• Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) • esindaja Veiko Värk • Kostja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) • esindaja Rein Kontus 1. märts 2006. a
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista xxx xxx kasuks kahju hüvitamiseks välja 14 734.78 kr (neliteist tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni 78 senti). Kohtukulude jaotus Mõista xxx AS-ilt xxx AS kasuks kohtukuludena välja riigilõiv 1050 krooni (üks tuhat viiskümmend krooni). Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx AS esitas xxx AS vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varakahju 14 734.78 krooni. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.07.2005 xxx liiklusõnnetus. xxx juhtis kostja valduses olevat sõidukit xxx ning tagurdas otsa pargitud sõidukile xxx. Liiklusõnnetusega põhjustati varakahju
Hansa Liising Eesti AS-le. Avarii toimumise ajal puudus xxx vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Hageja leidis, et tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-st 33 lg 3 oli kahju põhjustanud sõiduki valdajaks kostja, kuna xxx täitis õnnetuse toimumise hetkel kostja poolt antud tööülesandeid. Tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) §-st 26 lg 2 ning § 3 lg 2, 3 oli tegemist teeliiklusega liikluskindlustuse seaduse mõistes ning seal kehtib liikluskindlustus. Volkswagen Transporter kuulus LKS § 4 alusel kindlustamisele, kahju tekkis nimetatud sõiduki liikumise tagajärjel, esines põhjuslik seos Volkswagen Transporteri ja tekitatud kahju vahel ning sõiduki valdajal tekkis VÕS § 1057 alusel vastutus seoses kahju tekkimisega. Seega on täidetud LKS § 26 lg 2 sätestatud tingimused ja tegemist on liikluskahjuga. Kostja vastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud xxx poolt liikluskindlustuse lepinguga ning selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Hageja on hüvitanud kannatanule varakahju summas 12 812.85 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud 1921.93 krooni. Hageja esitas kostjale LKS § 48 lg 2 p 4 ja lg 3 alusel pretensiooni regressnõudega. Kostja nõuet ei tunnistanud. Hageja seletas kahjukäsitluskulude kohta, et kindlustusseltsid on kehtestanud need sisemiselt. Kahjukäsitluskulud moodustavad üldjuhul 15% kindlustushüvitisest. Iga juhtumi puhul pole võimalik välja arvestada kõiki tehtud toiminguid ja selleks tehtud kulutusi. Vastuseks kostja väidetele seletas hageja, et xxx ei ole hageja tütarfirma. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud poliisi nr L248203505/6 (tl 5), konstaabel Martin Lauri vastuse päringule (tl 6), kannatanu sõidudokumendid (tl 7), sõiduki ülevaatuse akti (tl 8), fotod (tl 9), nõude liikluskahju hüvitamiseks (tl 10), kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsuse (tl 11), xxx vastuväited (tl 12), hageja vastuse kostja vastuväidetele (tl 13-14), eelkalkulatsiooni (tl 15), garantiikirja (tl 16), arve (tl 17), liikluskahju väljamaks arvestus-otsuse (tl 18), pretensiooni (tl 19) ja käskkirja kahjukäsitluskulude arvestuse kohta (tl 46).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei toimunud 28.07.2005 juhtum teel, vaid kostja tootmishoonete vahelisel piirdeaiaga suletud territooriumil (betoonplatsil) aadressiga xxx. Kostja leidis, et asjas kuulub kohaldamisele liiklusseaduse (edaspidi LS) § 4 lg 1, mille kohaselt tee mõistet käsitletakse vastavalt teeseaduses sätestatule. xxx paiknev tootmishoonete vaheline betoonkattega territoorium ei vasta teeseaduse (edaspidi TS) § 2 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud teele. LS § 56 alusel on juhtum kvalifitseeritav liiklusõnnetusena, kui vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Seega ei saa juhtumit kvalifitseerida liiklusõnnetusena. Asjas ei saa tugineda liikluskindlustuse seaduse sätetele. Teeliiklus eeldab tee olemasolu ja tee mõiste on sätestatud teeseaduses. Antud juhtum ei toimunud kohas, kus toimub teeliiklus liikluskindlustuse seaduse mõistes. LKS § 3 lg 3 loetelu ei tähenda, et kõikides muudes kohtades sõidukite liiklemine oleks teeliiklus. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna ei toimunud teeliiklust ega liiklusõnnetuse juhtumit.
Hageja jättis tähelepanuta, et kahju tekkis kannatada saanud sõiduki territooriumile loata sisenemise ja paiknemise tagajärjel ning seega ei esinenud LKS § 26 lg 2 sätestatud tingimusi. Teine õnnetusjuhtumis osalenud isik sisenes loata xxx kinnisele territooriumile, parkis auto kostja töökostja värava esisele alale, takistas kostja auto töökojast normaalset väljasõitu ja seadis ennast ohuolukorda. Seega on õnnetusjuhtumi teise isiku ja teo ja saabunud tagajärje vahel naturalistlik kausaalsus. Kostja ei tunnistanud hagiavalduses nimetatud summat ja esitas hageja poolt esitatud tõendite kohta järgmised vastuväited:
1.xxx vastus päringule pole asjakohane. Tegu pole parklaga ja tõend ei tõenda alkoholi tarbimist enne väljasõitu.
2.Sõiduki ülevaatuse akt on puudulik, puudu on ekspert. Sõiduki omaniku allkiri puudub ja ülevaatuse juures viibivate allkirjad puuduvad.
3.Fotodest (tl 9) selgub, et ülevaatus pole tehtud xxx territooriumil.
4.Nõue liikluskahju hüvitamiseks- liiklusõnnetuse toimumise kohast ei loe välja, kas õnnetus toimus tänaval või territooriumil. Hoone aadress on xxx. Juht polnud joobes ning on esitanud tõendid selle kohta. Kostja ei vaielnud vastu, et juht jõi pärast õnnetuse toimumist pudeli õlut.
5.Kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsus- aadress näitab et õnnetus toimus xxx juures. xxxei olnud pargitud xxx.
6.Arve toimiku lk 17 ei tõenda kulutuste õigsust. Arve ei ole vormistatud vastavalt raamatupidamisseaduse sätetele. Puudub tellija allkiri ja ülekannet tõendav dokument. Arve ei ole usaldusväärne, kuna eelkalkulatsioon on tehtud sama summa peale ja selle on teinud hageja enda tütarfirma.
7.Kahju hüvitamise nõudes on märgitud liiklusõnnetuse toimumise koht valesti, kas oli xxx või xxx territooriumil.
8.Liikluskahju väljamaksu arvestusotsuse koostas ja kinnitas üks ja sama isik. Seega pole dokument usaldusväärne.
9.Liiklusõnnetuse skeemil puuduvad tutvujate allkirjad. Kahjukäsitluskulude kohta leidis kostja, et 15 % ei ole protsentuaalselt suur, kuid kostja sooviks, et need oleksid eraldi dokumentaalselt tõendatud. Kuna pole selge, kui suur on väidetav kahju, pole võimalik näidata ka kahjukäsitluskulude summat. Kostja on oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud tõenditena liiklusõnnetuse akti (tl 31) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 32).
KOHTU SEISUKOHAD
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poote seletuste põhjal ei ole poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes: 28.07.2005 sõitis xxx xxx asuval kostjale kuuluval betoonplatsil otsa sõidukile xxx. xxx juhtis kostja valduses olevat sõidukit xxx reg märgiga xxx ning tulenevalt AÕS §-st 33 lg 3 oli kahju põhjustanud sõiduki valdaja kostja. xxx juhitud sõiduk xxx kuulus kindlustamisele LKS § 4 alusel. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas tegemist on juhtumiga, millele laieneb kindlustuskaitse (I), kas hagejal on õigus esitada kostja vastu regressinõue (II) ning kas nõutava hüvitise suurus on põhjendatud (III). I Kindlustusjuhtumi olemasolu LKS § 3 lg 1 kohaselt tekivad kindlustusandjal seadusest ja liikluskindlustuse lepingust tulenevad kohustused, kui kindlustamisele kuuluva sõidukiga tekitati kindlustusjuhtum. LKS § 26 lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Sama paragrahvi
lõige 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Kohus analüüsib, kas esinevad LKS § 26 lg 2 sätestatud tingimused.
1.LKS § 26 lg 2 p 1 sätestab 3 eeldust: tegemist on teeliiklusega, on tekitatud kahju ning kahju tekitanud sõiduk kuulub kindlustamisele. Kostja leiab, et tulenevat LS §-st 56 ei ole tegemist liiklusõnnetusega, kuna see ei toimunud teel teeseaduse mõistes. Kohus leiab, et teeliikluse mõiste sätestab ammendavalt LKS § 3 lg 2 ja 3. Kõigil juhtudel, mis ei ole paragrahvi lõikes 3 nimetatud, on tegemist liikluskindlustusseaduse mõttes teeliiklusega. LKS § 3 lg 3 piirab ära, et antud regulatsioon kohaldub vaid liikluskindlustuse seadusele ning seda ei saa rakendada juhtudele, mil tegemist ei ole kindlustuse küsimustega. Neil juhtudel kuuluvad kohaldamisele kostja viidatud sätted liiklusseadusest ning teeseadusest. Teeseaduse § 1 sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Seega ei ole teeseaduse eesmärgiks reguleerida liiklejate vahel tekkinud tsiviilvastutuse küsimusi. Riigikohus juhindus oma 27.01.1997. a. otsuses nr 3-2-1-11-97 liiklusõnnetuse ja tee mõiste otsimisel liiklusseadusest, kuna sel ajal kehtivas liikluskindlustuse seaduses polnud neid mõisteid sätestatud. Praeguses liikluskindlustuse seaduses on kindlustusjuhtumi ja teeliikluse mõisted sätestatud ning kohtul pole põhjust rakendada teistes seadustes toodud regulatsioone. Seega lähtub kohus liikluskindlustuse seadusest. Poolte seletuste kohaselt toimus otsasõit kostja tootmishoonete vahelisel piirdeaiaga suletud territooriumil (betoonplatsil) aadressiga xxx alevik. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka liiklusõnnetuse aktiga (tl 31). Seega pole tegu LKS § 3 lg 3 nimetatud juhtumiga ning kahju on tekitatud teeliikluses. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et kostjale kuuluv sõiduk kuulus kindlustamisele. 29.07.2005 sõiduki ülevaatuse akti (tl 8) ja 28.07.2005 koostatud liiklusõnnetuse aktiga (tl 31) on tõendatud, et sõidukile xxx tekitati 28.07.2005 kahju. Kostja ei vaidlusta kahju tekitamist põhimõtteliselt, ta vaidlustab vaid kahjude ulatust. Kostja viide asjaolule, et ülevaatuse aktil puuduvad selgelt loetav eksperdi nimi, sõiduki omaniku allkiri ja juures viibivate isikute allkirjad, ei ole asjakohane. LKS § 39 lg 2 sätestab kindlustusandja kohustuse asja üle vaadata. Seadus ei pane kindlustusandjale kohustust ülevaatuse juurde kutsuda ka õnnetuses osalenud sõidukite omanikke. Lisaks sellele leiab kohus, et kostja ei ole teinud ka kõike endast olenevat, et ülevaatuse juures viibida. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks üldse kindlustusandjale õnnetusjuhtumist teatanud. Seega esinevad asjas LKS § 26 lg 2 p 1 sätestatud tingimised.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kahju tekkis kostjale kuuluva sõiduki liikumise tagajärjel ning on täidetud LKS § 26 lg 2 p 2 sätestatud eeldus.
3.Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel. Kostja ei ole väitnud, et xxx tekitatud vigastused ei tekkinud 28.07.2005 toimunud õnnetusjuhtumiga. Seega on täidetud LKS § 26 lg 2 p 3 sätestatud eeldus.
4.LKS § 26 lg 2 p 4 sätestab viimase liikluskahju olemasolu eeldusena, et sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Mootorsõiduki valdaja vastutus tuleneb VÕS §-st 1057. Nimetatud paragrahvi kohaselt vastutab sõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, kui ei esine seaduses sätestatud erandeid. VÕS § 1057 p 3 kohaselt valdaja ei vastuta tekkinud kahju eest, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Järelikult peab kostja tõendama, et ta kahju tekitamise eest ei vastuta. Kostja leidis, et ta ei vastuta kahju põhjustamise eest, kuna kahju tekkis kannatada saanud sõiduki territooriumile loata sisenemise ja paiknemise tagajärjel. Teine õnnetusjuhtumis osalenud isik sisenes loata xxx kinnisele territooriumile, parkis auto kostja töökoja värava esisele alale ja takistas kostja auto töökojast normaalset väljasõitu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole tõendanud, et kannatanu oli parkinud kohta, kus oli parkimist keelav märk ning kostjal ei olnud muud võimalust kui kannatanule kahju põhjustada. Kostja loobus xxx tunnistajana ülekuulamise taotlusest. Seega on tegemist liikluskahjuga LKS § 26 mõttes. II Regressinõude esitamine Hageja on esitanud regressinõude kostja vastu LKS § 48 lg 2 p 4 ja lg 3 alusel. LKS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Liiklusõnnetuse aktist (tl 31) nähtuvalt ei olnud xxx juhiluba. Kostja ei ole seda asjaolu ka vaidlustanud. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu regressinõue liikluskahju hüvitamiseks. Kostja viitas sellele, et xxx ei juhtinud sõidukit alkoholijoobes, vaid jõi õlut vahetult pärast õnnetuse toimumist. Kuna hageja ei ole esitanud regressinõuet LKS § 48 lg 2 p 2 alusel, jätab kohus kostja väited alkoholi tarbimise kohta tähelepanuta. III Nõutava hüvitise suurus Kostja on vaidlustanud tekitatud kahjude suuruse. Kohus leiab, et hageja on hüvitamisele kuuluva kahju suurust tõendanud sõiduki ülevaatuse aktiga (tl 8), nõudega liikluskahju hüvitamiseks (tl 10), kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega (tl 11), eelkalkulatsiooniga (tl 15), arvega (tl 17) ja liikluskahju väljamaksu arvestuse otsusega (tl 18). Nimetatud dokumendid kogumis kinnitavad, et xxx remondiks tehti kulutusi summas 12 812.85 krooni ning hageja on nimetatud summa xxx AS-le tasunud. Kostja ei osanud täpsustada, millised konkreetsed tööd on tema meelest üleliigsed ja viitas, et kostjat pole sõiduki ülevaatuse juurde kutsutud. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse korral on kostjal endal kohustus õnnetuse toimumisest kindlustusandjale teatada, kostja ei ole seda teinud. Asjaolu, et sõidukit juhtinud xxx avariist kostjale ei teatanud, ei saa kostja vastutust vähendada. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited hageja esitatud dokumentide puudulikkusele, kuna kostja ei oska selgelt täpsustada, millises summas ta nõutava hüvitise suurust vaidlustab. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 12 812.85 krooni. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja viited sellele, et dokumentides on õnnetuse toimumise koht valesti märgitud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et õnnetuse toimumise koha aadress on xxx, samuti ei ole vaidlust teise osalenud sõiduki osas. LKS § 48 lg 3 kohaselt on hagejal õigus kostjalt sisse nõuda ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja on nõus, et põhimõtteliselt ei ole 15% kahju suurusest liiga suur, kuid hageja peaks tehtud toiminguid eraldi tõendama. Kohus loeb õigeks hageja seisukoha, et kõigi bürookulude, töötasude jms ükshaaval välja toomine on liialt keeruline. Samas juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et ka ükshaaval kulude esitamisel on nende suuruse kontrollimine kohati võimatu ning see venitaks
kohtuprotsessi põhjendamatult pikaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjukäsitluskulud 1921.93 krooni. Protokolli parandamine Kohus kirjutas 01.03.2006 istungi protokollile alla 03.03.2006.a ning selgitas pooltele õigust taotleda protokolli parandamist 3 tööpäeva jooksul. Kostja saatis 08.03.2006 kohtusse meili teel protokolli kohta paar märget. Tulenevalt TsMS §-st 336 peab kohtule elektrooniliselt esitatud taotlus olema varustatud digitaalallkirjaga. Kostja taotlus seda ei ole. Samas ei nähtu kostja kirjast ka esitatud taotlus. Kostja teatab lihtsalt, et tema „poolt on paar märget protokolli kohta“. Kohus jätab kostja esitatud parandused tähelepanuta. Samas leiab kohus, et kuna protokoll ei ole stenogramm, vaid see peab kajastama eelkõige TsMS § 50 nimetatut, ei ole tegemist protokolli sisulise parandamise taotlusega. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 30.11.2005. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 1050 krooni.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.