Kohtulahend

tasutud kautsjoni 39 500 krooni riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt toimetas kohus kostjale menetlusdokumendid kätte 26.04.2006 TsMS § 323 lg 1 alusel aadressile, mis on märgitud ka esitatud kajas. Menetlusdokumentide vastuvõtmist kinnitab sekretäri allkiri väljastusteatel. Vastavalt TsMS § 323 lg-le 1 ja lg-le 2 koosmõjus luges kohus menetlusdokumendi kätteantuks, kuna selle on vastu võtnud kostja äriruumise alaliselt viibiv töötaja - sekretär. Posti üleandmisel saab äriühingu sekretäri lugeda seda äriühingut esindavaks isikuks ja menetlusdokument tuleb lugeda kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatuks. Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse esitamise kohustus on kostjale kätte toimetatud kostja tegelikul aadressil ning kostjal on olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks. Kostja hagile ei vastanud, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks. Kohtul puudus alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks tsiviilasjas. Määruskaebuse põhjendused AS J palus määruskaebuses määruse tühistada ja taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-06-3596 ning tagastada AS-le J tasutud kautsjon. Kuna hagi ei olnud AS-ile J kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu, siis TsMS § 415 lg 1 kohaselt puudus kohtul õiguslik alus kaja rahuldamata jätmiseks ja menetluse taastamata jätmiseks. TsMS § 318 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui samast seadusest ei tulene teisiti. TsMS §-des 322-327 sätestatud viisil ei ole tegemist menetlusdokumentide kättetoimetamisega isiklikult allkirja vastu. Sellisele seisukohale asus ka T. T ajakirja * 2006 II numbris avaldatud artiklis „Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed“. Kaja esitamiseks TsMS § 407 lg 1 alusel tehtud tagaseljaotsuse kohta ei ole mõjuv põhjus vajalik TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt, kui hagile vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale hagi toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamine peab olema arusaadav ja õiguslikult põhjendatud. 09.06.2006 esitas AS J kaja, milles esitas ka vastuväited hagile. Kohus oleks kaja läbivaatamisel pidanud hindama, kas esinevad TsMS § 407 lg 6 tähenduses tagaseljaotsuse tegemise õiguslikud eeldused. Tagaseljaotsust saab teha vaid lähtudes printsiibist, et hagiavalduses faktilistest väidetest ja õiguslikust olustikust saab eeldada, et kostja poolt on hagi asjaolud omaks võetud. Kajast tulenevalt kostja hagi omaks ei võtnud. Kohus tuvastas 21.06.2006 määruses, et kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ning kohus ei saa asuda seisukohale, et kaja ei saa rahuldada. Kohus jättis kaja käiguta, tuginemata asjaolule, mis annaks aluse kaja käiguta jätmise määrust TsMS § 416 alusel teha. Kohus ei heitnud puudusena kajale ette, et ei ole välja toodud mõjuvat põhjust või et mõjuva põhjuse olemasolu ei saa käesoleval juhul eeldada. Kautsjoni nõudmine TsMS § 142 alusel on toimunud vastuolus tsiviilkohtumenetluse sätetega. Kautsjonit ei saa nõuda, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Samuti on ebaseaduslik kanda kautsjon riigituludesse. Arusaamatu on kohtu viide TsMS § 149 lg-le 5, mille kohaselt arvatakse avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlus lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Määrus välistab edasise kohtumenetluse. Vastus määruskaebusele AS G ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldus 2(4)

toimetati kostjale kätte isiklikult TsMS § 319 alusel. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asja menetlus taastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest; punkti 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui samast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 319 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule; eeldatakse, et dokumendi saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. Käesoleval juhul toimetati hagimaterjalid kostjale kätte 26.04.2006 allkirja vastu, dokumendid võttis vastu sekretär. Sekretär tuleb kolleegiumi arvates lugeda TsMS § 319 alusel isikuks, kes on dokumendi saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõttev isik ning tuleb eeldada, et tal on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. TsMS § 319 alusel menetlusdokumendi kätteandmine tuleb lugeda juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetamiseks TsMS 415 lg 1 p 1 mõttes, kuna juriidiline isik on juriidiline abstraktsioon ning ta tegutsebki esindaja kaudu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hagimaterjalid tuli kostjale kätte toimetada TsMS § 318 lg 2 alusel seaduslikule esindajale ning vastasel juhul tuli kaja rahuldada ja menetlus taastada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kaebuses toodud viisil seaduse tõlgendamine oleks kolleegiumi arvates liialt kitsendav ja tavapraktikat mitte arvestav. Tavapäraselt ei tegele juhatuse liige isiklikult posti teel saabunud saadetiste vastuvõtmisega, vaid selleks on äriühingu siseselt volitatud töötaja. Maakohus on ebaõigesti kaevatavas määruses lugenud hagi kostjale kätteantuks TsMS § 323 lg-te 1 ja 2 alusel. Eeltoodud säte reguleerib menetlusdokumendi kättetoimetamist erijuhul. Kolleegiumi seisukohta toetab määruskaebuse esitaja viidatud T. T artikli seisukoht ajakirjas * 2006 II „Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed“, millest nähtub, et isiklikult allkirja vastu kätteandmiseks TsMS § 415 lõike 1 teise lause esimese punkti mõttes ei saa pidada hagiavalduse kui menetlusdokumendi kättetoimetamist TsMS § 322-327 alusel. Kaebaja on määruskaebuses esile toonud, et maakohus ei oleks seaduse kohaselt võinud tagaseljaotsust teha, mis on TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi aluseks kaja esitamisele olenemata mõjuvast põhjusest. TsMS § 407 lg 1 järgi võib maakohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega peab kohus tagaseljaotsust tehes veenduma, et nõue on hagiavalduses esile toodud asjaoludega piisavalt ja selgelt õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas maakohtule hagiavalduses kaks nõuet: kerge kütteõli väljavedamiseks kohustamiseks ja rahalise nõude 2 164 759,24 krooni saamiseks, kusjuures rahaline nõue koosnes võlast tasumata kauba eest 1 748 983,50 krooni, viivisest 357 286,85 krooni, hageja kahjust seoses makstava intressiga 24 995,89 krooni ja hageja kahjust seoses kauba hoidmisega 23 493 krooni. Kuna hageja ei olnud tasunud nõudelt tehingu täitmiseks kohustamiseks riigilõivu, siis maakohus 13.04.2006 määrusega keeldus hagi selles osas menetlusse võtmast. Hageja oli hagi alusena välja toonud, et poolte vahel oli 03.01.2003 sõlmitud leping naftasaaduste müügiks ja 07.10.2005 sõlmitud lisa 1/55 järgi müüs hageja kostjale kerget kütteõli 196 515 liitrit. Kaup tuli välja vedada hiljemalt 14.10.2005 ja 1 748 983,50 krooni tasumise tähtaeg oli 07.10.2005 arve nr 3(4)

100752 järgi 07.11.2005. 28.10.2005 teatas kostja hagejale, et loobub lepingust, kuna kostja ei ole kogu kütteõli üle andnud. Hageja väitis, et kostja oli kütteõli väljavedamisel ise viivituses ja on ka pärast 28.10.2005 kütteõli välja vedanud. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõlminud AS-ga SEB Eesti Ühispank tehingu finantseerimiseks faktooringlepingu, mille kohaselt on hageja loovutanud 07.10.2005 kostjale väljastatud arve aluseks oleva nõude AS-le SEB Eesti Ühispank. Kolleegium leiab, et kaebaja on õigesti esile toonud, et nõue ei olnud hagiavalduses toodud asjaoludega piisavalt õiguslikult põhjendatud. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ainult rahalise nõude osas. Hagiavalduses olid toodud mõlema nõude põhjendused ja lepingust tuleneva võla väljamõistmise nõue hõlmas ka tasu selle kütteõli eest, mis oli välja vedamata. Samuti oli hageja hagiavalduses välja toonud, et kostja on lepingust loobunud (taganenud). Eeltoodu tõttu ei saanud kohus esitatud asjaolude järgi lugeda nõuet piisavalt õiguslikult põhjendatuks määral, mis oleks andnud aluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna hagiavalduses esiletoodud asjaolud olid kolleegiumi arvates vastuolulised. Asjaolud, et kostja on lepingust taganenud ja hageja on nõude loovutanud on sellised, mis ei anna kohtule alust järeldada, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuna taganemine lõpetab VÕS § 186 p 5 alusel võlasuhte ja nõude loovutamise korral ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks enda kasuks nõuda. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et nõue ei olnud hagiavalduses esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mis TsMS § 407 lg 1 alusel välistab tagaseljaotsuse tegemise. Kuna maakohus ei olnud õigustatud TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust tegema, siis oli kostjal õigus esitada TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi kaja olenemata tema tegevusetuseks mõjuva põhjuse olemasolust. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja kaja alusel asja menetlus TsMS § 417 lg 2 järgi taastada. Kuna kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus nõutav, millele on tuginenud kajas ka kostja, siis ei olnud kohtul õigus nõuda TsMS § 142 lg 1 järgi kautsjoni. Maakohus on ebaõigesti oma 21.06.2001. a määrusega nõudnud kajalt 39 500 krooni kautsjoni tasumist. Kolleegium leiab, et ebaõigesti nõutud kautsjon tuleb kaebajale tagastada. TsMS § 150 on pealkirjastatud „Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamise“ ja lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna ekslikult või enam tasutud kautsjoni tagastamist tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri, siis kolleegiumi arvates tuleb makstud kautsjoni puhul kohaldada seaduse analoogiat ja kautsjon tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

Kohtunikud:

M. Klaar

T. Kollom

K. Kullerkupp

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.