2-05-20932 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Mare Merimaa, Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.oktoober 2006, Tallinn
Tsiviilasi
* AS-i hagi AS ** vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.märtsi 2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ** apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04.oktoober 2006
Tsiviilasja number
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja * AS, lepinguline esindaja V. V; kostja ** AS, seaduslik esindaja R. K.
Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.03.2006 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimus 28.07.2005 aadressil x liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja valduses oleva sõiduki Volkswagen Transporter Doka reg .märgiga xxx XXX juht V. L, kes tagurdades sõitis otsa pargitud sõidukile BMW reg.märgiga xxx XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju X AS-l. Kostja sõiduki osas kehtis liikluskindlustuse leping, mis oli sõlmitud * AS-ga, kes hüvitas kannatanule varakahju summas 12 812 ,85 krooni. Hageja taotles varakahju summas 12 812,85 krooni ning käsitluskulude 1921,93 krooni väljamõistmist. Hagi kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht kostja töötaja ning seetõttu on kahju hüvitamise nõue esitatud kostja vastu. Tulenevalt liikluskindlustuse seaduse/ LKS/ § 26 lg-st 2 ning § 3 lg-test 2 ja 3 oli tegemist teeliiklusega liikluskindlustuse seaduse mõistes. Tegemist on liikluskahjuga ning VÕS § 1057 alusel tekkis sõiduki valdajal vastutus kahju tekkimise tagajärjel.
Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt toimus õnnetusjuhtum kostja tootmishoonete vahelisel piirdeaiaga suletud territooriumil/ betoonplatsil, mis ei ole käsitletav teena. Kohaldamisele kuulub liiklusseaduse § 4 lg 1, mille kohaselt tee mõistet käsitletakse vastavalt teeseaduses sätestatule. X paiknev tootmishoonete vaheline betoonkattega territoorium ei vasta teeseaduses / edaspidi TS/ sätestatud tee mõistele. Seega ei saa juhtumit kvalifitseerida liiklusõnnetusena. Tsiviilasjas ei saa tugineda liikluskindlustuse seaduse sätetele ning tegemist ei ole liikluskindlustuse juhtumiga. Hageja jättis tähelepanuta, et BMW juht sisenes territooriumile ilma loata ning parkis sõiduki kostja värava esisele alale, takistades kostja autol töökojast normaalselt välja sõita, ning seadis ise ennast ohtlikku olukorda. Samuti ei tunnistanud kostja esitatud kahjusummat. Sõiduki ülevaatuse akt on puudulik, selles puuduvad sõiduki omaniku ja ülevaatuse juures viibivate isikute allkirjad. Ülevaatus ei ole tehtud AS-i ** territooriumil. Nende sõiduki juht ei olnud alkoholijoobes, vaid jõi õlut pärast liiklusõnnetuse toimumist. Arve / tlk.17/ ei tõenda kulutuste suurust ning ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele. Kalkulatsioon on tehtud hageja enda tütarfirmas. Liiklusõnnetuse skeemil puuduvad sellega tutvunud isikute allkirjad. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohtu 15.03.2006 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt välja 14 734,78 krooni ning kohtukuluna riigilõiv summas 1050 krooni. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt LKS § 3 lg-st 1 ja § 26 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 on käesolevas vaidluses toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud varaline kahju on käsitletav liikluskahjuna LKS § 26 mõttes. Kehtivas liikluskindlustuse seaduses on kindlustusjuhtumi ja teeliikluse mõiste sätestatud, mistõttu puudub vajadus rakendada teistes seadustes toodud regulatsioone. Teeliikluse mõiste on sätestatud ammendavalt LKS § 3 lg-s 2 ja lg-s 3. Otsuse kohaselt LKS § 26 lg 2 p 1 sätestab eeldused liikluskahju hüvitamiseks, so on varaline kahju peab tekkima teeliikluses ning kahju tekitanud sõiduk kuulub kindlustamisele. Antud eeldused on täidetud. Poolte seletuse kohaselt toimus otsasõit kostja tootmishoonete vahelisel piirdeaiaga suletud territooriumil/ betoonplatsil/ x alevik. Antud asjaolu on tõendatud ka liiklusõnnetuse aktiga/ t.lk.31/.Tegemist on teeliikluses tekitatud kahjuga. Vaidlus puudus selles osas, et kostjale kuuluv sõiduk kuulus kindlustamisele. Maakohus leidis, et kostja sõiduki poolt kahju tekitamine 28.07.2005 leidis tõendamist sõiduki ülevaatuse aktiga 29.07.2005 ja 28.07.2005 koostatud liiklusõnnetuse aktiga / t.lk.31/. Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuväited ülevaatuse akti kohta, mille kohaselt ei ole eksperdi nimi selgelt loetav, puuduvad sõiduki omaniku ja seal juures viibinud isikute allkirjad, ei ole asjakohased. LKS § 39 lg 2 sätestab kindlustusandja kohustuse asi üle vaadata ning ei pane talle kohustuseks ülevaatuse juurde kutsuda ka sõidukite omanikke. Kostja ei teavitanud kindlustusandjat õnnetusjuhtumist. Kostja ei ole väitnud, et BMW-le tekitatud vigastused ei ole tekkinud 28.07.2005 toimunud õnnetusjuhtumist. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekkimises. Kostja ei tõendanud, et kannatanu oli parkinud auto kohta, kus oli keelumärk, ning kostjal ei olnud võimalik vältida õnnetusjuhtumi tekkimist. Väite juhi alkoholijoobe kohta jättis kohus tähelepanuta, kuivõrd hageja ei esitanud regressnõuet LKS § 48 lg 2 p 2 alusel. Kahju suuruse osas leidis maakohus, et hageja on nõuet tõendanud nii sõiduki ülevaatuse
aktiga/ t.lk.8/, nõudega liikluskahju hüvitamiseks/ t.lk.10/, kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega /t.lk.11/, eelkalkulatsiooniga/ t.lk.15/, arvega/t.lk.17/ ja liikluskahju väljamaksu arvestusotsusega / t.lk.18/. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et BMW remondiks tehti kulutusi 12 812,85 krooni ning hageja on nimetatud summa Y AS-le tasunud. Kostja ei ole näidanud, millised tööd on üleliigsed. Kostja ei ole ka selgelt täpsustanud, millises summas ta nõutavat summat vaidlustab. Väited dokumentide vormistamises esinenud puuduste kohta ei anna alust hagi rahuldamata jätta. Vaidlus puudub selles osas, et liikluskahju tekkis nimelt aadressil x ning selles osalesid nimelt hagis märgitud sõidukid. LKS § 48 lg 3 järgi on hagejal õigus nõuda ka juhtumi käsitluskulude väljamõistmist ning 15 % kahju suurusest ei ole liiga suur summa. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja AS ** taotleb otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist. Apellant leiab, et maakohus kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti, mis viis ebaõige otsuse tegemisele. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks liiklusõnnetusega * AS-le tekitanud varakahju. Kohus, kohaldades liikluskindlustuse seadust, jättis põhjendamatult kohaldamata liiklusseaduse ja teeseaduse. Kohus jättis tähelepanuta, et BMW sisenes kostja territooriumile aadressil x, eirates keelumärki, mille kohaselt oli sissesõit lubatud ainult AS ** loaga. Lisaks sellele BMW juht paigutas sõiduki töökoja betoonplatsile ning nende sõiduk, nimelt töökojast tagurdades, tekitas vigastusi BMW-le. Asjaolu, et puudus parkimist keelav märk, ei oma antud vaidluses tähendust, kuivõrd territooriumile oli sissesõit keelatud. Kohus jättis otsuse tegemisel kohaldamata liiklusseaduse § 56 ja teeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2, kvalifitseerides vääralt juhtumit teeliikluses toimunuks ja seetõttu ka kindlustusjuhtumiks liikluskindlustuse seaduse tähenduses. Kahju suuruse osas esitas kostja vastuväite, osutades dokumentide puudulikkusele, mis ei võimaldanud anda omapoolset hinnangut. Kuivõrd õnnetusjuhtum ei toimunud teeliikluses, siis ei olnud kostjal kohustust teavitada sellest kindlustusandjat. Kohus kvalifitseeris vääralt liikluskahjuks toimunud juhtumist tekkinud kahju. Kahju hüvitamise nõude esitas isik, kes ei osalenud õnnetusjuhtumis. Regressnõude esitamine oleks võimalik üksnes liiklusõnnetuse toimumise korral. Apellant kahtleb kohtu objektiivsuses. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja poolt esitatud pretensiooni esitas jurist L. P ja asja lahendas kohtunik G.P. Kohtul võis tekkida ka arusaam, et kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei ole jurist, siis on võimalik teha otsust ka õigusnorme eirates. Apellant palus ühtlasi oma kirjalikus teatises arvestada, et kui lugeda teeliikluse mõiste ammendavalt sätestatuks LKS § 3 lg 2 ja 3 järgi, siis see tähendab kindlustusandjate kõrgendatud huvitatust lugeda liiklusvahenditega toimunud juhtumeid nimelt liiklusõnnetuseks, mis annab võimaluse esitada regresshagi. Vastustaja poolt antud tõlgendus teeliiklusele laiendab seda mõistet teeseaduses sätestatust. Vastuväited apellatsioonkaebusele * AS leiab, et otsuse muutmiseks puudub alus.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et teeliikluse mõiste on ammendavalt sätestatud LKS § 3 lg-tes 2 ja 3. LKS § 3 lg 3 piirab ära, et antud regulatsioon kohaldub vaid liikluskindlustuse seadusele ning seda ei saa rakendada juhtudele, mil tegemist ei ole kindlustuse küsimustega. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega, sellele esitatud vastusega ning toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega
ka menetlusõigusnormide rikkumist, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oleks menetlusosalisi kohelnud ebavõrdselt, mõlemale poolele anti võimalus oma väidete ja vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Aktsiaseltsi juhatuse liikmel on seadusliku esindaja õigused ja kohustused ning ta on õigustatud esindama äriühingu huve, olenemata oma haridusest. Toimiku materjalide kohaselt on hageja poolt kostjale saadetud pretensioonile alla kirjutanud tõepoolest kohtuniku perekonnanime kandev jurist. Toimikust ei ilmne, kas tegemist on kohtuniku sugulasega või mitte ning see ei olnud ka arutelu objektiks. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et antud tsiviilasja menetlenud kohtunik ei saanud seaduse kohaselt antud vaidlust läbi vaadata või et ta käitus erapoolikult. Pooltel oli erinev seisukoht seaduse tõlgendamise osas ning asjaolu, et kohus nõustus nimelt hageja seisukohaga, ei tähenda seda, et kohtunik on ebaobjektiivne. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist on liikluskahjuga ning kahju tekitati teeliikluses. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses tooduga, et AS-i ** territooriumil tekitati kahju nimelt teeliikluses. Toimiku materjalidest ilmneb, et vaidlusalusel hoonetevahelisel territooriumil liiklesid sõidukid, seega tegemist oli teega teeseaduse § 2 lg 1 mõistes. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg- s 3 on sätestatud ammendav loetelu, mil liiklust ei loeta teeliikluseks. Antud vaidluses ei ole tegemist eeltoodud seaduses nimetatud juhtumiga. Seega on apellandi väide ekslik, et maakohus on materiaalõigusnormi kohaldanud ebaõigesti. Asjaolu, et BMW juht sisenes kostja territooriumile ilma vastava loata, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ka sel juhul on omaniku või valdaja territoorumil liiklevad sõiduki juhid kohustatud järgima liikluseeskirju. Seega hoonest välja sõites pidi juht veenduma manöövri ohutuses. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 28.07.2005 ilmneb, et kostja töötaja V.L tunnistas oma süüd liiklusõnnetuse tekkimises/ t.lk. 34/. Kohus tuvastas õigesti, et tegemist oli liikluskahjuga ehk liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKS § 26 lg 2 kohaselt, millest tulenevalt oli hageja õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude. Arvest nr 8545 18.10.05 ja sellele lisatud liikluskahju väljamaksu arvestusest ilmneb, et * AS on maksnud BMW-d remontinud AS-le Y 12 812,85 krooni 31.10.05/ t.lk.17-18/. Tõendeid selle kohta, millised eelkalkulatsioonis ja arves näidatud remonttööd, ei olnud seotud liiklusõnnetusega, ei ole esitatud. Õige on, et sõiduki ülevaatuse aktil ei ole eksperdi nimi loetav, kuid sellele lisatud fotodelt võib näha, milliseid tehnilisi vigastusi BMW omas. Kalkulatsioonis toodud töödes ei nähtu neid lisatöid, mis ei olnud vajalikud tehniliste vigastuste kõrvaldamiseks. Maakohus on põhjendatult juhtinud kostja tähelepanu sellele, et ta ei ole tõendanud, millised tööd olid üleliigsed. Liiklusõnnetuse aktis 28.07.2005, mis sisaldab kostja autojuhi V. L allkirja, on kirjeldatud BMW-l tekkinud vigastusi, milleks olid parema esiukse ja tagaukse vigastused / t.lk. 31/ . Ka apellatsioonkaebuses ei ole apellant välja toonud, millises ulatuses on kahju põhjendamatu. Seega puudub alus kahjusumma vähendamiseks. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ta kostja vastuväidetega ei saa arvestada, seda ka väidete osas dokumentatsiooni puudulikkuse kohta. Kolleegium leiab, et toimikus olevaid kirjalikke tõendeid saab käsitleda dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes ning kohus on neid hinnanud kogumis TSMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt.
Kolleegium leiab, et kaebuses toodud väited ei võimalda otsust tühistada. Maakohus on põhjendanud otsust ka kahjukäsitluskulude osas ning kolleegium ei pea vajalikuks üle korrata otsuses olevaid põhjendusi.
Margo Klaar
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.