2-06-20102
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.oktoobril 2006. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-06-20102
Tsiviilasi
AS EMT hagi Axxx Hxxxxx vastu võlgnevuse nõudes summas 2686,85 krooni ja viiviste 72,60 krooni nõudes, kokku summas 2759,45
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn 19095); esindaja Raul Feldman, AS Julianuse Inkasso Agentuur; Kostja: Axxx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS EMT hagi Axxx Hxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxx Hxxxxxx ́ilt AS EMT kasuks 2759,45( kaks tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) krooni 45 senti võlgnevuse katteks. Kohtukulude jaotus: Mõista välja Axxx Hxxxxxx ́ilt:
1 (3)
Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 15. septembriks 2006.a. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 07.09.2006.a, kuid ei ole kohtule vastanud. Ärakuulamisele kostja ei ilmunud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 12 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg.1. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja ei ole tasunud ka telle osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral mõista kostjalt välja kohtukulud. Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 19.80 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavalduse tekstis ja lisanud tõendid menetluskulude kohta. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel või jätta menetluskulude otsustust hilisemaks. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Hageja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 1800 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust.
2 (3)
Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud.. Arvestades Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“, ületab taotletav kulu võimaliku maksimumi 17% võrra. Kohtuasjade tinglikul liigitamisel keerukusastme järgi asetuks käesoleva kohtuasi minimaalse keerukuse tasemele. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et tegemist on nn. massnõuetega, s.t. ühetaoliste nõuetega paljude kostjate vastu. Asja materjalidest ei nähtu ka muid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse nii suurteks õigusabikuludeks. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses, s.o. 66,99% ulatuses põhinõudest. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 450 krooni ulatuses. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1, lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 176 lg.3, § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.