukord, kus hageja saaks 2002 - 2004.a täitemenetluse raames väidetavalt vähem saadud rahasumma 25 160 krooni sisse nõuda nii V. V elatusraha võlgnevusena Tallinna Linnakohtu 15.12.2000 otsuse alusel kui kostjalt väidetavalt õigusvastaselt tekitatud kahjuna, saades seega põhjendamatut tulu.

Vastused apellatsioonkaebusele

Vaidluse all ei ole asjaolud, et hageja juures elab tema ja V. V abielust sündinud neli last, kelle ülalpidamiseks mõisteti Tallinna Linnakohtu 15.12.2000 otsusega V. V hageja kasuks välja elatusraha 6000 krooni kuus. 20.09.2002 koostas kohtutäitur töötasu arestimise akti ja saatis selle täitmisele V. V töökohta - OÜ-sse H, kus V. V töötas ajavahemikul 01.06.2002 kuni 31.07.2004. Kostja pidas V. V palgast elatusraha kinni suuruses, milleks V. V oli andnud oma nõusoleku ja kandis kohtutäituri arveldusarvele kokku 47 400 krooni. Vaidlus on selle üle, kas kostja rikkus kohtuotsuse täitmisel seadust ja põhjustas sellega hagejale kahju, mille peab hagejale hüvitama. Kuigi kostja leidis, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, esitas ta vastuväited ka hageja esitatud kahju arvestusele.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei teostanud V. V palgast elatusraha kinnipidamisi vastavuses seaduse (PalS § 36 lg 1 p 3 ja lg 3) ja kohtutäituri nõude arestimise aktiga, mistõttu hageja sai kostja õigusvastase tegevuse tõttu laste ülalpidamiseks elatusraha vähem, kui tal oleks olnud seaduse järgi õigus saada ning sellega tekitas kostja hagejale kahju VÕS tähenduses. Kostja ei ole selles oma süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendanud.

Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks tal olnud õigus V. V palgast kinnipidamisi teostada üksnes ulatuses, milleks oli V. V nõusolek. PalS § 36 lg 1 p 3 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada lisaks sama paragrahvi 1. ja 2.lõikes loetletud summadele ka muid seadusega ettenähtud summasid. PalS § 36 lg 3 sätestas, et kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. Sissenõude pööramist nõudele, muuhulgas ka palganõudele, reguleeris vaidlusalusel ajal TMS § 6412. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõlgenda kostja nimetatud paragrahvi 1.lõiget koosmõjus PalS § 36 lg-ga 1 õigesti, kui leiab, et nimetatud säte keelab sundtäitmise raames pöörata sissenõuet võlgniku palgale. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga – täita täitedokument kõigi seadusega lubatud abinõude tarvitusele võtmisega, milleks on muu hulgas ka sissenõude pööramine võlgniku palganõudele.

Asjaolu, et kohtuotsuse järgi peab hagejale maksma elatusraha V.V ning tal on tekkinud võlgnevus, mille hulka on arvestatud ka kostja poolt kinnipidamata elatusraha ajavahemikul 2002. september – 2004 juuli, ei välista iseenesest hageja kahjunõude rahuldamist, nagu kostja leiab. Tegemist on erinevate õigussuhetega, mis teineteist ei välista. Kohus ei mõistnud kostjalt hageja kasuks välja V. V elatusraha võlgnevust ega pannud kostjale vastutust V. V täitmata kohustuse eest, vaid tuvastas kostja poolt hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise ja mõistis kostjalt välja kahju hüvitise. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja võib juhul, kui V. V tasub elatusraha võlgnevuse, alusetult rikastuda. Sellisel juhul on aga kostjal võimalik esitada vastav tagasinõue VÕS 52.ptk sätetele tuginedes. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline ja kohus ei rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendatuse nõuet, nagu kostja leiab.

Hageja intressinõude jättis kohus õigesti rahuldamata põhjendusega, et see ei põhine seadusel. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et ta oli sunnitud kostja tegevuse tõttu võtma laenu ja tasuma selle eest 18% intressi, mille kostja peab hüvitama, kuid kohtule ta sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Eeltoodud asjaoludel ei ole hagetud intressivõlga suurusega 27 242 krooni võimalik lugeda hageja tõendatud kahjuks.

Ringkonnakohus ei pea õigeks hageja ega kostja kahju hüvitise arvestust. Hageja märgib õigesti, et vastavalt tulumaksuseadusele peab elatusrahalt maksma tulumaksu selle saaja, millega kostja ei arvestanud, kuid hageja jätab oma arvestusest ebaõigesti välja tulumaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida V. V peab tasuma. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et esimese astme kohus jättis arvestamata võlgnevuse 2002.a septembrikuu eest. Kostja oleks pidanud tõendama, et ta sai kohtutäituri poolt 20.09.2002 koostatud töötasu arestimise akti kätte ajal, mil tal ei olnud enam võimalik V. V septembrikuu palgast kinnipidamisi teostada. Antud juhul ei ole kostja seda tõendanud. Isegi kui pidada tõeseks kostja väidet, et kohtutäituri akti saamisel oli septembrikuu palgaarvestus juba tehtud, ei anna see iseenesest alust selles osas võla arvestamata jätmiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis võimaldaks järeldada, et tal ei olnud võimalik uut palgaarvestust teha.

Kahju hüvitise suurus tuleb arvestada järgmiselt:

Kuu

palk - 80% - töötuskindl. - tulumaks = elatusraha kohtutäiturile min. (arvestusl.) kantud

vahe

september oktoober november detsember

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli

10625

10154

KOKKU:

55 947

Kuna hageja kanda oleks jäänud elatiselt arvestatav tulumaks, väheneb hageja kahju aastatel 2002-2004 kehtinud 26% tulumaksumäära arvestades 14 546 krooni võrra. Seega on hageja saanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu kahju 41 401 krooni ja kostja peab selle hagejale VÕS § 1043 alusel hüvitama.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 64 lg 1 järgi mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 3150 krooni. Kuna hagi ja hageja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt ning kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus muud kohtukulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kummagi poole enda kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.